Miina Mamman

Pidune nädalavahetus

2012-02-12T17:40:00.002Z

Kaks õhtut järjest väljas lällata ei ole enam mitte teps kergete killast. Täna tööl oli veidi närune tunne. Esiteks oli mul kell hommikul miskipärast 1h vale ja ma ärkasin üles ja arvasin, et olen tööle hilinemas ja siis jõudsin suure rutuga tööle ja avastasin, et tegelikult olen tööl hoopis 1h varem. Feil! Ja siis oli kemps töö juures umbes ja enamus toiduvarudest otsas. Aga sellega ma ei tegelenud. Hoopiski lasin tuttuuel juustukoogil vahvalt aegluubis pläraki tuttuue värske kreemikoogi otsa kukkuda. Niimoodi korralikult pläraki. Nice.
Ei tohi ikka niimoodi oma maksa hävitada. Ja peale seda tööle minna.

Born in 1991

2012-02-12T17:13:00.009Z

Soulmates?

Alati tekitab hämmingut, kui keegi ütleb, et on sündinud 90ndatel. Eile oli mu pisikesel Kanadalasest väikevennal sünna. Ta sai 21aastaseks. 21! Millal see ometi küll oli?

Loomulikult oli siis paslik osta pudel 21aastast viskit..

..ja juua seda nagu kodutud kunagi keset linna..

Enne sai kuulatud ka pisut džässi. Ja eesmärgiks oli loomulikult mulle sebida mulleti ja vuntsidega saksofonimängija, aga see paraku ei õnnestunud.

Õhtu lõppes kõiki maailma erinevaid alkohoolseid jooke tarbides. Kõik külalised olid muide 26-27aastased naised. Naljakas sõprusringkond ühel 21aastasel Kanada tüübil. Ja põhikõsimus on - millal hakkab siiski tõeline äge elu? Kanadalane arvas, et 20ndad ongi see parim aeg, ent kõik me, 30ndatele lähenevad tütarlapsed, proovisime väita, et 30ndad on see parim aeg. Ilmselt 30aastased arvavad, et 40ndad ja ehk 80aastased väidavad, et ei - 90ndad on see parim magus elu, mil rokkida.

Eluolu

2012-02-11T09:09:00.008Z

Elu belglasega oli tore. Hommikusöögid, mis mulle tihti serveeriti.
Nüüd on ta aga juba Brüsselis tagasi, millest on mul jube kahju, sest temaga sai ringi hängida - kinos käia, kontserdil, kohvikutes, raamatukogus passida, kritiseerida ja taga rääkida, oma dilemmadest soiguda. Ta oli nagu vanem vend, kes alati mu eest hoolitses, kui vaja. Kui mul oli raha vaja, siis sai seda belglaselt, kui mul oli juuksetrimmerit vaja, sai selle belglaselt. Ja mulle meeldis tema pessimism (tema lemmikväljend on "it's so annoying").

Seeriast: Kopenhaageni tänavamood

Urbanism Studio

Need on need teised Eesti tüdrukud siin. Me pole eriti palju koos hänginud, ent paar korda oleme minu pool küpsetanud. Ja nüüd oleme ka ühes õppeaines koos.

Eesti esindus international dinneril.

Kopenhaagen = kohvikud

Danish Architecture Center

Salajoodik ja - söödik

2012-02-10T16:13:00.002Z

Päev otsa passisin kohvikus, püüdsin olla asjalik, ent tegelikult jõllitasin niisama arvutiekraani, kaanisin kohvi ja sõin salaja kotist komme ja küpsiseid (Nele, ära pahanda:)). Ja vaatasin ringi ja tõdesin jälle, et taanlased on ikka ilusad. Tõesti, kõik on nii ilusad! Aga võib-olla on asi ka selles, et kõik on nii stiliseeritud. Isegi lohakuse ja suvalisuse taga on tegelikult kindel stiilimõte. Aga samas tunnen ma end siiski siin vabalt - võin väljuda suvalistes riietes..dressides ja suurtes saabastes, kammimata peaga ja magamata näoga, jänesemüts peas. See mulle siin nii hästi sobibki! Mihkli arvates on siin küll koledad naised, kes kannavad ebanaiselikke kotjaid riideid! Aga mulle see kotjus sobib!
Ja siis ma tulin nüüd koju ja rüüpasin otse pudelist suutäie vana tallinnat. Külmarohkus või nii.
Ja nüüd lähen meie teaduskonna reedebaari ja võtan mõned reedeõlled. Head nädalalõppu!

Elu keeb!

2012-02-10T08:22:00.003Z

On uue alguse tunne, toimub nii palju põnevaid asju ja on energiat ning pealehakkamist.
Uuesti olen hakanud joogas käima, mis on iseenesest üpriski humoorikas. Kord nädalas tuleb kamp anonüümseid tüüpe ühes getolikus 'rahvamajas' (folkets hus on siin levinud ruum, kontseptsioon - maja, tuba vms, kus vabatahtlikult tehakse kõiksugu tegevusi, süüa jms ja uksed on kõikidele tasuta avatud) kokku, võetakse kaks tundi imelikke poose ja tehakse veidraid häälitsusi ja siis minnakse jälle laiali.
Uus õppeaine tundub ka päris tore. Theories and Methods of Landscape Architecture. Tuleb selline analüütiline ja teoreetiline kursus, mis mulle iseenesest hästi sobib. Tundub ka lõdvem (võrreldes urbanismi stuudioga tundub kõik kukepea. Hmm..kas on selline väljend nagu kukepea või kust ma selle siin praegu võtsin?) ja uute inimestega. Algus on igatahes põnev.
Lõpuks panin end ka kirja taani keele kursusele. Vastust pole küll veel saanud ja ehk mul ei jäägi tegelikult aega, et kahel õhtul nädalas 3 tundi taani keelt vuristada, ent igatahes olen avalduse saatnud.
Ja supiköögis (mis on ühes teises folkets husis, kus ma ka kunagi paar korda mingit käsitöö-koogisöömis workshoppi tegin) käisin jälle teisipäeval üle pika aja. Ja seal oli palju huvitavaid uusi inimesi.
Ja ka tööl on siiski päris hea käia vahelduseks. Teha midagi muud. Ja mulle tegelikult ikka meeldib toiduasutustes töötada. Mulle ikka väga meeldib kohvikukultuur ja gurmaanlus. Meeldib hea söök ja jook.
Ja õhus on kevade lõhn!
Nii tore!

Lumi ja külm ja pühapäev

2012-02-05T19:43:00.006Z

Eile öösel oli üks kõige külmem öö üldse siin. Vist kuskil -20 kraadi, keegi ütles. Ja mõelge juurde veel tuul ja rattasõit. Uuh, jube külm! Kanada poiss tegi oma viimase vahetuse sushi restoranis ja kutsus peale seda mingid inimesed tema poole sushit sööma. Läksin külma kiuste isegi ja peale seda veel mingisse baari ja siis suundusin, hops, hoopis mingite leedukatega kuskile korteripeole, ent oli see siis väsimus, kohusetunne hommikuse töölemineku ees või see neetud külm, aga sama kiirelt, kui ma sinna korterisse sisenesin, ma sealt ka koju väljusin. Ja hommikul teen silmad lahti ja ohoo - lumi maas! See tegi muidugi rattasõidu vägagi keeruliseks - raske on nimelt ratast kontrollida ja kogu aeg tahab too küljeli libiseda. Aga tööle ma jõudsin, ent enamuse ajast passisin täna lihtsalt üksi. Võib-olla see ootamatu lumi kohutas inimesed eemale. Aga täitsa muhe on üksi tööl molutada - söön ühtteist, ampsan kooki, teen mõne järjekordse kohvi, kuulan mussi - magus. Ma ei viitsigi hullult tõmmelda.

Cafe Savoir - can there be enough cakes in the world?

Kaffe og Kage

2012-02-04T11:38:00.004Z

Olen nüüd usinasti terve vaheaja tööl käinud. Jah, töökoht on alles, pole vallandatud. Cafe Savoir on selline hektiline koht, et ei saagi aru, mida see omanik on täpselt teha tahtnud. Prantsuskeelne nimi, hispaania tapas menüü, koogid ja kohv, puiduimitatsiooniga tapeet ja lahtine tellis, itaalia kohvid ja punane pakivein - selline segane kontseptsioon. Ja mu väärtustega ei lähe see koht väga kokku - tahan ikka oma kohvikut teha ja kiiremas korras. Mul on nii kindel visioon juba endal olemas! See selleks. Tegelikult tahtsin hoopis kirjutada kookidest. Ohtlik on see töö, sest oh need koogid, koogid, koogid. Olen nüüd tervelt nädal aega iga päev kooke vitsutanud. Juustukook hommikusöögiks, porgandikook lõunaks, brownie õhtusöögiks. Oeh, ei suuda lõpetada (ja vahel isegi juba seetõttu, et mingid veidi vanemad koogid nad viskaks lihtsalt ära ja kuna mul on nii raske üldse mingitki toitu ära visata, siis ma tarin aga kõik ülejäägid koju kaasa ja söön siis kodus ka veel kooke) - ütles hiir, kel villand nisust.

Töö ja lõbu

2012-01-29T10:22:00.002Z

Mul on uus töökoht. Neljapäeva hommikul sain ühe Häli tuttava poolaka käest pakkumise (sest ta ise lahkub kuskile Lõuna-Ameerikasse) ja siis reede õhtul olin juba hopsti tööl. Ma muidugi tegelikult üldse ei tahtnud, sest mul on vaheaeg ja tahaks lihtsalt ilma kohustusteta hängida, aga vedasin end siiski kohale. Töö on pisikeses kohvikus, mis asub ka jälle siin Nörrebros, ka jälle ühel põhitänaval, kus on igasugu ägedad kohvikud-baarid. Ent see meie baar minu arvates eriti äge ei ole. See tähendab - ma ise teeks kindlasti teistmoodi. Seal on tapas menüü ehk siis üks tüüp (ma arvan, et itaallane vms) teeb varem valmis igasugu möksid - grillitud paprika, läätsed, kanakäntsakad, lihapallid jms ja siis me soojendame need mikroahjus üles ja serveerime. Või siis tuleb teha võileibu, mis on sama värk saia vahele ja mikroahju ja voila! Aga võileibu on tüütu teha, sest see võtab aega, aga samal ajal tahab kindlasti miljon inimest midagi muud tellida, raha maksta vms. Ja siis tuleb kohvisid teha ja koogid! Oh need koogid! Need on seal küll imelised! Ja veini serveerime me silma järgi ports punast pakiveini klaasi, mille eest kasseerime 45 raha. Ja õlu ostame ka Nettost purkides ja siis valame klaasi ja üks klaasike on 35 raha. Aga kliente seal käib ja teatud ajal on kõik 6 lauda täis ja kuna ettekandja on majas täiesti üksi, siis peab parajalt rabelema. Ja täna olengi ma hops juba üksi seal, kuigi ma veel sugugi midagi ei tea. Eks siis tuleb jooksvalt improviseerida!
Ja muidu on ikka nii, et õhtuti (või isegi juba päeval enne tööd) pidupidu. Unetunde ikka kuskil 4-6 öö jooksul. Vaheaeg on see.

Pinge langeeeeeeeb

2012-01-25T10:54:00.002Z

Nii, eksam tehtud, semester läbi, vabadus!
Linnaökosüsteemid läksid küll veidi kehvalt. Hinne on normaalne ehk siis koolipoisi keskmine, ent kuidagi endal oli halb tunne. Ei suutnud üldse oma mõtteid koondada ja tegin eriti segase ja hakitud ettekande ja ise ka ei saanud aru, et mida ma siis öelda tahan. Aga jah - ega ma selles öko-värgis polegi teab kui kõva käsi (kõik baka teadmised on peast pühitud..).
See, et urbanismi stuudio läbi sai, on väga imelik. Ma nagu ei adugi seda veel, et mis see uus vabadus endast kujutab. Täiesti veider -oleme kõik harjunud koolis elama ja stress oli just tänu sellele ainele laes - kõik olid haigestumise ja hullumise äärel. Ja nüüd äkitselt - läbi. Kui kurb ja tühi tunne isegi. Ei peagi enam öö läbi stuudios arvutiekraani passima. Või käepärastest materjalides makette ehitama. Ja aina uusi visuaale ja ideid genereerima. Kas tõesti võib elus olla ka midagi muud?
Täna on urbanismi stuudio lõpupidu. Sest osad erasmuslased lahkuvad, teised võtavad uuel semestril hoopis muid aineid ja eks osad jäävad ka mingis aines ilmselt kokku, aga jah - samasugust ühte hingamist enam ju pole. Pinge langeb ja oht on suur, et hävitan viimasedki ajurakud ja maksaalged. Nii et kui te nüüd minust paar päeva ei kuule..
Oht on ka, et musitan täna rootslasest kursavennaga. Tõesti. Ent miks ma satun alati nende armsate, sõbralike, ent veidi nagu ullikeste otsa? Alati. Ja siis suht kohe avastan, et minu dominantsele ja iseseisvale karakterile on vaja hoopis dominantsemat jõhkardit. Niisiis, et mitte rikkuda kursavendlust-õelust, siis tuleb täna pimedaid koolikoridore vägisi vältida.
Shallallaaaaaa!

Tulevik

2012-01-24T12:18:00.002Z

Ühe inimese väljaheites on nii palju toitained, et toota selle inimese toiduks/eluks kogu vajalik teravili. Siin teile lahendus näljahädale.

Homme on linnaökosüsteemide eksam.

They loved me!

2012-01-23T15:10:00.002Z

Oma kohvik ja puusepatööd peavad paraku ootama ja ehk tegelen siiski mõni aeg linnadega. Nii head ja ootamatut toetust sain täna eksamil. They loved my muuuuviiiiii! Ja mu presentatioon. Ja mu joonised. Jah, nad ütlesid, et peaksin kindlasti oma graafilise väljendusoskusega edasi tegelema. Ja joonistamist edasi õppima. Ja nad ütlesid, et mu film oli tänastest kõige parem. Ja neile meeldis ka filmimuusika valik. Õujeeee..egoboost! They looooved meeeeeee!

Miks ema ei pannud mind balletikooli?

2012-01-22T17:21:00.003Z

Baleriin tegemas koolitöid

Baleriin tegemas kodutöid

Kool

2012-01-22T16:53:00.003Z

Jälle olen olnud kooliikkes, sestap pole minust ka midagi kuulda olnud. Igatahes, homme on selle kõige intensiivsema aine lõpp ehk siis eksam, kus näitan oma filmi (hahaha - huumor!) ja siis targad arhitektid kommenteerivad ka mu postreid ja projekti. Mul on suht suva ausalt öeldes, sest tean juba, et olen Harju keskmine ehk siis neutraalsete pundis, kes ei saa ei kurja kriitikat ega ka joovastushüüdeid. Ja üldse - selle tohutu urbanism studio maratoni raames ma jõudsin järeldusele, et linnadisain ei ole minu rida. Ma võin linnu uurida ja neist kirjutada ja sekkuda ja analüüsida (usun, et selles olen hea või siis teel, et saada heaks), aga lõpplahenduste disainimisel olen küll suhteliselt andetu. Respekt on seda aga tunnistada (mida kahjuks mitte kõik uljaspead ei tee ja siis tulevadki koledad linnaväljakud, ebapraktilised linnaosad ja mõttetud pargid).
Häid filmielamusi soovides,
Miina Mamman

P.S. kindlasti lülitage sisse kõlarid, sest muusikaline kujundus on peamine osa elamusest.

Räim tomatis - sõrm veres

2012-01-10T17:56:00.003Z

Ma olen elukäpard. Esiteks tuleb muidugi mainida, et ma südamest vihkan Taani spets disainiga konserviavajaid. Peab siis kõikjal Danish Design olema!? Tulen mina koju, olles juba paar tundi unistanud külmikus erilist momenti oodanud räim tomatis konservist. Ja loomulikult lõikan ma endal näppu lihahaava, veri muudkui voolab, mina torman ringi. Tuleb veel mainida, et ma pole just suurem asi esmaabikunn ja üldse suhteliselt meditsiinivõhik. Lõpuks õnnestus näpp siiski nõudepesulapiga kinni siduda, vähemasti veri ei tilgu enam kõikjale. Näpp tuikab ja kannab ilmselt elu lõpuni nüüd vahvat armikest. Praegu naudin ent juba räim tomatis võileiba. Mmmm, it almost was all worth it!

Julehygge

2011-12-20T22:28:00.005Z

Vuntsid on jälle moes.

Koolis, kus siis veel
Minu kohmkas makett - floating away

Ainult koolis olen viimasel ajal olnud. Ja siis veel kõik need jõulutoimingud. Julehygge on siin ju põhiteema ehk siis neil on üldse spets sõna siin Taanimaal - hyggelig - seda sõna ei saa täpselt tõlkida, ent tähendab see eriti õdusat olemist (mõelge - küünlad, kakao, soe tuba, sõbrad, kook - ja mõistate) ja nüüd jõuluajal on teemaks julehygge ehk eriti palju kõiksugu jõululõunasööke ja - kohtumisi. Palju hõõgveini ja magusat. Ja imelik, et ongi juba peaaegu et jõulud ja kojutulek - pole olnud aega, et seda aduda.

Põskkoobas vol.2

2011-12-10T22:33:00.002Z

Ongi.
Juba poolteist nädalat põen tüütut nohu ja kurguvalu. Puhkuseks ja korralikuks uneks aega ei ole olnud ning hästi ei mõjunud ka ilmselt märjad jalad, hulganisti alkoholi ja väga vähesed unetunnid Pariisis. Täna hommikust lõi valu lõualuusse ja tagumistesse hammastesse. Tuikab ka kõrv. Kiire vana hea haiguste guugeldamine ja endale diagnoosi panek. Ent kuna miskipärast on mul lapsest saati mingi põskkoopapõletikuhirm (jah, ema, miks meid on hirmutatud põskkoopapõletikuga?) ja kuna pole absoluutselt aega ka haige olla, siis kobisin täna õhtul valvearsti juurde. Elavas järjekorras kaks tundi istudes ja oksendavaid-nutvaid sülelapsi vaadates, hakkasin küll mõtlema, et ehk ei peaks ma oma pseudoprobleemiga laupäeva õhtul haiglas passima ja briti krimiseriaali jõllitama. Lõpuks kutsus lahke näoga vanem arstionu mu siiski kabinetti ja loomulikult kinnitas mu enda tarka diagnoosi - põskkoobas. Peale taanikeelse põskkoopapõletiku-sõna õppimist (mille ma loomulikult kohe unustasin), kirjutas onu mulle kohe kiirelt välja antibiootikumid. Häli oli mind enne hoiatanud, et seda teevad nad siin eriti kergekäeliselt ning nõnda ma siis püüdsin kõvasti arutleda, et ehk aitab ka sidruni söömine ja vee ninna tõmbamine ja saun (olen ma ju loodusravifänn ja antibiootikume pole elus muide kunagi võtnud!). Ent onu raputas vaid pead. Murelikult küsisin, et kuidas on lood alkoholiga (sest Liina tuleb ju mulle neljapäeval külla), ent arstionu hüüatas rõõmsalt, et pole probleemi - joo palju tahad. Sellised need taanlased ongi - isegi arstid - joovad nagu loomad. Eks ma siis esialgu jään kindlaks Eestis levinud teadmisele ja alkoholi ei tarbi. Neljapäevast ehk orienteerun Taani meditsiinitarkustele tuginedes.

Põskkoobas

2011-12-10T17:14:00.001Z

Hea siis teada, et mul on ilmselt põskkoopapõletik. Tere-tore.

J'taime Paris.

2011-12-08T21:44:00.008Z

Pompidou - moodne kunst ja arhitektuur muuseumilinnas

Montmartre - vaade Pariisile

Moodne Triumfikaar - Grande Arche de la Défense (Taani arhitekti tehtud!)

Öine romantiline Seine' kallas

Versailles - maastikuarhitekti paradiis!

Juustusõbra paradiis!

Magusasõbra paradiis!

Ei taha enam koolis/koolile elada!

2011-12-08T21:41:00.002Z

Täna on mul küll veidi kopp ees. Ma elan praktiliselt koolis, kogu aeg teen kooli asju, mõtlen koolile, sotsiaalne elu ja koolivälised tegevused on praktilised olematud. Ma ei jaksa enam vähe magada ja kofeiini tarbida ja vara kooli-hilja koju vändata. Täna mõtlen küll, et tahaks selle kuramuse kooli nüüd ära lõpetada ja muid asju teha. Või õpiks midagi praktilist! Keraamikat või puussepatööd! Või läheks ja müttaks vabatahtlikuna kuskil looduspargis või kasvõi oleks ettekandja!

Urbanisti Unistus

2011-11-23T20:48:00.003Z

Ma tahan New York'i! See asi on mu peas aina kasvanud ja kasvanud juba ammu. Ent üha rohkem tunnen, et pean sinna linna minema kiiremas korras..2012 kevadsuvi peab olema see aeg.
Aga raha 0.
Kaie New York toetusfond on avatud rahavoogudele!

Milline kena päev uudsusele!

2011-11-22T23:11:00.004Z

Täna läksin ühte teise ujulasse, mis on tegelikult minu kodule hoopis lähedamal.
Täna tegin tutvust oma kohaliku perearstiga ehk lihtsalt astusin läbi, et näha, kes too on ja end tutvustada.
Täna lasin maha lõigata oma juuksed.
Täna läksin "People's Kitchen"sse appi süüa tegema (See on see vabatahtlike poolt organiseeritud nö. supiköök, kus küll enamjaolt käivad sümboolse raha eest söömas tudengid, mitte kodutud vms. Söögi tegemise, ohtra söömise ja koristamisega kokku veetsin seal 6h).

Kukal on siil.

Berliin - all we need is food and architecture

2011-11-21T20:00:00.012Z

Öine linnamaastik

Oh need pikad brunchitamised!

Postmodernism

Tänavail

Prinzessingarten ehk kohalik linnaaianduse näide

Bratwurst!

Modernism

Hubased kohvikud, suurepärane söök ja kosutav jook

Berliin on äge! Mõnus vabaduse tunne, ägedad kohvikud ja baarid, palju kunsti ja muud melu, kõiksugu veidraid inimesi, üritusi, odav(am) ja üldse mõnus. Tahan elada seal mingi aeg! Tõsiselt!
Enamus reisi kulus tegelikult taaskohtumisele Regina ja Pabloga, mis oli selline naasmine minevikumulli. Väga tore oli ja mõnus oli meil koos, ei mingit ebamugavustunnet või kaugust üldse, ent samas oleme ka kõik ikka piisavalt muutunud. Need 5 päeva oli selline veidi 'back in the old days' aeg. Aga väga tore oli neid näha ja kindlasti kohtume veel. Ja Regina on siiski väga lähedane alati.
Reis oli väsitav ja põhiliselt kulus söömisele, ohtrale joomisele ja vähestele unetundidele. Tulin tagasi ja magasin 15 tundi jutti ja siis veel.
Ja Berliin nõuab kindlasti eraldi arhitektuuri- ja linnareisi. Soovitavalt soojemal aastaajal, sest praegu oli seal ikka metsikult külm! Ja soojal ajal saab seal kõikjal ka grillida ja tsillida. Plaan.

Vaheaeg!

2011-11-12T15:51:00.003Z

Esimene blokk on läbi ja paar viimast päeva olen nautinud vabadust. Äkitselt on nii palju aega laialt käes, et ei oska kohe midagi sellega peale hakata.
Kaks korda käisin kinos. Siin on dokumentaalfilmide festival cph:doc. Esimesena vaatasin filmi "Anna Pavlova lives in Berlin" - soovitan! Ja siis vaatasin filmi "Patience", mis räägib detailselt ühest Sebaldi raamatust - soovitan ainult kirjandusfanaatikutele. Ise veel ühtki Sebaldi raamatut lugenud ei ole - film oli veidi jura.
Kaks ööd järjest olen väljas lällanud. Palju vägijooke, elektromuss laohoones, suitsune baar, hilised (varajased) kojujõudmised.
Tasuta jooga kohalikus noortekeskuses ja supiköögis - käisin ka seal. Ja täna ekspluateerisime oma vana töökohta ehk siis hängisime koos Jackie'ga (kes oli samuti nõudepesija ja sai kinga) restos ja aitasime Aidan'il (kes seal ikka kokana töötab) sibulaid koorida ja hummust teha (mis tuli väga vesine - ma küll ei julgeks seda serveerida ja selle eest raha küsida) ning jõime igasugu öko-mahlasid seal ja sõime saia ja erinevaid dippe.
Nüüd varjun aga kodus ja lähen vara magama.

Minu tuba!

2011-11-06T20:03:00.004Z

Ühesõnaga, selline mu tuba siis ongi! Või vähemasti oli, sest nüüd on mul juba ammugi ka voodi! Väga pehme ja mugav. Ent mille transportimine paar tänavat eemalt siia ja siis 5ndale korrusele oli üks neetud piin. Ning ka tekk (tšikk, kes mulle voodi müüs andis teki ka) ja padi (mille tegin ühest pisikesest tekist, millega naasesin ühelt peolt) ja linad (mis andis mulle laenuks Jens). Magan ikka ristiinimese kombel nüüd. Kuigi tuleb tunnistada, et harjusin ka laudpõranda ja magamiskotiga. Inimene tõesti ei vaja eluks palju..

Minu toa leiab aadressilt:
c/o Selling
Slejpnersgade 10, 5 th.
2200 København N

Külla marss! Voodi on selline 1.5 inimese oma - ehk siis igati kõlbulik kahele!

Esimene hinne.

2011-11-04T06:05:00.003Z

Eile sain koolis oma siinse esimese hinde. Või noh, tegelikult on see ainult ühe aine esimese ülesande hinne (tuleb veel teise ülesande hinne + eksam). See oli grupikirjatükk ühest linnaaianduse projektist. Tegelikkuses oli see põhimõtteliselt minu individuaalkirjatükk (jah, julgen seda ülbelt väita). Sain maksimumpunktid. Jeje, ego boost!
Järgmine nädal on eksamite nädal (mul ainult 1 eksam) ja siis juba jälle nädalane vaheaeg ja peale seda lisandub ühe lõppeva aine asemele teine.

Happy J-Day!

2011-11-04T06:03:00.002Z

Täna on Taanimaal püha. J-Day on päev, mil tuleb lettidele selleaastane jõuluõlu. See päev on tähtis päev täis kõiksugu üritusi. Linnas jagatakse tasuta õlut. Taanlastele meeldib õlu ja ega jõuludki pole ju kaugel.
Happy J-Day!

Viinerisoust.

2011-11-01T21:32:00.002Z

Täna lõpuks kohtusin Häliga (kunagine sõbranna Wageningeni päevilt), kellega ei ole kahe kuu jooksul õnnestunud kohtuda. Veider, kui kiired on ikka inimeste elud. Ja nüüd siis kohtusime ja nagu ei olekski paari aastast vahet - sõime tatraputru ja viinerisousti ja kohupiima virsikutega. Tal käis just ema külas:)
Rääkisime Eestist ja Taanist ja maast ja ilmast. Polegi ju muidu eesti keelt rääkinud eriti.
Täna tikkuski järsku ennist ligi pisike melanhoolia. Külastasin rõõmsalt ja päikeses üht koolikaaslast, ent ta oli oma mõtetes kuidagi väga eemal ja tegeles koduste asjadega ja see mõjutas mind nii tugevalt, et ma ülejäänud päeva olin veidi nukker. Naljakas, kuidas mõned inimesed, keda veel sugugi isegi ei tunne, järsku väga sügavalt suudavad mõjutada.
Aga nüüd on kõht täis ja vahel ei olegi muud keerulisemat vaja.

Jul!

2011-10-30T17:16:00.002Z

Aeg läheb ikka jube kiiresti, sest juba ongi ju kaks kuud siin oldud. Käes on täiesti sügis ning juba paar nädalat on poes jõuluasjad - mandariinid, martsipan, piparkoogid jms. Taanlastel on muide ka selline jõulutraditsioon, et detsembris annavad vanemad oma lastele igal päeval ühe jõulupaki, kus sees on mingine kingitus. Ja kui sa juhuslikult elad kodust eemal, siis on sul toa nurgas kast kinkidega, kust sa igal hommikul võtad ühe. Näh, meie lihtlabased päkapikud, kes toovad vaid maiustusi..
Aga jah, mul on juba piletid ka jõuluks koju olemas. Vaheaeg on siin põgus ja seega viibin kodus vaid 22.12 - 3.01.

Miks mul ei ole traktorilube?

2011-10-29T11:59:00.002+01:00

Sain vist nõudepesijakohalt kinga! Nii huvitav, sest seda polegi minuga kunagi varem juhtunud. Paraku ei ole aga põhjus minus, vaid peakokas, kes ühtlasi enamjaolt tegeleb restorani juhtimisega. Ta on eriti kaootiline liibanoni mees, kes alati unustab ära, mis sa talle ütled, kes eriti loogiliselt ei mõtle ja mis peamine - saab sinust alati valesti aru. Igatahes, ta arvas, et ma tulen ühel laupäeval tööle ja mina seda ei teadnud ja siis ta mitu korda peale seda veel vingus, et miks ma ikka tööle ei tulnud. Ja siis ta vingus, et miks ma Londnisse lähen - kuigi ta teadis seda ette. Igatahes, siis ta järsku palkas kolm uut inimest (kuigi tal juba oli 3-4 nõudepesijat) ja nüüd ongi nii, et ta lubas mulle helistada - mis tähendab tema puhul aga seda, et ta ei helista kunagi. Ja nüüd ma siin lihtalt ise mõtlen veel, et kas lähen läbi ja vingun veits, et mis mõttes, või löön lihtsalt käega.
Ega mul aega pole, et uusi töökohtasid otsida. Ja ega see pole ka lihtne. Aga jah, otsitakse tudengit traktorilubadega - miks mul küll pole traktorilube?

Esimene rattaõnnetus:)

2011-10-29T11:27:00.003+01:00

Nii, tuli ka see pauk siis ära. Oligi juba imelik, et kuidas on võimalik, et mul polegi veel ühtegi rattaõnnetust olnud, sest õnnetusi siin ikka juhtub. Kuigi on kõik rattateed ja -süsteemid, on liiklus VÄGA tihe ja sellest lähtuvalt tihti ka kokkupõrked jms. Jah, rattasõit on siin nagu auto juhtimine - kõiksugu foore ja teisi liiklejaid ja kõike peab koguaeg jälgima. Päris rets.
Kolmapäeval kutsusin ühe ungarlanna rattasõidule (Eszter, kes minuga Odder Hojskole's koos õppis on praegu paariks päevaks Kopenhaagenit väisamas. Tuli Maj'le külla, ent kohtusin temaga juba ka kahel korral ja nüüd täna saan ka kohe kokku) ja ausalt öeldes hoidsin hinge kinni, tema pärast, sest kui sa oled siin "uus" liikluses, siis sa ikka üldse ei adu, mida teha.
Igatahes, eile siis vedasin keset ööd üht austerlast oma pakikal (Lukas oli samal ajal Rumeenias vabatahtlik, kui mina. Praegu on ta paariks päevaks Kopenhaagenis world music expo'l) ja noh, eks me vingerdasime pisut teel ees, aga siiski, kammoon, vihaga otsa sõita ei ole normaalne! Nii aga tegi üks tropp - sõitis meile lihtsalt hooga küljelt sisse ja siis pani edasi! Me lendasime siruli, rattakorv lömastatud, põlved marraskil. Muud hullu ei midagi.
Jah, üldiselt on taanlased mõistvad ja ei kisenda ega pasunda sulle rattateel sajatusi, kui sa millegagi eksid. Ent alati leidub ka troppe. Rattateel ees koperdavad hiina turistid ärritavad ka mind, aga ma siiski ei ole veel selle peale tulnud, et sõidaks neile õige otsa.

Sina, kes sa sõid ära mu feta juustu..

2011-10-26T16:45:00.004+01:00

..olgu sa neetud!

Jah, ma vihkan igasuguseid manistevaid, keelavaid, hoiatavaid kirju, mis inimesed üksteisele jätavad. Ent paraku pidin täna hommikul ka Jensile kirja jätma. Lihtsalt põhjusel, et me lihtsalt ei näe üksteist üldse! Tema tuleb koju ja mina magan juba. Mina lahkun hommikul ja tema põõnab. Ja täna hommikul viskas mul jäädavalt üle, et ta muudkui mu toitu sööb!

London vs Kopenhaagen

2011-10-25T17:07:00.003+01:00

London oli tore nagu ikka. Tegin palju linnavaatlusi, jalutuskäike, muuseumikülastusi. Palju aega veetsin bussis, kuna Cyril, kelle pool ööbisin, elas Streathamis, mis on Brixtonist veel kaugemalt lõunas. Ent bussid mulle üldiselt meeldivad - saab mõnusalt aknast välja vaadata ja mõtiskleda. Ent jah - kui kuskile on aja peale minek, siis on bussides ja ummikutes passimine väga frustreeriv.
Londonis on ikka see tänavamelu nii mõnus. Elu keeb ja usun, et isegi Jane Jacobsile (linnaaktivistile, kes rääkis tänava(m)elust) paljuski meeldiks.
Tuiasin ikka ja jälle vanades lemmikkohtades - erinevad turud, Brick Lane, Greenwich, Hyde Park, Southbank, Covent Garden - klassika noh. Avastasin kolm väga toredat uut näitusepaika - Whitechapel gallery, Serpentine gallery ja Barbican. Soovitan! Viimases oli muide Rem Koolhaasi/OMA väljapanek (oioi, urbanisti jumal ju)! Käisin paaris mõnusas baaris ja lihtsalt tuiasin ringi. Joomist oli, kahjuks ei panustanud toidule ja ühtki gurmee-elamust seekord ei saanudki. Kui just mitte arvestada traditsioonilisi pakse friikaid ajalehetuutus.
Jah, London oli mõnus - selline nagu ta ikka on. Elav ja kirgastav. Elamusi pakkuv.
Ent nagu muutub inimene, muutub ka temale sobiv linn. Kui varasemalt oli elu Londonis imeline ja London kui unistus, siis nüüd tuli ikka ja jälle meelde kodune Kopenhaagen. Kopenhaagen kui väiksem, kompakstem, rahulikum, mugavam. London on arrogantne ja ei kohtle sind eriti hästi. Kopenhaagen on elatavam, hubasem ja turvalisem. Kopenhaagenis kimad ratta seljas, Londonis kimad bussi teisel korrusel. Kopenhaageni rütm on rahulikum ja hoomatavam, London on nii kiire-kiire. Londonis saab ühe päeva jooksul teha maksimaalselt 1-2 asja.
Võib-olla olen vana, ent nüüd elaksin ilmselt pigem Kopenhaagenis. Ja elangi. Londonisse tahan aga alati tagasi, ent ehk vaid külla, aga kes teab..

London calling!

2011-10-21T20:16:00.010+01:00

Bakterid juustes.

2011-10-12T20:58:00.003+01:00

Viimastel päevadel avastasin järsku, et olen üldiselt sisse elanud. Mõnus on see tunne. Omad trajektoorid, toimingud, rutiin.
Just käisin jälle ujumas. Naljakas on see ujula-värk ikka. Kõik rassivad eriti pühendunult ühest basseini otsast teise (kusjuures bassein on siin eriti väike!) - nii totter. Täna mõtlesin, et hea antropoloogilise filmi saaks ujulas - inimesed on veidrad ja huvitavad. Näiteks eriti uljas kiilaspäine mees, kes puudutas kogemata mu kätt ja siis ütles "Undsküld" ("Vabandust"). Ei midagi imelikku, aga see situatsioon oli kuidagi humoorikas. Ja siis üks paks mees, kes järjepidevalt sukeldus täpselt teiste ujujate all. Eriti häiriv. Ja kõik need keelavad ja õpetavad sildid. Ja siis ka veel vetelpäästja-noormees, kes tuli minu juurde ja käskis mul järgmisel korral enne basseini tulekut pea ära pesta. Noh, sest mu juustes olevat bakterid.
Ujulad on lahedad.

Geto, Jens ja askeet

2011-10-11T08:51:00.003+01:00

Lõpuks ometi kolisin laupäeval oma uude "päris koju" ära. Järjekordselt elan ma getos ehk siis veits hämaras piirkonnas, kus enamus elanikest on sisserännanud. Igal hommikul hoian hinge kinni, et kas mu ratas on ikka seal. Jalgsi oled ju kui jalutu.
Korterinaabriks on Jens. Sõbralik taani poiss, kes on väga busy-busy. Tegeleb politoloogiaga, töötab konservatiivide parteis. Ta vist on ka ise selline veidi..konservatiivne. Ent lahke, pole midagi halba kosta. Palju teda näinud küll veel ei ole.
Elamistingimused on hetkel veel askeetlikud. Magan eriti õhukesel joogamatil ehk põhimõtteliselt paljal põrandal, pea all käterätt ja tekiks magamiskott (rohkem kui 1 kuu magamiskotis - pole paha!). Lihtsalt ei ole aega, et voodit ja muud atribuutikat orgunnida. (Eile olin näiteks koolis kella 1ni öösel.) Köögis on meil kõvasti tiksuv vana sloveenia pliit (ei oska taimerit maha võtta) ja plastiknõud. Ka Jens pole veel korralikult sisse kolinud.

Rigas Balzams

2011-10-08T08:05:00.003+01:00

Mis juhtub, kui on reede ja sa oled kella kahest päeval alustanud väikeste õlledega, olles terve nädala istunud vaid koolis ja ehitanud maketti ja siis sa istud ikka veel reede õhtul kell 22 koolis ja ehitad maketti, samal ajal kui teised on juba ammu ammu "reede baaris" (siin on iga teaduskonna juures oma nö. tudengibaar, mis on lahti reedeti ja kus on odav õlu. Kõik need "reede barid" võistlevad omavahel ja eelmisel aastal oli meie teaduskonna baar kõige parem "reede baar" tervel Taanimaal. "Reede baar" on alati rahvast pungil täis, enamasti väga purjus taanlasi. Iga normaalne tudeng läheb igal reedel kasvõi korraks sinna baari. See on põhikoht. Mina olen siiani käinud kaks korda).
Juhtub see, et sa väntad unisena koju, ent jõuad hoopis kodu asemel baari nimega "Bar", kus on menüüs Leedu õlu + hapukurk (mille peale kohalikud õhkavad, et oh, milline äge eksootika ja kõik tellivad endale kalli raha eest ühe viina ja hapukurgi) ja Rigas Balzams. Juhtub see, et sa tantsid oma muusika järgi Kopenhaageni tänaval. Juhtub see, et sa istud ja mängid täringumängu traditsioonilises taani vanakooli baaris (kutsutakse neid botega vms. Need on sellised vanad lihtsad baarid, kus vanemad ja lihtsamad inimesed kaanivad õlut ja kuulavad süldimussi. Hipstereid seal ei ole). Juhtub see, et sa musitad väga noore ja väga sõbraliku kanadalasega, kes ühtlasi palkas su nõudepesijana tööle. Juhtub see, et sa jõuad koju poole kolmest..ja ei ärka hommikul üles, et minna ekskursioonile muuseumidesse ja Kopenhaageni äärealadele.
Sellised need reeded juba kord on.

Kool

2011-10-07T13:08:00.002+01:00

Kell on kaks. Oleme koolis ja ehitame makette. Joome õlut. On reede.

Louisiana

2011-10-05T20:42:00.007+01:00

Veel üks suurepärane muuseum siin on Louisiana. Tegu on moodsa kunsti muuseumiga, mis asub Kopenhaagenist veidi väljas, mere ääres. Imeilus maastik ja park + suurepärased väljapanekud. Hetkel oli seal väga väga hea arhitektuurinäitus "Living" ning näiteks ka Cobra rühmituse kunst.

Kuulsa Taani staararhitekti büroo BIG interpretatsioon tänapäevasest elamisviisist.

Sisse sai astuda Le Corbusier' kavandi järgi ehitatud modernsesse suvilasse.

"Dormitory". Ülerahvastatud maailmas elatakse väikesel privaatsel pinnal suures ühises elamus.

Aga vee taga on Rootsimaa..

Thumbs up! Louisiana on äge!

Kool ja ostuhullus

2011-10-03T19:17:00.002+01:00

Ma olen vist natuke juba soigunud, et ega see kool siin praegu ka just kõige suurem väljakutse ja kirg ei ole. Ilmselt olen ise juba liiga kriitiline ja ootan ainult midagi väga head ja kvaliteetset - kõiges, ka kõrghariduses. Ei viitsi enam suvalisi asju sisse ahmida, sest informatsiooni on niigi palju. Niisiis jah, veidi tundub, et need esimesed ained, mis siin mul on, ei anna mulle suurt midagi uut juurde - palju kordab tervet eelmist aastat ekas. Aga olen veel ootel ja vaatan, mis juhtuma hakkab. Selles kõige põhilisemas aines (urbanism studio) ei lähe meie grupil eriti hästi - oleme selline suhteliselt luuserite kamp, kellelgi ei ole hiilgavaid ideid. Reedel saimegi ainsana eriti räiget kriitikat õppejõududelt. Olime siis kõik veidi masenduses - kes läks christianiasse õlut jooma (mina!), kes jõi õlut üksi kodus (1 taani poiss) jne.
Täna aga läksin hoopis raha raiskama. Ma ei tea, kukkus kuidagi nii välja, et olin mingis ostukeskuses, millel oli sünnipäev ja siis ma ostsin sealt allahinnatud šokolaadi ja siis kogemata juhtusin Body Shop'i, kus läksin täiesti hulluks ja ma ei tahagi tegelikult rohkem mõelda, et mis summa ma nende kreemide ja võiete ja geelide alla matsin (Nele, mõistan su sõltuvust täielikult). Aga need totsikud ja potsikud on nii armsad ja mulle meeldib kõiksugu asju endale peale võiata. Jah, mulle meeldib, et mul on kodus kõiksugu purgikesed. Ja siis ma ostsin veel lõnga ja käärid, et parandada oma villasokke, ent koju tulles avastasin, et mul on liiga pisikese silmaga nõel. Neetud. Ja siis ma ostsin ka veel ujula 12-korra kaardi, sest mul on villand, et ma ainult vitsutan magusat ja kohvi ja istun. Tunnen end suht sellise lödiseva ja vormitu mereelukana..kalmaar vms. Homme hommikul mõtlesin, et lähen ehk enne kooli ujuma (kell 7!), aga ma vist homme siiski ei viitsi. Teen seda ülehomme!

Pildikesi Kopenhaagenist

2011-10-01T10:02:00.007+01:00

Tuhkatriinu lugu

2011-09-28T11:29:00.004+01:00

Kes? Tuhkatriinu-Kaie
Kus? Restoranis nimega Kates Joint
Mis roll? Nõudepesija
Millal? Igal teisipäeval ja ehk ka laupäeval

Jep, eile käisin esimest korda tööl. Tere tulemast tagasi restoranimaailma. Meenuvad Londoniaegsed stress, higi ja pisarad. Ent siis olin ma ettekandja. Köögis askeldasid siis nõusid pesta ja riisi keeta ja põrandaid küürida murjamitest umbkeelsed mehed. Tiitliks oli kitchen porter ja naisi sellele tööle kunagi ei võetud. Olevat füüsiliselt liiga raske. Nüüd olen kitchen porter ehk lihtsakoelisemalt - dishwasher. Köök on räpane ja kitsas, töö raske. Tuleb jännata hiigla suurte pottide pesemisega, asetada lõputuid klaase, taldrikuid ja muud träna nõudepesumasinasse, keeta riisi ja kõik see toimub jube kiires tempos. Tööpäeva lõpus tuleb pesta kõik tööpinnad, põrandad ja viia välja prügi. Ei tea, mõtlesin eile ikka päris mitu korda, et miks ma seda siiski teen, võiksin teha urbanistikat või mingit muud 'ajulist' tööd. Samas, mõelda tõesti ei tule - võib-olla hea vaheldus? Ning Kates Joint on üldiselt lahe. Kõik on eriti flexible - endised töötajad jalutavad sisse-välja ja teevad endale ise pliidil süüa, koka sõbrad tulevad ukse taha oma tasuta toiduportsu järele. Kuna bossi kunagi ei ole, siis polegi bossi ja kõik lihtsalt hängivad. Köök on kaootiline - meenuvad Londoniaegne 5-tärni restoran ja tolle hügieeninõuded..nojah. Aga jah - lahe seltskond, veits raha ja tasuta karri. Jeje - I am the dishwasher.

London, Paris, Berlin

2011-09-26T14:28:00.003+01:00

Mul ei ole raha, ent alati leian raha reisimiseks. Ei oska seletada, ent nii see on. Paari järgmise kuu teema on - Euroopa pealinnad. Olen ju siiski Urbanist.

Pirnimoos ja Kopenhaageni ööelu

2011-09-25T10:44:00.002+01:00

Tasapisi tutvun Kopenhaageni öölokaalidega. Reedel käisin lõpuks ära hipsterite kohas nimega Kassen. Tegu on baariga, kus on miljon inimest, nurgas vali dj ja jube maitsvad kokteilid 2 ühe hinnaga! Ent lõputust karjumisest sai lõpuks villand. Lahkusime lähedal asuvasse keldribaari, mis oli muhe ja hubasem.
Eile suundusime aga kontserdipaika nimega Beta, kus esines vaikne briti indie grupp "Dry the River". Sealt edasi "old men who will buy you a drink"-kontseptsiooniga suvalisse baari, kuhu ma paraku jõudsin sisse ainult hetkeks, mil tuli juba lahkuda. Seega mulle ükski vanem mees jooki osta ei jõudnudki. Õhtu lõppes populaarses baaris, kus on nii palju rahvast, et alguses tuleb ukse taga järjekorras oodata, et sisse saada. Ja siis seal on kaks korrust, kusjuures keldrikorrusel on tantsupõrand ja lämbe nagu saunas. Ning suitsu võib ka teha. Jah, ammu polegi hommikul ärganud nii, et nahk ja juuksed ja aluspesu lõhnab suitsu järgi.

Peale selle keetsin ma eile pirnimoosi, sest leidsin juhuslikult ühe pirnipuu ja tarisin koju suure kilekoti täie pisut läppand pirne.

Slejpnersgade 10

2011-09-25T10:29:00.004+01:00

Niisiis, lõpuks leidsin endale elukoha. Ehkki mul oli juba belglase juures hea soe tuba olemas, oli see siiski ajutine variant ja teadsin, et varsti tuleb ju siiski kolida. Nüüd on mul päris oma koht olemas! Korter asub kõigest 5minuti kaugusel belglase korterist - seega samuti väga mõnusas Norrebro's. Asub kõrgel 5ndal korrusel ja on suhteliselt renoveeritud. Köök on armas ja olemas on nii pesumasin, külmik kui ka ahi, väike rõdu, kuhu saab pressida pisikesed toolid ja panna lilled! WC/vannituba on Kopenhaageni stiilis ehk siis väga pisike ruum, kus dušš ja wc-pott on üksteise otsas. Ent võrreldes mõningate teiste pesuruumidega, mida olen näinud, ei olegi veel kõige hullem - päris vetsupoti peal ei pea seisma, et dušši võtta! Ah et kellega ma elama hakkan? Ühe taani poisiga, kes just ise kolis ka Kopenhaagenisse. Elas muidu enne Århusis ja õppis seal politoloogiat. Nüüd sai töö Konservatiivide ridadesse. Tundus sõbralik ja lahke. Suur miinus mu toa puhul on see, et see on täiesti möbleerimata (ka see on siin tüüpiline, et tubasid üüritakse täiesti ilma mööblita!) - isegi lampe pole laes. Ent taani poiss aitas mul kohe kasutatud laua ja voodi osta ning tundus üldse selline abivalmis tüüp.
Kolinud ma veel ei ole, ent põhimõtteliselt võiksin seda kohe ka teha. Natuke kurb on belglase juurest lahkuda - siinne koht sai juba koduseks ning beglasega on ka olnud muhe hängida.

Mul on TUBA!

2011-09-23T11:20:00.002+01:00

Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!

Once a hobo, always a hobo

2011-09-18T20:11:00.002+01:00

Saime täna Stinega kohvikus kokku. Istusime ja kurtsime, et raha pole. Et tahaks juustukooki, aga vat ei taha selle eest 30 DKK maksta. Jälgisime näljaselt kõrvallaudkonda - suured juustukoogilõigud kõikidel nina ees. Ja kui nad siis lahkusid, võtsime me ühelt taldrikult täiesti puutumata koogi ja sõime ise ära. Aga ausalt öeldes olime väga lähedal ka sellele, et süüa ära teiste pooleldi järatud koogijäänused. Seekord jäi see õnneks veel tegemata.

Ja siis ma leidsin prügikastist kohvilaua ja paar kruusi ja kaussi ja hoidisepurki ja siis veel käterätiku ning mõned riidehilbud. Vedisin need kõik oma rattal koju. Loll olin, et pesukorvi ja voodilinad sinna jätsin.

Malmø

2011-09-18T20:05:00.003+01:00

Laupäeval kutsus mu uus korterinaaber mind ekskursioonile kaasa. Ta võtab mingit Taani arhitektuuri kursust ja selle raames tehti esmalt paadikruiis Kopenhaageni kanalites ja vetes ning siis bussireis üle silla Rootsimaale - Malmøsse põhiliselt. Jeje - sain korraks Rootsis ära käidud.

"Turning Torso" - Skandinaavia kõrgeim hoone ja kuulus Malmø maamärk

Kodu!

2011-09-17T16:34:00.005+01:00

Jeeee - ma ei ole enam kodutu! Ehk siis ma kolisin ühe belgia tüübi, kes võtab minuga üht sama kursust, üürikorterisse. Ta üürib 2-toalist korterit ja pakkus, et ma võiksin ajutiselt (max. 1 kuu) temaga korterit jagada. Loomulikult olin kohe nõus, sest nüüd on mul 1 kuu lisaaega, et endale pikemaajalisem koht leida! Jeje. Tal hiljem hakkab kõiksugu külalisi siia voorima - seetõttu ei saaks ma siin kauem elada. Korter on väga hea asukohaga - asub multikultuurses ja nooruslikus Nørrebro linnaosas. Kõik noored ja coolid tahavad selles linnaosas elada, sest siin on palju ägedaid kohvikuid-baare-üritusi. Samuti on mul siit kooli rattaga kõigest 10min tee. Korter ise on ka normaalne. Olgu, omaniku stiil annab kohati soovida, vets/vannituba on ebapraktilised ja pisitillukesed ning köögis on paljud eluks vajalikud esemed puudu (veekeetja, röster, laud-toolid jms:)). Ent suva - põhimõtteliselt on tegu hea korteriga!
Belgia tüübi nimi on Jorg. Ta on selline rahulik prillidega tüüp. Mitte enam ka esimeses nooruses. Ta sobib mulle, sest ta on sõbralik, temaga saab igasugu teemadel vestelda ja ta on normaalne küps inimene (mingite teismelistega ma küll koos ei viitsi enam elada). Ainus miinus on ehk see, et ta vahel räägib ainult negatiivsetest asjadest pikalt, eriti sellest, kuidas talle rootsi ühiskond vastu hakkab (ta on pikalt elanud ka Rootsis). Aga ta on siiski tore.

Minu tuba - minu luba

Sprotisõda!

2011-09-15T16:54:00.002+01:00

Ma olen praegu jumala närvis, sest Stine viskas külmikust välja mu pooliku sprotikarbi, mis ema mulle siia saatis! Ta arvas, et need on kellegi halvaks läinud vana kraam, ent siiski - kellelgi pole õigust minu sprotte prügikasti visata! Tahaks öelda - fuck you cunts - eemale minu sprottidest. (Sorri, ärge tõlkige. Eriti ema, ära sina tõlgi:))

Eesti siider ja Burger King

2011-09-14T17:20:00.003+01:00

Sama vana keskkond ehk olen tagasi Stine põrandal. Mihkel lahkus lennujaama ja mina tulin oma kodinatega ikka vanasse tuttavasse pelgupaika tagasi, olles Eesti siidritest parajalt melanhoolne. Loomulikult istusime ka turistidele kohaselt Burger Kingis (kus mina sõin loomulikult salaja oma kaasa võetud toitu) ning soigusime niisama maast ja ilmast.

Mihkel Taanimaa Burger Kingis, sest Eestis seda ketti ju ei ole. Tähelepanelik silm märkab ka paberkotti peidetud siidripurki:)

DAC

2011-09-13T16:12:00.005+01:00

DAC ehk Dansk Arkitektur Center on üks väga tore koht Kopenhaagenis. Mäletan, et juba mu esimesel Kopenhaageni visiidil, mis oli 2008.aastal, jättis see muuseum sügava jälje ning ilmselt oli ka üks faktoritest, miks mul tekkis kinnisidee, et tahan urbanistikat õppida just Kopenhaagenis.
Igatahes, täna käisime seal klassiga ka ja seal oli väga hea väljapanek Taani heast nüüdisaegsest linnadisainist. Sama väljapanek käis ka muide Veneetsia biennaalil.

Ja nüüd ma nosin emme saadetud toidupoolist. Aga kus on hoidised ma küsin?!?

Esimene külaline!

2011-09-12T18:34:00.003+01:00

Te ei arva iial ära, kus ma praegu istun..mugavas hotellitoas loomulikult! Mihkli hotellitoas! Ehkki ta on siin töölähetuses ja üldse mitte minu pärast, siis võib teda siiski lugeda esimeseks külaliseks. Vastupidiselt külalise kutsumisest oma koju (mida mul ju ei ole), kutsus Mihkel mind hoopis oma hotellituppa. (Võib-olla kutsusin ma end ka ise..?) Igatahes, siin ma nüüd olen ja saan vahelduseks magada valgete puhaste linade vahel ja voodis. Kuigi inimene harjub tegelikult kõigega ja ma olen selle poroloogi-magamiskotti komboga ka juba täiesti sõber. Mihklit ennast ma veel kohanud ei ole.

Tagasi sain ka oma neetud Rocky. Käies mureliku hädapätaka näoga läbi paar rattatöökoda, sain lõpuks ühe türgi vms vanamehega jutule. Kuna teistes kohtades taheti kas väga palju raha või kulus seal paranduseks kauem aega, jätsin ratta türklasele. Võib-olla oli asi ka selles, et ta oli nii soe ja isalik ja ehkki ma teadsin, et tema lubatud hinnaaladust ilmselt ei tule, et kindlasti on tegelikult siiski mingi nõks (eriti kui tegu türklase vms), siis blokeerisin selle mõtte ja usaldasin teda meeleldi. Eriti veel kuna ma olin selleks hetkeks juba oma rattast täiesti tüdinenud ja peaaegu et pisaratesse puhkemas - türklase sõnad, et noor inimene peab olema alati rõõmus ja naeratama kõlasid lihtsalt nii kenasti! Tagasi minnes tuli välja käia 250 raha, ent vastutasuks sain oma logiseva kaaslase ja lutsukommi! Nüüd kiman jälle tänavatel, ent paraku tundub mulle, et ega sellega selle neetud ratta lugu veel ei lõpe..

Handicapped

2011-09-11T16:35:00.003+01:00

Sõidan siis mina kesklinnast eemale suburbiasse, et seal üht tuba vaadata ja mis mina tunnen - minu Rocky on kuidagi imelik ja liigub väga raskelt edasi. Ja nõnda olingi järsku mingis võõras linnaosas oma kahe tühja rattakummiga. Kuna on pühapäev, siis on ka kõik rattatöökojad kinni, ent õnneks oli läheduses Statoil, kus mul üks immigrandi välimusega mees kummid uuesti täis pumpas. Sõtkusin siis kiiruga tagasi kesklinna poole, ise kartes, et varsti olen jälle jalutu ja kätetu. See juhtuski kuskil poole maa peal ehk siis tagukumm ongi ilmselt katki. Esikummi puhul ma kindel pole. Mida me sellest järeldame? Ei tasu igasugu suvalistelt inimestelt ratast osta. Ja et inimesed siiski ei ole ilusad ja head.

Minu uus sõber - Rocky the bicycle

2011-09-11T09:02:00.003+01:00

Mul on nüüd ratas! Ta on selline suur ja massiivne naistekas, veidi kipakas ja logisev, käsipidurid on katki (olge mureta, kenasti toimib vana hea jalgpidur) ja korvis ka augud, ta on roostes. Ent sõidab uhkelt ja viib mind ühest kohast teise. Ta nimi on Rocky.
Ostsin ta lõpuks pika dilemma peale ühe mustlastüdruku käest, kes ilmselt oli ta eelmisel õhtul kelleltki tuuri pannud. Nii see siin käib. Dilemma seisnes selles, et mõnes mõttes oleksin ju võinud ka ise endale ratta "leida", aga jah - tuleb tõdeda, et ei ole minus seda vargasoont (olgu-olgu, veidi joogisena on esinenud tendents näpata teatud sorti söögipoolist nagu näiteks saiakesed või küpsised), üldiselt ma ei oska teiste inimeste asju ära võtta. Reedel, kui ma sealt soolaleivapeolt koju jalutasin, siis ma vaatasin küll sellise pilguga ringi, et kus "vedeleks" rattaid (nimelt just reede ja laupäeva öösiti on parim aeg rattaleiuks, sest siis on inimesed joonud alkoholi ja jätnud oma rattad lukustamata), aga ei tuvastanud midagi ja tundsin end ka väga imelikult. Niisiis, otsustasingi lihtsalt raha maksta (võib-olla isegi liiga palju selle logu eest), sest see on ju kõigest raha. Mis siin põdeda, kui midagi on vaja, siis tuleb osta ja kõik.
Sama dilemma oli mul reedel enne seda pidu, kui tahtsin sinna midagi kaasa osta, ent lahti olid ainult hirmkallid nurgapoed. Seisin seal nurgapoes siis kuskil pool tundi šokolaadileti ees. Tundus, et nii lihtne oleks see šokolaad lihtsalt kotti pista, et keegi ei tundu nägevat. Ja siis ma seal seisin ja seisin ja lõpuks ikkagi ostsin šokolaadi. Kui tahad šokolaadi, siis tuleb see osta!
Aga rattaga trippisin juba eile kõikjal ringi. Enam ei tunne ma end hälvikuna (sest jalakäijana oled sa siin tõeline veidrik), uhkusega liuglen koos Rocky'ga mööda Kopenhaageni tänavaid.

Mul on imelik lööve..

2011-09-10T23:44:00.001+01:00

..ja see on vist maapähklivõist!

MA in Tivoli amusements

2011-09-10T17:57:00.004+01:00

On tore olla üliõpilane, kui sellega kaasneb tasuta Tivoli ja ta erinevate atraktsioonide pääse.
Tivoli on Kopenhaageni väga tugev trade mark. Räägitakse, et siinne tivoli on maailma kõige esimene ning siin on ka kõige vanim puust ameerika raudtee. Ja Tivoli, see ei ole ainult karussellid ja suhkruvatt - Tivoli on tugev bränd ja äri. Tivolil on hotell, konverenstikeskus, tohutult restorane, kohvikuid, kontserdisaalid ja festivalid ja kõiksugu üritusi ja asju. Paljud taanlased ostavad Tivolisse aastase pääsme, millega saab nii palju Tivolis käia, kui tahad. Kõik atraktsioonid maksavad muideks lisaraha ja see ei ole sugugi väike. Näiteks üks 1-2min kestev ameerika raudtee sõit maksab kuskil 100 DKK (vist oli), mis on siis kahekordne summa eesti rahas.
Igatahes, kuna meie grupp sai urbanismi stuudios alaks Tivoli, siis me kirjutasime neile ja nad lasidki meid tasuta sisse. Nimelt pidime Tivolist 1min pikkuse filmi tegema. Reedel kobisimegi siis kohale, oli ilus ja päikseline ja Tivoli oli nii tore, et meil ausalt öeldes jäi filmimine veidi tahaplaanile. Hakkasime hoopis usinalt kõiksugu atraktsioonidega tutvuma ja enamustele neist kaamerat üldse ei lubatagi ega poleks ka võimalik. Noh, mis seal ikka siis. Esmalt käisime ühel kiiresti ja hästi hästi kõrgel tiirleval karussellil, kust näeb tervet Kopenhaagenit. See oli väga kõrgel ja ma mõtlesin kohe ema peale, kes kardab mul ju jubedasti kõrgust. Mõtlesin, et tema sinna vast ei läheks. Siis läksime sellele vanale puust ameerika raudteele. See on selline ka kiire ja hüplev, ent pea alaspidi ei minda ja selles suhtes ta on ikka selline horisontaalselt rööpal. Aga see oli väga tore ja siis me läksime teist korda sellele veel. Siis sõitsime mingis kohvrilaadses asjanduses H.C. Anderseni muinasjutumaal, kus hurmava häälega mees luges kokkuvõtteid ta muinasjuttudest, samal ajal möödusime erinevatest muinasjututegelastest, kes olid liigutavad nukud. Siis sõitsime lastele ja vanuritele mõeldud autodega. Peale meie olid seal tõesti vaid 5-aastased. Ja laste mängutoas käisime ka, kus olid mõned liikuvad põrandad ja redelid jms.
Ja oligi käes aeg Kaie elu esimeseks sõiduks tõelisel Ameerika raudteel. Sellisel, kus rong uhab hooga igatpidi. Tuleb tunnistada, et kui ma seal juba rihmades istusin, siis ma mõtlesin küll, et oot, miks ma seda ikka teen. Aga see sõit oli väga äge! Kisasin, pisarad voolasid ja korraks panin ka silmad kinni, ent lõpuks tuli lõpp liiga kiiresti. Neil kestab see tõesti ainult mingi pool minutit või nii. Oli omajagu õudne (ja ma tegelikult isegi kartsin rohkem, et vast söödud võileib ehk tikub välja), ent kohe tekkis hasart. Ja kui me olime oma tasakaalu tagasi saanud, siis läksime ühe korra veel. Ja siis juba tundus, et olengi juba harjunud ja polegi enam ägedalt õudne.
Vot selline reedene koolipäev siis.
Ja siis karussellidest uimastena suundusime me kohe otse kooli, kus reedel kella 1st- 24ni on lahti tudengite oma baar, kus on odavad õlled ja palju palju rahvast. Ikka väga palju rahvast. Ja kuna oli selle kooliaasta avaõhtu, siis oli eriti palju rahvast. Ja kui meie saabusime sinna kuskil 5st, siis olid enamused juba väga täis. Üldse, taanlased ikka joovad nagu loomad. Täiesti loomastuvad. Kuna ma hängisin ühe taanlannaga, siis ma püüdsin ka sammu pidada ja jõin ära järjest 4 õlut, ent mulle füüsiliselt lihtsalt ei mahtunud juba peale teist õlut tegelikult üldse vedelikku sisse. Ent ma siis ikkagi jõin, et integreeruda taanlastega. Aga see on ikka suhteliselt rõve. Ma ilmselt väga tihti reede õhtuti seal käima ei hakka. Eile põgenesin sealt baarist õnneks hoopis ühele Seattle'st pärit poisi soolaleivale. Seal oli ka üks rootslanna, kes võtab minuga samasid aineid ja keda ma põgusalt tean. Ja siis oli seal suur punt Seattle'st pärit arhitekte (tudengeid), sest neil on Kopenhaageniga mingi diil. Ja siis oli seal veel norrakaid ja veel rootslasi ja mingeid tüüpe veel. Ma väga kaua vist ei olnudki, sest ma olin sellest õllemaratonist juba päris väsinud ja siis ma läksingi varsti koju (Stine koju siis ära. Kodutee oli ka ju pikk.

See on see kiire ja kõrge karussell.
Ja see on taanlaste kuulus ja armastatud tegelane - mingi pannkoogimõmmi vms.

Peanut Butter Junkie

2011-09-10T17:56:00.000+01:00

Nii, olen maapähklivõisõltlane. Söön ainult maapählivõid. Täna juba süda tegelikult läigib sellest. Aga ikka söön edasi.

Copenhagen suburbia.

2011-09-08T20:08:00.009+01:00

Täna oli meil klassiekskursioon erinevatesse Kopenhaageni ääreala piirkondadesse. Suburbia on suburbia ikka kõikjal. Tutvusime erinevate elamurajoonidega, mis planeeritud erinevatel aegadel, ent eesmärk alati ikka sama - luua mõnus ja hästi toimiv elukeskkond. Miskipärast see alati just nagu ei õnnestu..

Aga bussis sain endale pinginaabriks Ukrainast pärit Yura (jura!:)), kes on selline halva inglise keelega kohtlane poiss/mees. Ta on Taanis olnud juba terve aasta - tegi siin mingi praktika ja töötab isegi maastikuarhitektina kuskil. Nüüd astus ülikooli, et teha siin magistrantuur. Aga ta on selline..ee..noh ta jaoks on kõik uus - tekstid, mida loeme, loenguvorm, teemad ja urbanistika üldse! Ma siis püüdsin seletada talle mingeid asju, aga ma ei tea, kas ta adus. Nemad seal Kiievis õpivad praegu alles taimi ja loomi ja seda, kuidas aedasid kujundada.
Ja tegelikult mind ärritas ka see, et ta kogu aeg nimetas, et "noh, meie ju Nendest riikidest" ja et "Jah, ma arvasingi, kui sind nägin, et sa oled ka Nendest riikidest". WTF, Eesti ja Ukraina võivad olla sõbrad (ja mulle väga Ukraina meeldib), ent me ei ole ühest ja samast Sellest kultuurist - ikka suht erinevad riigid!
Vaene väike Yura, tal on maailmaasjadest nii palju veel õppida!

Halb toitumus.

2011-09-07T13:59:00.005+01:00

Kuna ma siiski elan koti otsas ehk siis siiani Stine põrandal, siis ei ole ma saanud korralikke toiduaineid veel muretseda ning pole ka mahti siin süüa teha. Seega - tere, rämpstoit!
Mu uued lemmikud on:
Leib odava pesto, mozzarella (see on kõige odavam juust siin:)) ja tomatiga
Riisikreeker maapähklivõi ja tükeldatud banaaniga

Ja ükski toode ei ole orgaaniline, õiglane kaubandus ega öko!!!

Maapähklivõist tekib vaikselt sõltuvus..
Stine ühika aiast rotin ka tooreid õunu, mis küll panevad mul veits kõhu valutama, aga ma ignoreerin seda.

Tere, kool.

2011-09-07T13:51:00.003+01:00

Sel nädalal algas kool. Ja algas põhjalikult. Esmaspäeval 8-12ni oli Urbanismi stuudio tund. See on selline väga intensiivne ja mahukas aine, mis kestab jaanuarikuu lõpuni. On grupitööd ja individuaalseid ülesandeid. On loengud, aga põhiliselt stuudiotöö. Mässame presentatsioonide, postrite, makettide jms kallal. Ja siis teisipäeval oli 9-12ni Urbanistika teooriate tund, mis saab olema selline teoreetilisem. Loeme kõiksugu tekste ja siis räägime nendest, teeme presentatsioone jms. Lõpus on eksam. See aine kestab ainult sellel perioodil, mis lõpeb 11.novembril. Need ongi mu kaks ainet praeguseks. Võtavad need aga täispikad päevad teisipäev ja neljapäev ning poolikud päevad esmaspäev ja reede. Kolmapäev on ametlikult vaba, ent eks see hakkab täis olema grupitööd.
Kõige raskem ongi vahest see, et loengud on pikad. 8(9)-12ni ja siis teine on 13-17ni. Vahele tehakse küll pisikesi 5-10min pause, ent ega see energiat ei anna. Raske on istuda järjest 8-17ni.
Igatahes, esimeses aines jagati meid juba gruppidesse. Ma olen kahe taani poisi ja ühe taani tüdruku ja siis ühe saksa tüdrukuga koos. Ma ütlen teile juba eos, et see grupitöö saab üks väljakutse olema. Ma olen ikka pigem vist selline individualist - nii palju energiat võtab mingis grupis jahmerdamine. Igatahes, juba sel nädalal peame koos grupiga tegema videod - üks rongis ja teine Tivolis! Jeje, tivolisse minek!

Kopenhaagen on äge!

2011-09-04T17:54:00.006+01:00

Jalgratast mul veel ei ole, ent vaikselt otsin. Taanlased ise tihti lihtsalt varastavad omale ratta ehk siis otsivad rattaid, mis ei ole lukus. Samuti vedeleb katkiseid rattaid igal pool - on võimalus üks kaasa haarata ja parandusse viia. Või siis lihtsalt osta kelleltki kasutatud ratas.

Kopenhaagenis on väga väga palju väga armsaid ja ägedaid kohvikuid-baare. Kui Tallinnas saab need mõnusad kohad ühel (või äärmisel juhul kahel) käel kokku lugeda, siis siinne linnapilt kihab neist. Täna istusin ühes mõnusas odavas kohas, kus saab 20 taani krooni eest suppi ning 10 taani krooni eest kohvi. Muud neil menüüs ei ole:)

Minu "Taani ema" Stine! Ta on väga tore ja huvitav. Nii mõneski mõttes oleme tegelikult sarnased, mis mingi hetk võib isegi saada häirivaks (sest ma tean ju küll, mis need mu enda vead on:)). Aga ei, tegelikult loodan ma temaga aktiivset suhtlust säilitada ka siis, kui ma ükskord ta põrandalt ära kolin. Ta on sõbraks saamas. Ja ta on väga cool.

Aktiivne elu

2011-09-04T10:35:00.003+01:00

Reedel oli koolis väljamaalastest üliõpilastele esimene tutvustav kohtumine. Ülbe, nagu ma olen, otsustasin esialgu seda ignoreerida, ent lõpuks kobisin siiski 10ks kohale. Eks see üks 1h vms kestab. Välja tuli aga terve pikk päev täis programmi. Igasugu erinevad inimesed rääkisid meile Kopenhaageni Ülikoolist, LIFE sciences teaduskonnast, õppeainetele registreerumisest, eksamitest, e-õppest jms. Oli täitsa kasulik ja huvitav. Ent kui lõpus hakati rääkima taani kultuurist ja kultuurišokist, tundsin veidi tüdimust. Siis tehti meile ekskursioon campuses ja mängiti mänge. Oleksin pidanud enne lahkuma, sest mul on kopp ees igasugu nime-mängudest, ent kuna ma tahtsin saada hiljem pakutavat tasuta õhtusööki, hängisin vastumeelselt siiski kaasa. Siis antigi meile see va lubatud söök, mis oli väga maitsev, sest ma ei olnudki saabumisest alates korralikku sööki tarbinud - ikka võileivad ja kommid jms. Peale seda jäime tudengibaari jutlema ja odavat (20 DKK) õlut tarbima. Tutvusin toredate inimestega - üks tüüp näiteks Seattle'st, kes võttis urban design'i aineid juba eelmisel aastal ja nüüd kirjutab siin oma magistritööd. Samuti üks austraallanna, arhitekt, kes on siin elanud juba 2 aastat. Ja siis loomulikult oli seal ka 3 eestlast:)

Eile oli muretu laupäev. Esmalt käisime Stinega mingit vastikut bearnaise kastet degusteerimas, sest selle eest sai tasuta loteriipileti. Me ei võitnud midagi. Siis läksime maailmakultuuride festivalile, mis siin sel nädalavahetusel toimub. Seal oli muusikat, palju rahvast ja kõiksugu häid toite. Ma võtsin Tai nuudlid krevettidega! Nämmnämm. Stine näitas ka oma üht lemmiktänavat, kus on paar mõnusat kohvikut ja baari. Õhtu lõppeski seal ühes baaris Stine sõprade, ohtra õlle ja briti vanamehe seltsis, kes elab siin juba 30 aastat, õpetab akadeemilist inglise keelt, ent on vist suhteliselt üksik. Teda nähtavat sel tänaval restoranides-baarides tihti.

Elukohta mul siiani ei ole, ent täna lubasin ühele naisele helistada, kes üürib oma kodus üht tuba välja. Natuke mind häirib kellegi kodus elamine, ent ehk võtan siiski ent kokku ja kobin seda tuba vaatama.

Õues paistab päike ja homme algab kool kell 8!

Õhtune melanhoolia.

2011-09-01T19:48:00.003+01:00

Ma muudkui istun Stine ühikatoas ja loodan, et imeväel jookseb tuba mulle kätte ära (einoh, tegelikult jälgin ka vastavaid interneti-lehekülgi). Stine ise hulgub ringi - eks tal ole ka villand, et ta pisikeses toas passib üks eesti kodutu, suur kohver keset ta põrandat avali, maas madrats ja paberid. Ma arvan, et varsti ta kupatab mind välja.
Õues on juba pime, miskipärast kostub ilutulestikukära, ma mõtlen, et ma ei viitsi liigutadagi.
Ega mul veel musta masendust ei ole - 'õhtune melanhoolia' kõlab lihtsalt pealkirjana hästi.

Rotielu.

2011-09-01T16:46:00.003+01:00

Nüüdseks olen sisse andnud elamisloataotluse. Samuti on mul tänasest taani number - 71542521. Ette käib ilmselt ka kood 0045. Aeg-ajalt kiikan ilmselt ka eesti numbrit.

Ent siiani olen kodutu. Päris raske on neid kortereid siin uurida, tihti on takistuseks juba keelebarjäär. Ja üldse - siin on ikka väga hull nende vabade tubadega. Ma ei oleks seda ette kujutanudki, et selline tung võib olla (muidu poleks ju juunikuus ühikakohast loobunud:)).

Täna tuiasin oma teaduskonna - LIFE sciences- ümbruses. Tegu on suure campusega, kus pargid ja muud rohelist värki. Jeje, öko, mu lemmik!

Ja siis käisin odavtoidupoes Netto, kust ostsin pisikese brie juustu ja tomatit ja pisikese leiva. Maksma läks see 26 taani raha, mis on siis kuskil 50 eeku. Polegi kõige hullem, sest vaateakendelt on silma hakanud, et kõige pisem jäätis või saiake on enamasti 20. taani krooni kanti. Cafe Latte on odavamates kohtades 30 taani krooni, väljas söömisest ärme üldse räägigi:)

Niisiis, reegel on see, et kes mulle külla tuleb, see toob kaasa ka koti täie maitsvat ja odavat eestimaa toitu. Mu ema käest saate ka hoidisepurgid :D

Reset - Tere, Kopenhaagen.

2011-08-31T14:49:00.002+01:00

Uus algus jälle, ent mõned asjad ei muutu ka kunagi. Loomulikult oli mul pagas ülekilodega. Seega tuli lennujaamas asju ümber pakkida, paar lisamantlit selga ajada, saapad ja litritega peopluus Mihkliga tagasi saata ning turvakontrollist läbi suurte kottidega minna. Pentsik hipi lennujaamas - jalad märjad, seljas matkakott koos magamiskotiga, hambus valge klaar. Teps mitte stiilne lahkumine.
Kohale jõudes tervitas mind järjekordselt üleolev Taani. Jah, neil on villand rumalatest väljamaalastest ja kõiki neile iseenesest mõistetavad toiminguid seletatakse väljamaalastele suure palumise peale. Muidu on kõikjal kõiksugu automaatne tehnika ja sildid jms - et jumala eest keegi inimlikul tasemel ei tülitaks küsimustega. Vaat selline mulje oli mul eelmisel korral ja sai kinnitust ka nüüd.
Vaatamata oma suurtele pampudele jõudsin kenasti Stine poole (taanlanna, kes oli nõus mind paariks päevaks oma tuppa põrandale majutama). Ta elab täiesti kesklinnas! Kuna tal oli sünnipäev, maandusin kohe söögilauas. Rahulik õhtupoolik tema ja ta kahe lähema sõbrannaga. Sõime hot doge.
Täna mõtlesin, et ajan asju, aga tere, bürokraatia. Esmalt läksin ühte vastuvõtukabinetti, kust öeldi mulle, et ma läheksin oma osakonda. Läksin sinna. Sealt saadeti mind aga ühte teise kohta - rahvusvaheliste tudengitega töötava tädi poole. Tema aga vangutas pead ja saatis mu tagasi sinna esimesse vastuvõtukabinetti. Lõpuks sain kätte dokumendi, mis tõendab, et olen kohal ja õpingutele registreerunud. Seda on mul vaja, et saada elamisluba. Vajalik kontor pandi ent täna juba kella 14st kinni - nagu enamus vajaminevaid kontoreid siin. Igatahes, kui olen kätte saanud elamisloa - pean sellega minema ühte uude kohta, kust saab cpr numbri (mis on kõikidel kohalikel..isikukood vms). Et seda numbrit saada, peab aga olema ka juba kindel elukoht, mida mul senini ei ole. Ilma selle numbrita ei saa tervisekindlustust, telefonile sim-kaarti ega pangakontot. Viimast on mul aga vaja, et kätte saada oma stipendium. Telefoni sim-kaarti läheks aga vaja, et otsida elamispinda. Niisiis, suletud ring ja tohutu bürokraatia.
Nüüd istun juba ammu tagasi Stine toas ja üritan netist tubasid otsida. Suurt midagi ei ole.
Ehk on homme asjalikum päev ja olen rohkem tegus?
Sellised need uued algused ongi.

Bangkok, mu lemmik!

2010-09-27T14:17:00.002+01:00

Jumaldan Bangkoki - jah, seekord avastasin selle linna enda jaoks ja oi, kuidas mulle meeldib. Ojaa - Bankok on Linn suure algust2hega! Siin saab k6ike kogeda - elu keeb! Ent mitte sellest ei taha ma ainult r22kida - Bangkok on lihtsalt geniaalne - suurep2rased k6rghooned, linnajaod ja oi, milline transpordisysteem - mitmetasandilised teed, fantastiline skytrain, paat m88da j6ge..
Ja loomulikult meeldisid mulle ka l6putud t2navaturud, odav kohalike noorte disainerite looming, suurep2rased t2navatoidud (ainult mango kalakastmega ajas mu napilt oksele)! Jah, v6ib olla lihtlabane turist - juua end t2is ja minna pingpong sh6ud vaatama, ent kui hiilid vahetevahel p6hituristikatest v2lja, v6id avastada ka midagi muud - huvitava globaalse suurlinna.
Ent loomulikult ostlesin ja j6in kokteile ja k2isin enda jalgu pedikyyrimas minagi.

Viimased Vietnami tunnid.

2010-09-24T14:31:00.002+01:00

Ja ongi k2es viimane 6htu. Kott on enam-v2hem juba pakitud (viimased asjad vedelevad veel voodil ja ma lihtsalt ei taha end t2na 6htul shokeerida ja t6deda, et need ei mahu tegelikult enam kotti). Nyyd vaatan vist veidi veel teiste vabatahtlikega mingit filmi ja siis varakult magama - olen tegelikult ypris v2sinud. T2na k2isin viimast korda Hanoi kesklinnas, jalutasin ja loomulikult avastasin just nyyd eriti 2gedaid s88miskohti. Aga jah - homme olen juba Bangkokis, kus minu vietnami number enam ei kehti ja internetti ilmselt ka enam ei satu - eesti numbrilt saab k2tte mind niisiis (pereliikmetele infoks:)).
Ja tegelikult ei ole mul kartulisalati v6i rosolje vastu ka midagi.
Kohtume varsti!

Eluolu.

2010-09-21T03:56:00.002+01:00

Eile oli selline p2ev, et esmalt l2ks ilma igasuguse hoiatuseta 2ra elekter. Tuli tagasi alles mitme tunni p2rast. Siis l2ks 2ra ilma igasuguse hoiatuseta internet. Tuli tagasi alles t2na hommikul. Ja 6htul avastasin - ohoo - 2ra on ka vesi, mis samuti naases meie torudesse alles t2na hommikul. Selline on Vietnam ja sellega harjub ja kohaneb. Jah, mis luksuses me muidu elame - oleme 2ra hellitatud!

Siin vabatahtlike majas suurt kambavaimu ei ole. Ma ei teagi - ei ole nii, et h2ngiks k6ik 6htuti koos. Osad, kes on kauem siin olnud on rohkem koos ja siis osad, kes tulid paar n2dalat tagasi ja siis mina ja siis k6ige uuemad asukad. Ja yldse - palju on selliseid tsikke ja ma ei teagi - ei ole tohutut perekonnatunnet. Aga mul ei ole sellest midagi - lahkun siit ju juba sellel n2dalal (ema ja 6de, tohmakad, koju j6uan 27ndal).

Siin majas on meil kokk. Hommikuks on ikka sai jms, ent ikka rikkalikum - saab valida kas 3+1 kohv v6i tee ja saia peale on isegi moosi v6i maap2hkliv6id ja isegi kipakas juust!!! (Ainus juust, mida siin syyakse on see prantsuse "punase lehma juust" - need pisikesed kolmnurgad, kus sees sulatatud juust - ent asi seegi!!) Ja isegi yks puuvili on hommikuks. L6una- ja 6htus88gid teeb aga too kokk - niisiis ei pea ise midagi tegema. (6igupoolest ei olegi ma kordagi ise syya teinud siin reisil.) S88k on ikka enamasti riis koos lisanditega. Suht korduv, ent olen harjunud. Ja mulle tegelikult maitseb. Meenub lihtsalt, kuidas t88laagris anti meile paaril korral riisi juurde lisandina lihtlabast keedukartulit. Ja oli, kuidas ma seda ahmisin - keedukartul ei ole kunagi paremini maitsenud kui nyyd! (Eestis on mul kartulist ju teadup2rast kopp ees ja yldse - kes siis, peale imeliku Ege, yldse paljast keedukartulit tahaks!?!) Ka Belgia tyyp ja Hispaanlane ahmisid keedukartulit. Kaks tundi veel ja siin l6unas88giaeg - huvitav, mis s88giks..

Hanoi - the capital of Socialist Republic of Vietnam

2010-09-20T03:57:00.003+01:00

Laager l6ppes ja tulin Hanoisse, kus peatun kohaliku organisatsiooni majas. See on selline 3-korruseline pirakas ehitis, kus elab hetkel kuskil 13 vabatahtlikku + allkorrusel on organisatsiooni kontor. T2iesti korralik ehitis ja normaalsed tingimused. Asub too tegelikult aga t2iesti Hanoist v2ljas - kesklinna minekuks kulub korralikult aega ja kui v6tta takso, siis ka raha (muidu v6ib k6ndida ka 1 km kaugusel oleva maantee juurde ja seal suvalises kohas buss peatada ja siis linnas veel teist bussi oodata - minek v6tab kokku aega siis kuskil 2h, aga alati varieerub).
Niisiis, j6udsin siia laup2eval ja kohe kutsusid teised vabatahtlikud mind kesklinna - nimelt ei ole siin 22relinnas, mis on nagu eraldi kylake hoopis, midagi teha ja n2dalavahetusel s6idavad k6ik tavaliselt kas linnast v2lja v6i siis kesklinna, kuhu j22vad hostelisse ka 88bima ja naasevad alles pyhap2eva 6htul. Alguses h2gisin kahe briti tydrukuga, kes ka saabusid alles paar p2eva enne mind, hiljem baaris liitusid meiega ka teised. Olin aga helistaud ka yhele sakslasest vabatahtlikule, kes osaleb hoopis yhes teises projektis ja teise organisatsiooniga ja l6puks vedas ta mu mingisse korterisse, kus oli punt erinevast rahvusest tyype, kes k6ik erinevatel pillidel musitseerisid. Selline syrreaalne hetk. Ja siis 88seks sain selle saksa vabatahtliku korterisse. Hommikul pidin aga kokku saama hoopis kahe vietnamlannaga, kes on hetkel Eestis EstYESi kontoris t88tava vietnamlanna s6brannad. Nad pidid mulle linna n2itama. Pyydsin neile selgeks teha, et tahaksin n2ha kohti, kuhu turistid tavaliselt ei satu, ent siiski vedasid nad mind p6hi-turistikatesse. Aga mis seals ikka siis. Esmalt k2isime Ho Chi Minhi (see on see nende kuulus armastatud "isa") mauseuleumis (kirjutatakse nii v6i?), ent see ei olnud eriti huvitav, sest k6ige t2htsam asi - Ho Chi Mingi surnukeha - oli hoopis kuskil Saksamaal v6i jumal teab kus "parandust88del". Siis tuiasime niisama linnat2navail ja suundusime vanalinna, mis on p6hikoht, kus h2ngida. S6ime k6iksugu erinevaid asju - v2ga maitsvad k6ik. Ja ostsin ka m6ned suveniirid. Selline kena p2ev ja koju j6udsin alles 8 paiku 6htul, sest bussid siin ju enne ei liigu, kui nood on s6itjaid t2is.
Aga jah - mulle meeldib Hanoi. Tean, et enamustele inimestele Hanoi eriti ei meeldi - eelistatakse l22nelikumat Saigoni, ent ma tundsin end siin h2sti. Mulle meeldib siinne atmosf22r ja inimesed. Esimest korda tunnen just siin linnas, et mind tylitatakse v2hem - inimesed, kes mulle "hello" hyyavad on lihtsalt s6bralikud, mitte ei pyya mulle miskit p2he m22rida. Inimesed tulevad pargis ligi ja tahavad sinuga lihtsalt r22kida. V2ga armas! Ja abistavad sind igati, kui n2evad, et oled n2iteks bussi v6tmisega j2nnis.
Jah, loodan, et saan veel korraks kesklinna, ent pole sugugi kindel, sest nyyd "t88tan" iga p2ev. Ega mulle siin midagi organiseeritud ei olnud ja n6nda ma lihtsalt ise otsustasin, et h2ngin nende samade briti tydurkutega nende t88postile kaasa. T88tavad nad majutusest umbes 2km kaugusel asuvas lastekodus, kus systeem on t2iesti sama, kui selles, kus ma eelnevalt olin. Mis on aga erinev, on lapsed! Ma ei tea, kas see on vaid petlik esmamulje, ent siinsed lapsed on nii armsad - soojad ja sotsiaalsed. Eelmises lastekodus ma seda ei tundnud.
Aga jah - t2na s6idutatakse mind ja veel neli vabatahtlikku yhte teise kylakesse, kuhu j22me ka 88seks. Liitume seal "Moon Festival"i pidustustega. Nimelt j2rgib Vietnami kalender kuud, mitte p2ikest ja hetkel ongi t2htis aeg, mil t2histatakse t2iskuud - t2psemalt 22.september on see sellel aastal. Mis see t2pselt on - me keegi veel ei tea. Ent tundub, et tuleb palju kostyyme, draakoneid, tulukesi ja syyakse spetsiaalset "Moon cake"i.

Revolutsioon ja streik!!!

2010-09-15T07:33:00.003+01:00

Meie t88laager on v2ga sitt. Vabandust v2ljenduse eest ja tegelikult on meil loomulikult ka tore, ent fakt on see, et korralduslikult on asi v2ga sitt. Meie laagrijuht lahkus paariks p2evaks ja ei andnud meile yheks p2vaks yldse toiduraha - ytles, et ostke ise k6ik. Alati peame mitu korda kysima, et palun, kas saaksime veel joogivett ja wc-paberit. Meie t88ylesanded on kohalike t88tajatega l2bi r22kimata ja yldse - ei mingit organiseerimist ja vabaajav2rki! Jah, me pole lapsed, ent siiski - olles ise samal positsioonil olnud ja kuradima h2id laagreid korraldanud, siis on mul 6igus olla kriitiline ja kobiseda! Meie laagrijuht vaid magab ja s88b. P2h. Niisiis, on meil vaikimisi revolutsioon ja yldse, otsustasime, et otsustame k6ik asjad ise - teeme, mis tahame yhes6naga. Aga me tahame t88d teha ja t2na olen ma r66mus, sest terve hommiku mul oli ka midagi teha - aitasin k88gis (tegelikult ei ole v2ga hea n2ha, kuidas s88ki siin valmistatakse..); v6imlemistoas, kus liikumispuudega lapsed peavad erinevaid harjutusi tegema; s88tsin puudega naist ka.
Loodetavasti tuleb ka aktiivne p2rastl6unak!
Laagrijuht on aga tropp.

Ma olen turist.

2010-09-15T07:05:00.002+01:00

Jah, midagi pole parata - ma olen turist ja nii see on. Seega ei saa ma loota, et imbun salaja kohalike sekka ja keegi midagi ei m2rka; ma ei saa loota, et mulle kehtivad samad reeglid, mis kohalikele; ja ma ei saa loota, et mul 6nnestub p6geneda turistil6ksudest. Nimelt, kui oled turist, siis sinult tahetakse RAHA. Jah, tarbi, tarbi, tarbi - "You buy from me!" Kohalikud s6idavad yhistranspordis turistidest erineva piletihinnaga, kohalikud saavad muuseumidesse tasuta, kohalikud maksavad kaupade, toitude eest erinevat hinda. Turistina pead olema valmis, et sind tahetakse pidevalt petta (jah, nii kurb, kui see ka ei ole), pead olema valmis, et pead maksma n2iteks selle eest, et siseneda teatud kylakestesse v6i ronida teatud m2e tippu. Ei, need ei ole tasuta!

N2dalavahetusel s6itsin imelisse m2gilinnakesse nimega Sapa. Jah, ma teadsin, et see on Vietnami yks suurimatest turistil6ksudest, ent ma tahtsin nii v2ga m2gedesse! Sapa on koht, kus elavad erinevad vanad h6imud, kellel on oma keel ja omad traditsioonid. Inimesed kannavad rahvariideid ja k6ik tundub kui muinasjutt. Tegelikkus on aga see, et kui m6nes pisikeses kylakeses nad t6esti rahvariideid veel kannavad (n2gin ise ka), siis enamjaolt on k6ik vaid etendus turistidele. Sapa kubiseb rahvariietes "autentsetest" p2rismaalastest, kes k6ik pyyavad sulle oma k2sit88d v6i giidi-teenust p2he m22rida. Nad j2litavad sind l6putult ja siis k2sivad sul neilt miskit osta - "I came with you, you have to buy from me!" "Autentsete" rahvariiete alt paistavad s2tendavad inglisekeelsed T-s2rgid ja mugavad tossud.
Giid veab grupi loide turiste m88da m2giteid l2hedalasuvatesse kylakestesse, kus yksteise j2rel on suveniiripood ja 6llelaud - v2ga autentne indeed.
Sellegipoolest, ma ei kahetse - teadsin, millega end seon, kui selle teekonna ette v6tsin - ja need m2ed ja vaated - see k6ik oli seda v22rt!! Isegi seda, et v6tsin lolli all-inclusive turistipaketi, sest olin laisk ja mugav ja sain haledalt petta - see k6ik t6esti ei ole seda raha v22rt - soovitan inimestel iseseisvalt tegutseda!
Kontrastina Sapale k2isime eile yhes l2hedal olevas kylakeses, mida reklaamiti meile kui "old village". Ok, ka seal pidi sisenemiseks ostma pileti, ent muidu oli koht autentne! Inimesed tegid oma igap2evatoimetusi, loivasid lehmadega ringi, m2ngisid jalgpalli, l6ikasid riisi jme - see ei olnud meile korraldatud etendus, vaid kylaelanike igap2evaelu. Vot see oli ilus - ja kylake t6esti paistis vana ja v2ga nunnu!

luksusest lihtsusesse!

2010-09-09T08:09:00.003+01:00

Ypris suur kontrast on tulla 5-t2rni hotellist Vietnami lastekodusse. J6udsin nimelt oma t88laagrisse - lastekodu vaimse ja fyysilise puudega lastele kohalikus pisikeses kylakeses, kuskil 80km Hanoist eemal. Meid on siin koos laagrijuhiga 11 - mina ja Hispaania noormees ja Belgia tyyp ja siis 4 jaapanlast (kolm verinoort tydrukut ja yks noor kutt) ja siis 4 vietnamlast. Niisiis, ei ole just eriti mitmekylgne ja enamus inimestest on ka suht noored..nii 18-20. Vanemad olemegi mina ja Hispaania tyyp ja siis me kahekesi oleme suht vennastunud - k2ime naaberbaaris 6lut joomas ja tunneme suurt igavust - sest siin t6esti ei ole midagi teha..peale pisikese t88aja on s88mine ja koguaeg magamine ja peale 6htus88ki, kui on juba ka pime, ei ole nagu eriti yldse midagi teha. Igatahes - me k6ik 88bime yhes pisikeses ruumis - k6vades puuvoodites. Ruum on v2ga l2mbe ja minu ase on otse ukse ees. Dushiruumid ja wc on v2ga v2ga v2ga primitiivsed..yldjuhul on p6hiteema see, et jumala eest, ei l2heks millegi vastu ja kiirelt sisse ja kiirelt v2lja. S88k on iga p2ev sama!!! Iga p2ev on hommikuks mingi keemiat t2is pisikes magustatud piim (sellise pisikese mahlapaki suurune) ja sinna k6rvale keemiat t2is kilepakendis magus sai..v2ga kuiv..paljas sai. Ja siis v6id saada ka veel yhe kruusi 3+1 lahustuvat kohvi, which I happen to hate:) Selline hommikus88k siis. Ja l6unaks ja 6htuks on iga on iga p2ev riis, tofu, muna, juurvili - yhes6naga mingi tore kraam, aga iga kord t2pselt sama!! Ainult t2na on spets Vietnami p2ev meile ja siis vietnamlased tegid muud s88ki - kala ja ube ja tomatit!! Ja 6htul 6pime, kuidas kevadrulle teha!!
Aga jah - asutus ise on ka suhteliselt masendav. Lastel on siin ikka v2ga kehvad tingimused ja nende kohtlemine on 22rmiselt halb - fyysiline v2givald on igap2evane. Ja need lapsed ka ise - kui ma vaatasin, et mis m2nge nad m2ngivad, siis k6ik on v2givaldsed!! Nad viskavad yksteist ja meidki legoklotsidega, l88vad yksteist jne. V2ga masendav. Aga jah - hommikuti t88tame aias..rohimine ja muud sellised aiat88d ja siis p2rastl6unati m2ngime lastega..ent jah, see on eriti keeruline, sest tegelikult me ei tea, mida me teeme ja keegi ei seleta ka..ja me oleme suhteliselt kasutud. Ma ei teagi..ma pyyan j2rgnevatel p2vadel vahetada ja pigem olla vist fyysilise puudega lastega - aidata neil syya ja vedada neid ratastoolis ringi jms.
Aga jah - ma ei oskagi veel s6nastada, mis ma sellest k6igest arvan ja kuiv6rd ma j22n selle kogemusega rahule..varsti oskan ehk rohkemat 8elda. Fakt on aga see, et t88laagrina on laager jura - liider ei tee absoluutselt midagi, et meie vaba aega v2hegi sisustada ja ausalt 8eldes tunneme me v2ga suurt igavust..siin ei ole midagi teha!! Ja n2dalavahetuseks visatakse meid v2lja - peame oma kulu ja kirjadega ise kuhugi reisima. Ma ei teagi veel, mida ette v6tan.

Good-bye, Kambodza - hello, K6huh2da!

2010-09-07T03:56:00.004+01:00

Nii hyvastij2tuistumine kontorirahvaga t2hendas seda, et l2ksime koos t2navakohvikusse ja s6ime suppi ja siis umbes tunni aja p2rast l2ksid k6ik koju - selline farewell party siis.
Viimane 6htu pererahvaga ootas mind aga traditsiooniline kena 6htus88k, kus oli kala igas erinevas v6tmes (maini korra, et sulle maitseb kala ja..), ent tundsin juba siis, et k6hus on imelik tunne. No mis seal ikka - ehk oli l6unaks s88dud papaiasalat veidi liiga vyrtsikas. Terve viimase 88 ei saanud aga korralikult magada - kord olid ilgelt suured kylmav2rinad, siis jube palav, k6hus m8llas - m6tlesin, et ehk lihtsalt reisi2revus ja p2eval sain ehk p2ikesepiste jms. Hommikune lahkumine perest oli v2ga armas - nad v6tsid mu oma tytreks ja olid v2ga sydamlikud - ytlesid, et j22gu ma sinna:) Ja siis viis peretytar mu juba bussi peale. Mis oli nyyd aga juba kindlamast kindlam - mul oli K6HUH2DA!!! V6tsin posu s8etablette ja lootsin, et ehk l2heb varsti yle. Aga ei. Bussis6it oli suhteliselt r2nk - 2gasin t2iesti t2is bussis oma istmel - enamjaolt kylmav2rinates ja lootsin, et suudan wc-peatuseni vastu pidada. Passikontroll riigipiiril oli k6ige hullem, sest kaasa tuleb v6tta terve oma varandus ja siis seal j2rjekorras oodata ja oodata ja oodata. Kusjuures enne tuli Vietnami piiripunkti jaoks 2ra t2ita dokument, kus yhtlasi tuli kinnitada, et mul ei ole palavikku, k6hulahtisust, peavalu jms - k6ik symptomid, mis mul silmn2htavalt ju olid! Ent kuidagi sain hakkama ja Saigonis suutsin isegi bussilt otse eelnevalt teada guest house'i joosta (hea, et olin ka minnes seal 88binud), kus tuli mul aga tingimine ja toa inspekteerimine vahele j2tta - haarasin v6tmed ja jooksin oma isiklikku wc-sse..oeh..
Igatahes, nyydseks olen olnud 4 p2eva j2lle Ha Long Bay luksushotellis ja terve olen nyydseks ka - tegelikult see esimene p2ev ja 88 olidki k6ige hullemad - kuigi jah, ega ka teine p2ev, mil mul tuli reisida lennukiga Saigonist Hanoisse ja siis sealt veel puupysti t2is bussis (meenub lapsep6lv n6ukaaegses bussis, kus samuti kunagi ei teadnud, kas sulle on istekoht v6i mitte. Aga jah - siin on ka bussipeatused ja -ajad kahtlased - inimesed ootavad suvalistes paikades tee 22res ja peatavad bussi ja buss ikka uljalt ja uljalt peatud, kuigi tundub, et ikka kohe yldse inimesi enam sinna ei mahu. Meile kui v2ljamaalastele sebiti aga kohe 6nneks teiste inimeste istmenurgake..mu kutsus enda juurde yks s6bralik naine v2ikse lapsega..l6puks selgus kyll, et s6bralikkusel on omah ind - nimelt tahtis ta v2ga, et annaksin oma h6beketi tema lapsele.) Ha Long Baysse meelakkumine olnud. Aga jah - terveks ma sain ja l6puks hakkas ka k6ht j2lle l2bi k2ima:)

Kurjad sipelgad.

2010-08-31T07:49:00.002+01:00

Siin on mingid naljakad h2sti pisikesed sipelga moodi putukad, kes kogunevad teatud kohtadesse parvedena. Ent nood on ikka v2ga mikroskoopilised ja tunduvad t2iesti ohutud. Aga v6ta n2pust. Eile avastasin, et need pisikesed elajad olid mu seljakotti s88nud augu, nii et yks lukk katki ja siis olid s88nud augu mu kotis olnud Vietnami kypsiste pakendisse ja s88nud 2ra ka pooled kypsised. On ikka jultunud! Ja t6esti - neil ei ole ju hambaidki!! Kuidas?
Teine teema on s22skedega. S22sed siin ei pinise ning nad on ka v2ga pisikesed - seega ei pane ma yldjuhul yldse t2helegi, et nad mind s88vad. Avastan alles sygeleva punni. Neetud.

Viimastel p2evadel ei ole siin vihma enam kallanud ja on v2ga p2ikseline ning palav. Organisatsioonil on aga minust vist kopp ees v6i t2hendab, neil lihtsalt ei ole aega, et minuga tegeleda ja nad ilmselt on praeguseks ka ise m2rganud, et mul ei ole nende kontoris midagi teha - seega on isegi kurb, et mu buss l2heb alles ylehomme. Homseks pakkusid nad v2lja, et j22gu ma koju ja passigu seal. H2h, ei m6tlegi! Tulen ja olen siis kasv6i yksi turist. Kuigi see on v2ga tyytu, sest mul on kopp ees lausest:"Tuk-tuk, lady?!" J2rgmistel inimestel, kes plaanivad Aasiasse r2nnata, soovitaks teha T-s2rgi kirjaga:"I DON'T WANT THE FUCKING TUK-TUK" (Vietnami versioonil asendaks Tuk-Tuk "MOTO"-ga).

Nyyd ma olen j2lle priskelt s88nud (praetud nuudlid Hiina-p2raselt) ja tegelikult ei olegi mul hetkel muud funktsiooni, kui oodata 6htus88ki - meil tuleb farewell dinner koos kontorirahvaga. Ei tea jah, nad vist lootsid, et ma lahkun homme :D

TUK-TUK, LADY?!! TUK-TUK!!!

2010-08-29T05:29:00.002+01:00

Istusin pingil ja lugesin raamatut, kui minuga tuli jutlema yks kambodza poiss. Alguses m6tlesin, et j2lle tahab midagi p2he m22rida, ent tegelikult tahtis niisama vestelda ja oma inglise keelt praktiseerida. Ta oli 18-aastane ja ta m6tles, et ma olen 17-aastane v6i nii!!! Ei tea, kas r66mustada selle peale v6i nutta. Igatahes, mulle tundub, et ta l6puni ei uskunud, et olen 25. Valetasin talle ka igaks juhuks, et mul on kodus 27-aastane peiks, kelle nimi on Martin. Ma ei tea, isegi miks, aga siin on mu p6hivale, mis nii kergelt yle mu huulte libiseb, et mul kodus on peiks. Ei teagi miks - lihtsalt, see s22stab mind teatud kysimustest. Samuti on siin ikka see teema, et kui sul on mees olemas, siis sind j2etakse veits paremini rahule. Abiellumine (ja noortelt) on oluline ja yldjuhul enne abielu mingeid intiimsuhteid nyyd kyll ei tohi olla. Ja kuigi ka t2nap2eva kambodza naised teevad karj22ri, on siiski v2ga palju veel mentaliteeti, et naised olgu kodule l2hemal - 6ppigu 6mblejannaks v6i juuksuriks ja hoidku kodu korras. Ja naine ei tohiks olla mehest haritum ja teenida rohkem. Nii seletas mulle yks tsikk organisatsioonist, kelle pere on kylast. Just seal on selline mentaliteet laialt levinud. Ta r22kis, kuidas ta isa kohe yldse ei tahtnud teda ylikooli lubada ja kooli k6rvalt ka veel t88d teha. Ja kuidas nyyd talle erinevad noormehed ytlevad, et ta on raisus, sest ta on liiga haritud. Noh, eks naljaga pooleks. Ylikool olevat siin aga ainult tasuline (kuigi sain vastuolulist infot selle kohapealt) ja aasta maksab sellele tydrukule 400 dollarit, mis on sin v2ga palju (ma ei hakanud talle mainima, kui palju meil yks semester maksab).
V2ga palju h2mmingut tekitab siin ka t6siasi, et reisin yksi. Noor naisterahvas ja yksi reisib! K6ik arvavad, et see on ju ohtlik jms. Kui aus olla, siis mina veel kyll mingit ohtu ei ole tajunud, aga eks ma vaatan ette ka.

Igatahes, see v2ike 18-aastane poiss ei teadnud loomulikult, mis on Eesti (nagu enamus inimesi siin), aga ma k2siksin tal geograafia tunnis Euroopa kaarti uurida.

Kuulsad templid, hea s88k ja uued hilbud.

2010-08-28T12:33:00.004+01:00

Pealkiri ytleb tegelikult k6ik. Olen Kambodza suuruselt teises linnas, Siem Reap'is. J6udsin siia juba eile 6htul ja veetsi selle koos kohalikega, kellest yks on organisatsioonist yhe tsiki peiks. Huvitav on see, et kohalikud on ikka t6esti suht ontlikud - v2lja v2iksele dringile minnakse vaid reedeti ja laup2eviti ning t6esti, n2dala sees l2hevad kambodzalased peale t88d koju ja veedavad 6htu kodus. Ka need noored kellega suhtlen siin - 6htuti ei kola nad v2ljas, vaid veedavad 6htud hoopis perega kodus. Perekonnad on siin tavaliselt suured -palju lapsi (minu peres on 4) ja koos elavad tavaliselt ka vanavanemad. Ja on t2iesti normaalne, et kodus elavad veel ka yle 30aastased.
Siis on huvitav veel ka see, et kambodzalased ytlevad koguaeg juues tooste - neil on sellised pisikesed klaasid ja iga klaasi alguses on uus toost ja siis suht kiiresti juuakse klaas tyhjaks ja siis j2lle toost jne. Silma aga toosti ajal nad kyll ei vaata.

T2na t6usin kell 4:30, sest tahtsin p2ikeset6usu n2ha suurimas templis, mida inimk2ed on kunagi ehitanud. Sebitud sai mulle ka uljas noormees ja tema tuk-tuk, kes mind kella 5st hosteli ukse ees r66msalt ootas. Kuna oli aga pilvine ilm, siis p2ikeset6usu ei n2inudki. Tuk-tuki mees s6idutas mind siis m88da erinavaid templeid ringi. Tore oli tuiata, ent tuleb ka tunnistada, et kui ma peale kella 11st hommikul kesklinna tagasi j6udsin, siis oli mul templitest ka k6riauguni. Sellest piisas mulle t2iesti. Siis molutasin ma mitu head tundi Siem Reap'i v2ga pisikeses kesklinnas, mis on tegelikult ka v2ga turistlik ja kohati v2ga l22nelik - seega ma ei teagi, kas r66mustada v6i nutta. Jah - vaatasin ka erutunult ringi kohvikus, kus v2rsked prantsusep2rased saiad ja v6ileibsid, ent siiski - kui olen Kambodzas, siis miks syya asju, mida saan muidu koguaeg syya? Seega v2ldin pitsa-, burgeri- ja English Breakfasti kohti.
Valikud kohalikule toidule on aga ka kylluslikult - valisingi l6puks v2lja kookose-k6rvitsa karri - suur ports ja alla 20 krooni. Aga oh - menyyst ikka oli, mida valida!
Ja siis loomulikult kondasin turul ja loomulikult olid need myyjad j2lle nii usinad, et lahkusin oma uute ostudega.
Aga jah, Siem Reap ei ole midagi erilist. 6igupoolest pole siin midagi muud, kui v2ga pisike, armas, ent v2ga turistilik kesklinnake ja siis eemal need templid.
Homme tagasi Phnom Penhi. Ent enne tuleb veeta 88 ylipalavas ja umbses hostelitoas, kus nahk kleepub kui liim linadega yhte.

N2dalavahetuseplaanid.

2010-08-27T04:49:00.004+01:00

Otsustasin, et s6idan n2dalavahetuseks kuulsaid Angkori templeid vaatama. Esiteks need ikka v2ga vaatamisv22rsed, kuuluvad maailmaimede sekka jms ja teiseks, ei viitsi enam niisama passida. N2dalavahetusel taritaks mind kindlasti kyll rolleril ka m88da linna ringi, ent samas on k6ikidel siin hullult mingeid kohtumisi ja treeninguid ehk siis t88d ja ma ei viitsi niisama netis ka passida (mida praegu hetkel j2lle teen). Seega v6tan ette 6-tunnise bussis6idu linna nimega Siem Reap, mis asub siit loode suunas. Terve homse p2va kolistan siis templites ringi (neid on seal terve posu, ilmselt j6uan yhe p2evaga 2ra n2ha kuskil kolm templit) ja pyhap2eval s6idan tagasi. Eks see yks uhamine ole, ent samas v2ike vaheldus ja kes teab, millal j2lle Kambodzasse satun..!

6htus88giks oli riis ja praetud kala ja siis mingi kurgi-muu juurvilja salat ja kalasupp. Ja k6iki asju v6id oma riisiga uljalt segada - ampsuke siit ja ampsuke sealt. Hommikus88giks oli selline vedel riisisupi moodi asi, mis oli soolane ja suht 6line - seal ujusid sees ka maksatykid (jumal teab kelle maksa) ja veidi rohelist ja siis selle sisse v6is t6sta 6liseid saiamoodi olluse tykikesi. Jajah, see riisi teema on neil ikka k6vasti hinges. Kui ma siin yksp2ev loobusin viisakalt riisist ja s6in ainult liha ja juurvilju, siis nad arvasid, et mul on k6ht ilmselt veel v2ga v2ga tyhi, sest kui riisi ei s88, siis k6htu t2is ju ei saa! Samuti kui alguses haigeks j2in, k2sti mul raviks just riisi syya. Oh, imeline riis!

2rge viige mind Rootsi lauda!

2010-08-26T07:17:00.002+01:00

Jah - Rootsilaud on hukutav, sest h2id toite on maailmas palju ja k6ik tundub ju eriti proovimisv22rne! Just k2isime l6unal yhes nende m6isetes peenes restoranis, kus oli Rootsi laud - oh, millised valikud - s88, mida tahad! Nyyd 2gisen kontoris ja m6tlen, et hea oleks hoopis kuskil p66nutada. Suurt funktsiooni mul terveks p2rastl6unaks samuti pole ja ma ei viitsi v2ga ka siin ymbruskonnas jalutada, sest ausalt 8eldes on mul kopp ees, et mulle tahetakse koguaeg miskit p2he m22rida. Selles suhtes on yldiselt mu elu Kambodzas hea, sest liigun alati koos kohalikega ja n6nda j2etakse mind rahule. Jah, n2dalast turistina Vietnamis sai kyllalt - kohalikega koos on ikka lahedam ringi liikuda.

Kylaolustik ja muud.

2010-08-26T03:39:00.003+01:00

Eile j6udsin linna tagasi. V2ga tore trip oli - kylastasime pisikest kylakest, kuhu see organisatsioon l6i kaks aastat tagasi noorteklubi. Eile oligi neil k6ikidel just kohtumine ja nad arutasid kylaprobleemide yle ja otsisid neile lahendusi. Tundus v2ga tore ettev6tmine, sest muidu need noored ei olekski kohtunud (osad tulid kohale jala 8 km kauguselt) ja yldse - nad tundusid aktiivsed ja valmis oma kyla olukorda parandama! Enamus olid neist 18-20aastased ning enamustel on kool pooleli.
Kui ma ytlen kyla, siis see on ikka KYLA - inimsed elavad puust ja 6lgedest onnides, loomulikult ei ole mingit pesemis-, wc-tingimust. Inimesed jalutavad tolmustel teedel paljajalu ja rassivad kogu perega riisip6ldudel. Paljad mustad lapsed jooksevad ringi ja hyppavad pruuni v2rvusega kraavivette, kus v6tavad samal ajal v2ikest kymblust ka lehmad. Inimesed on vaesed ja lihtsad. Antud kyla suurimad probleemid on need, et ebaseaduslikult v2etakse metsa maha ning et 2rimehed v6tavad kohalikelt nende maa 2ra. Ka v2givald olevat probleemiks.
Nii me siis h2ngisime veidi seal, siis l2ksin koos yhe tydrukuga jalgrattaga turule, kus loomulikult j6in kookospiima. Hiljem s6ime kohaliku metsamehe vms kodus l6unat. 22rmiselt lihtne s88k j2llegi - v2ga palju riisi (jumala eest, et riis otsa ei l6ppeks!!) ja siis mingi imelik kala-muna pasteet, veidi erinevaid v2rskeid v6rseid kr6mpsutada ja siis mingi maisi-lihakaste. Elasid nad lihtsas hytis (kus oli isegi kivip6rand) ja olid v2ga uhked, et neil on "restroom" (mis tegelikkuses oli maja taha kokku klopsitus tara, millel aga vaid kolm seina ja needki paistsid kenasti l2bi ja siis keset tara olid nad maha pannud selle auk-wcpoti - ma ei tea, oleks siis ju v2inud lihtsalt augu ka maha kaevata..)!
Ja siis me tulimegi juba tagasi - teel tegime ka peatuse ja s6ime mingit magustoitu, mis n2gi v2lja v2ga j2lk, ent tegelikult oli ysna maitsev - limane riisipl8ks, koos kookospiima ja ubadega. Yldse, nad koguaeg ostavad mulle k6iksugu toite - suudan vaevu millegi yle imestust v2ljendada ja p2rida, et mis see on, kui juba mulle see ulatatakse ja k2stakse 2ra syya. Aga ma ei saa ikka aru, kuidas nad saavad kolm korda p2vas riisi syya ning k6ik need korrad soolaselt - no hommikul ka, isegi kui on riisipuder, siis sinna k2rvale on praetud liha v6i kala vms. Ja yldse - kolm korda p2evas soe toit!!

J2lle istun organisatsiooni kontoris - ega mul siin suurt midagi teha ei ole - minu eesm2rk nimelt oli uurida nende rahvusvaheliste projektide kohta, teha intervjuusid ja v2ikest researchi, ent neil ei olegi rahvusvahelisi projekte! Seega ei ole mul siin suurt eesm2rki - tahaksin siis niisama nende kohalike vabatahtlikega vestelda, ent nende inglisekeele tase ei ole kiita. Just proovisin siin yhe armsalt naeratava tydrukuga vestelda, ent peale kolmandat kysimust, ei olnud m6tet j2tkata. Vajan t6lki! Organisatsiooni juht on aga eriti busy busy man ja temaga tuleb jutuajamine kokku leppida - t2na kell kolm siis ehk (kuigi iseenesest on ta siinsamas ja t88tab). N6nda ma passingi ja varsti l2hen ehk hoopis jalutusk2igule - mis siin arvutis (mis jube aeglase netiga ja arvutil endal veel floppy koht!!) ikka passida.
Olen tegelikult t2itsa nohus-k8has. See on ainus tyytu asi, sest siiski teeb mind veidi uimaseks ja pidevalt nuusata on ka v2ga tyytu. Ent ehk l2heb ise varsti yle, sest apteeki ma kyll ei viitsi minna.

Palju toitu ja vihma.

2010-08-24T10:47:00.003+01:00

Iga p2ev sajab padukat ja t6tt8elda olen nyyd veidi t6bine - nohu ja k8ha. Pererahvas on sellest aga armsalt 2hmi t2is - toob mulle teed ja kuuma sojapiima tuppa. Jajah, Leak elab kesklinnast ikka v2ga kaugel - igal hommikul hakkame kodust kuskil 7:30 s6itma ja 6htul viib ta mind j2lle kuskil 18 paiku tagasi. Need on aga t2pselt tipptunnid, nii et liiklust on kamaluga ja tavaliselt saadab 6htust tagasis6itu ka paduvihm.
Muideks selle organisatsiooni, kes mind v66rustab, ametlikud t88tunnid on 7:30 - 12:00 ja siis 14:00 - 17:00. Aga jah - 7:30!! T2na oli aga erandlik p2ev, sest organisatsiooni juht Burek ja teine oluline asjapulk Kalyan (kusjuures mind kutsutakse Kalyan number 2, sest minu nimi on neile lihtsalt v6imatu v2lja 8elda) pidid s6itma teise provintsi, et yht oma projekti tsekata ja mind t6mmati ka kaasa. Niisiis, istun ma praegu hoopis mingi v2ikelinna hotelli fuajees netis - mulle anti siin kahe suure voodiga oma tuba ja oh- l6puks ka wc-paber! Muidu tundub linnake ikka suht mudaste teedega ja selline maakoht - terve Kambodza tundubki tegelikult enamjaolt just selline - lehmad ja muda ja suhteline primitiivsus. (Ja see on 8eldud suurima sydamlikkusega!) Asun praegu kuskil 90 km Phnom Penhist eemal, ent nende jaoks oli see eriti pikk vahemaa ja tegu suure v2ljas6iduga. Aga ma ei imesta ka - teed on neil kehvad ja ma ausalt 8eldes ei teagi, mis see keskmine kiirus meil oli, aga kimamisega tegu nyyd kyll ei olnud. Aga jah - ka Vietnami teema on see, et k6ik s6idud v6tavad suhteliselt kaua aega - teed on kehvad, ees ukerdavad k6iksugu muud s6iduvahendid ja alati tehakse ka p2ris pikk kehakinnituspeatus.
Igatahes, t2na meil mingit graafikut ei olegi siin linnakeses - l2hme veel s88ma ja siis polegi muud - homme kylastame mingit kylakest, kus siis organisatsiooni tegevused aset leiavad. Ja siis 6htuks Phnom Penhi tagasi.

T2na on hiinlaste pidup2ev. Ma ei saanud t2pselt aru, mida pyhitsetakse, ent tegu on budismiga seotud pyhaga. Ja kuna paljud kambodzalased on pooleldi ka hiina verd ja yldse hiina kultuuriga seotud, siis t2histavad paljud seda p2eva ka siin. Mul oli tore v6imalus viibida Kalyani perega. Esmalt k2isime koos tema t2diga pagodas (meie m6istes siis kirikus), kuhu k6ik viivad munkadele syya, kes siis selle eest ytlevad surnud esivanematele m6ned palved. Ja siis algab tohutu s88maaeg kodus - kuna syya on palju, tuleb kokku rohkem sugulasi ja s6pru. Meil oli seal loomulikult riis ja siis k6iksugu lisandeid sinna juurde, mida ise valid. Olen pulkadega laveerimises juba ysna k6va k2si. Magustoiduks posu puuvilju. Palju puuvilju ja suur priske kook j2etakse aga oma pisikese koduse altari ette. Jah, sellised pisikesed altarid on peaaegu, et igas kodus ja ka linnapildis. Ja sinna panevad kambodzalased keskmiselt 4x kuus erinevaid puuvilju - siis kaitseb Buddha sinu maja ja selle asunikke. Religioon on siin ikka oluline. T2navapildis on ka palju oranzides kostyymides paljajalgseid munkasid, kes elatuvadki sellest, et k2ivad ukselt uksele ja kysivad syya v6i raha ja vastutasuks loevad sulle siis palve.
Kalyan tundub aga veel j6ukamast perest, kui Leak. Tema pere elab rohkem linnas sees ning tegu on meie m6istes rohkem majaga. Akendel klaasid ees, wc ja vannituba tubased, k6ik uhkem. Nemad on vist jah rikkurid lausa. Vanemad olid v2ga armsad ja ka ysna vanad. Isa olevat kunagi kuskil Venemaa avarustes bioloogiat 6ppinud. Mulle ytlesid nad, et ma olen ilus, sest ma olen nii valge. Hmm..ise eelistaksin kyll veidi jumet, aga mis seals ikka siis..

Seega on olnud yks tore ja huvitav p2ev.

Tere, Kamboooooooodzaaaaaa!

2010-08-23T08:57:00.002+01:00

Kambodza kuningriiki saabusin kohaliku lukskusliku bussiga, kus mesimagusa h22lega ja liibuvate viigipykstega reisisaatja, suured tugitoolilaadsed istmed ja valjuh22lne Kambodza karaoke telekast.
Kohe piiri yletades, tajusin erinevust Vietnamist. Maastik on valdavalt avatud - suured vesised p6llud, kus kondavad m6ned lehmad (vms) ja kasvavad yksikud palmid. Ilm tundus ka automaatselt kuidagi eriti palav ja l2mbe. Samuti tajusin l2hedamalt vihmaperioodi kohalolekut - alates arhitektuurist (enamus majadest on n8. jalgadel), l6petades suure vihmavalinguga. Inimesed on teistsugused ka - tumedamad ja ehk isegi ilusamad (?).
J6udsin Phnom Penhi bussijaama ja mulle tuli vastu kolm pisikest kambodzalast - igayks omal rolleril. Niisiis, kupatati mind yhe tagaistmele ja mu kott visati teisele ja s6it 88bimispaika v6is alata! 88bin ma nimelt peres - yhe kohaliku organisatsiooni vabatahtliku peres! Too vabatahtlik on armas 19aastane tydruk nimega Leak. S6it tundus v2ga pikk ja sadas paduvihma, ent l6puks j6udsime p2rale. Ta elab ikka kesklinnas v2ga kaugel. Vastu v6ttis mind tema tore pere - ema, isa, vanaema, 6de ja kaks venda.
Nii, majutusest.
Elavad nad lihtsas kivimajas, kus akende ees on vaid v6re - ei mingit klaasi. Toad on lihtsad ja seintel jooksevad pisikesed sisalikud, k88k on loomulikult 6ues ning samuti wc ja dush - need on sellistes pisikestes kuurikestes. Wc's ei ole loomulikult mingit paberit ega ka prygikasti - see mulle veidi problemaatiline. Selle asemel on ju teadatuntud vee2mber. Dush on ainult kylma veega. 88sel pean end katma suure s22set6rjev6rguga - yldse, tundub, et siin pean malaaria peale veidi siiski t6sisemalt m6tlema.
Yhes6naga on tegu meie m6istes ikka v2ga lihtsakoelise elamisega, ent Kambodza m6istes vist suhteliselt luksuslikuga - nimelt on too pere vist ikka pisut rikkam - lapsed 6pivad erakoolides ja neil on teenijanna!!!
6htus88giks oli riis koos mingi mereanniollusega ja siis hakkliha-kapsa (vist) supp. V2ga lihtne s88k oli ja mulle yldse tundub, et Kambodzas syyakse v2ga lihtsaid ja tagasihoidlikke toite. Portsjonid on aga suured - mul ju see h2da, et ma ei jaksa palju korraga syya. Alles j2tta on aga ebaviisakas.
Hommikul oli 2ratus kell 6.30, sest juba 7.30 pidime lahkume kesklinna suunas. Isa 2rkas vist aga juba kuskil 5st ja lahkus t88le. Ema on neil kodune ja hoiab pisikest 6de ning teeb koos teenijannaga kodut8id. Kahjuks ei r22gi nad keegi inglise keelt ja seega ma nendega tegelikult suhelda ei saagi. V2ga s6bralikud on nad aga kyll. Igatahes, hommikus88giks anti mulle suur ports paljast riisiputru ja sinna juurde t6i ema ka v2gagi toore ilmega keedumuna, millest pidin viisakusest yhe 2ra s88ma - see oli kyll v2ga vastik - maitses nagu elav kana vms. Ja tere, salmonella.
Leak t6i mu kohaliku organisatsiooni (KYSD) kontorisse, kus kohtusin teiste vabatahtlikega (organisatsioon koosneb sadadest kohalikest yli6pilastest vabatahtlikest) ja ka kahe t88tajaga - 23aastane usin tydruk Kaylan ja kuskil 30ndates v2ga pisike mees BUREK (nii nad kutsuvad, ent tegelikult kirjutatakse vist teistmoodi), keda k6ik kutsuvad mister Burek. Mister Burekil on suur auto ja kulds6rmus.
Siis viis mind yks pisike kambodza vabatahtlik poiss nimega Palli linnatuurile - kimasime motorolleril ja n2gin yhtteist. Kylastasime ka kuningapaleed ning Pol Poti - aegset piinamislaagrit, mis nyyd muuseumiks.
Samuti n2gin elusaid ahvikesi, kes olid pargis ja kisklesid ning n2gin ka palju Buddha kujusid ja palju kontraste - suur ostukeskus, kus makstakse USA-dollarites (yldse enamustes kohtades saab siin tasuda doltsidega) ja h2ngivad teismelised ja sekka 22rmine t2navavaesus.
L6unaks s6in lehmaajusuppi ja j6in kookospiima. Ja siis maitsesin veel ka nende nelja erinevat sorti kartulit, millest olid tehtud maiustused. K6ige rohkem mekkis mulle kookospiim. Lehmaajusupp oli j2llegi v2gagi lihtsakoeline - ei mingit tugevat maitset. Lihtsas nuudlitega leemes ujusid veidrad ajutykid. Ports oli ikka suursugune, mis muud.
Ja nyyd algab meil mingi miiting - tundub t2htis ja minuga seotud - pole aimugi, mis see t2pselt on.

Viimane peatuspaik - Saigon.

2010-08-23T08:49:00.003+01:00

Oma teekonna viimaseks peatuspaigaks oli Saigon. J6udsin sinna suurlinna samuti juba p2ris hilisel p2rastl6unal ja kohe t2naval tutvusin yhe saksa paarikesega - otsustasime hostelit otsida koos. Maabusime yhte pisi-pisikesel t2naval olevasse guest house'i, mis ei hiilanud just oma kvaliteedilt, ent v2hemasti oli seal olemas konditsioneer ning voodi ja dush. Sobis.
Siis kondasime v2lja ja istusime erinevates turistidest kubisevates baarides-kohvikutes. Meiega yhines ka yks prantslane ja oli tore jutuajamine. Piirkond, kus 88bisime ja h2ngisime on tuntud kui backpackers area ja seega t2is turiste ja turistidele m6eldud teenuseid.
Hommikul suundusime turule, sest pole midagi paremat, kui einestada kohalikul turul (isegi, kui turistidele on ka seal teistsuguseid hinnad)! Mina s6in mingit naljakat nuudlisuppi, kuhu oli sisse visatud veidi erinevaid liha- ja kalaolluseid, millest ma ei saanud t2pselt aru, mis need olid. Ei olnud eriline maitseelamus, ent mis sest - turul s88mine ise on fun! J6in otse kookosp2hklist - niiiiiii hea! (Mitte ei pea siin googeldama, et kuidas avada kookosp2hklit, et siis sealt vaid m6ned h2dised s66mud kummutada - siin on kookospiima ikka kylluslikult!)
Siis ostsime veel kurikuulsa puuvilja nimega durian. Ka sellist ei olnud ma kunagi varem n2inud (nagu paljusid puuvilju, mida siin vohmin), ent kuulus on too oma eriti vastiku l2hna poolest (seega pole lubatud selle puuviljaga sisened bussidesse jms). Maitses durian nagu midagi meloni-, k2rvitsa- ja kurgilaadset. Huvitav.
Ja siis ma kobisingi juba bussi, et lahkuda Vietnamist.

Dalat.

2010-08-23T08:41:00.002+01:00

Ja siis ootas mind linnake nimega Dalat. See asub keset m2gesid - seega s6it sinna on v2ga maaliline, samuti ka v2ga aeglane. Dalat ise on aga tuntud sellepoolest, et seal v6ib yhe p2eva jooksul kogeda v2ga erinevaid aastaaegasid. Jah, esimest korda l2ks mul isegi vaja pikki pykse ja pusa!!
Igatahes, bussist maha tulles, haakis mulle sappa yks Briti tydruk, kes esmapilgul tundus ysnagi tyytu (jah, ma olen ylbik). Otsisime siis hostelit koos, sest tegelikult tuleb toa jagamine tunduvalt odavam. Hostelis n2gime veel aga yht Austraalia kutti ja kutsusime tema ka enda tuppa - seltsis segasem! Ja j2llegi odavam. Samuti oli tegu suure toaga - kolm laia kahe-inimese-voodit oli seal.
Aeg Dalatis m88duski kolmekesi. Esmalt kolistasime turule, kus s6ime igasugu kentsakat kohalikku kraami. Siis saime kokku kahe vaikse ja ontlikku vietnamlannaga (austraallasel oli mingi kontakt nendega eelnevalt), ent nende inglise keel ei olnud kiita ja seega peagi lahkusime tagasi linna. Esimest korda s6itsin ka rolleril (tagaistmel kyll), sest austraallane reisib nimelt rolleril. 6htul h2ngisime veel turul (sest 8ine turg on hoopis teine kogemus kui p2evane), ostsin omale posu kuivatatud puuvilju (ooooh - oleks Eestis vaid selline valik!) ja siis passisime veel mingis kohvikus ja j6ime 6lut.
Vaatamisv22rsustega ma Dalatis seega ei tutvunud.

Nha Trang.

2010-08-23T08:26:00.002+01:00

Peale Hoi An'i tuli linn nimega Nha Trang. See on selline turistilik kuurort, kuhu s6idavad hea meelega suvitama ka vietnamlased ise. Minu arvates ei olnud aga selles linnas midagi muud peale pika rannariba, aga minu emotsioonitus v6ib olla seotud ka sellega, et ilm oli vihmane ning tegelikult veetsin ma terve p2eva hoopiski linnast eemal - tegin yhe pisikese saartekruiisi. Nimelt v6tsin turistiliku paketti nimega "4 islands trip". See pidavat sisaldama nelja erineva saare kylastust, ent tegelikult oli nii, et maabusin ainult kahel saarel. Esimene peatus oli yhel saarel, kus sai snorgeldada! Kuigi aega oli ainult 1h ja sellest veidi aega kulus mul ka maskiga j2ndamisele - oli elamus suurep2rane!! Imeline veealune maailm - kuldkalakesed ja korallreljeef ja k6ik nagu discovery channel. Super! Selle pisikese aja p2rast tasus see terve tobe kruiis v6tta! Siis teine saar - see t2hendas tegelikkuses aga seda, et paat pargiti teise saare l2hedusse ja siis hypati valju disko muusika saatel vette, kus yks laevnikest serveeris nilbete tantsuliigutuste saatel inimestele veini (peeti, mis segunes kenasti soolase mereveega). Mina (nagu ka enamus teisi s6itjatest) vette hypata ei viitsinud. Kolmas saar oli aga selline, kus tuli yllatuslikult maksta sisenemiseks lisaraha - maksin ka, lootuses, et seal on midagi 2gedat. Tegelikult sai saarel patseerida vaid turistiputkade vahel (edasi oli k6ik v6sa) ja merevees ujuda. Noh, ujusin siis v2hemasti. Kusjuures dushi eest tuleb alati lisaks maksta ja dush t2hendab seda, et poed v2iksesse kuuri, kus sul on vee2mber ja kopsik. Ja vetsud on ju teada - v2ike kuut, kus tihti pole isegi mingit auku ega 2ravoolu - tee siis oma h2da ja p2rast uha kopsikuga vett peale - kuhu see k6ik 2ra voolama peaks..who knows!?
Viimasel saarel oli aga mingi akvaarium vms, aga selle eest tuli ka lisa maksta ja ma otsustasin, et h2ngin hoopis paadis ja loen raamatut. Ahjaa, paadis oli mingi hetk ka l6unas88k + m2ngis paadib2nd - kodukootud b2nd, kes laulis nii Vietnami hitte kui ka m6ned inglisekeelsed coverid. Parimaks oli see, kui v2ike ja k6hna Nirvana T-s2rgiga mees hakkas v2riseva h22lega, ent v2ga hingestatult Cranberries'i "Zombie"t laulma. Sweet.
Ahjaa, paadituurilt j2i mul meelde ka ylis6bralik ja ontlik Vietnami poiss, kes kohe hakkas miskip2rast minu s6braks - jagas k6ik oma s88gid minuga ja yldse proovis olla minu v2ike t6lk ja reisijuht. Alguses ma ei saanud aru, miks ja olin suhteliselt ebaviisakas, ent l6puks leppisin tema s6bralike kavatsustega. 6htul olin t6tt8elda isegi kurb, et suures lahkumistuhinas ei t2nanud teda korralikult ega vahetanud kontakte - yhe 6lle oleks ju ikka v6inud koos juua.

Hoi An.

2010-08-18T09:24:00.002+01:00

Mulle meeldib Hoi An. T6esti - eile, kui siia saabusin, tundsin end kohe kuidagi seletamatult h2sti. Linn on rahulikum, v2iksem ja armsam, pisikese vanalinnaga, mis s2rab 8istes tuledes ja kus k2ib vilgas elu. Jah - tegu on v2ga turistiliku kohaga, ent lihtsalt nii sympaatne on see pisike vanalinnake. Loomulikult pakutakse ka siin sulle igal sammul k6ike, ent see on kuidagi meeldivam, kui oli Hue's - need inimesed on siin professionaalsed asjade p2he m22rijad ja selles pagana head. Kuidas muidu seletada fakti, et mulle on 6nnestunud maha parseldada erinevaid maiustusi siit ja sealt ja kaks paari kingi!! Oeh, neile myyjatele annaks alla igayks. Ehk siis jah - terve kesklinn kubiseb jalatsi- ja riidekauplustest, kus v6etakse t2pselt sinu m66dud ja tehakse sulle spets tooted. N6nda saingi kahe uue kingapaari v6rra rikkamaks (vaesemaks?), mida mul tegelikult vaja ei ole, millest yks paar on l6ppkokkuv6ttes ka veidi kentsakas ja mille vastupidavuses Eesti kliimas annab kahelda. Aga mis sellest. Ma ei ole eriline ostlemismaniakk ja vahel reisides v6ib ju endale yhtteist lubada, toetades sellega kohalikke nobedaid vietnamlannasid. Mis v6ib veel parem olla?! Ei, suurfirmadele! Aga jah - oi kuidas oleks tahtnud veel rohkem kingi siit osta - no j2rgmiseks suveks juba kenasti valmis - aga taltsutasin end.

Hommikupoolikul laenutasin aga ratta ja s6itsin 5 km kaugusel olevasse randa. Ka see oli tore kogemus - nimelt s6idavad siin rollerid, autod, rattad ja k6ik muud segamini teed m88da - m6ni hetk oli ypris kaootiline, ent samas tuleb tunnistada, et kuna autoliiklust on siin 22rmiselt v2he, siis tunnen ma siin end rattaga s6iduteel miljon korda turvalisemalt kui Eestis.
Rand ise oli imeilus (teadjad r22givad, et isegi kenam, kui turistilik Nha Trang, kuhu suundun t2na 88sel) - helesinine vesi, palmid, valge liiv. Molutasin veidi p2ikese k2es ja ujusin veidi tulikuumas ja eriti soolases merevees ja siis varsti suundusingi juba tagasi. See on aga siin kyll, et nad ikka igalt poolt pyyavad teenida ja turiste nina pidi vedada. Kuskilt lugesin enne tulekut, et Vietnamis nii ei ole, ent mulle tundub kyll vastupidine. T6esti - see k2ib n2rvidele, kuidas nad ainult kooriks. Tallinna vanalinnas on ka eluhinnad, ent v2hemasti on k6ik out in the open ja kui ei meeldi, 2ra s88. Siin olen aga t2heldanud, et isegi kui toidud on odavad, on nad portsjonitelt ja kvaliteedilt tihti petukaup. N2iteks hommikuks s6in banaanipannkooki ja v2rsket apelsinimahla. Kook oli v2ike ja maitsetu ja kahtlustan, et apelsinimahl kyll v2rske ei olud. L6unaks v6tsin aga Hoi An'i spets roogasid sisaldava set menu - seal oli yks tore supp, m6ned vahvad kevadrullid ja siis veel yhed riisipl8nnid, kus sees v2ike krevett (noh nagu meie pelmeen umbes). J6in kodu6lut. K6ik oli v2ga muhe ja tore, ent ei saanud maitseelamust. Ma ei tea, kahtlustan siiski, et nad teevad tihti turistide pealt ikka haltuurat. Aga mis parata, olen rumal turist ja vaielda ei saa.

Miina Mamman - toidukriitik

Pildikesi Vietnamist.

2010-08-17T05:37:00.005+01:00

Juhe koos.

2010-08-16T05:40:00.002+01:00

Saabusin just Hue linna ja tahaks karjuda v6i tarbida alkoholi. Hetkel tegelikult juba passin oma tagasihoidlikus guest house's, kus nad koristavad minu 5-dollarist tuba, kuhu ma kohe r2ntsatan ja siis pesen end saastast puhtsaks ja siis l2hen ja otsin yhe eriti priske toidukoha, kus oma rabandused toitu uputada.
Igatahes, seljataga on 15tunnine 8ine bussis6it - buss, milletaolist enne ei olnud n2inud - v2ikeste naridega nimelt. Ronisin siis oma teise-korruse-aasia-inimese-m66tudele-vastavasse voodisse ja proovisin magada ja aknast v2lja vaadata ka. Oh, nende peldikutega on ikka kehvasti siin - pissi, kuhu tahad p6him6tteliselt. Ja liiklus - vaat see on kaos. Bussijuhil on yks k2si ikka konstantselt signaalil, autod, rollerid, rattad, bussid - keegi radasid eriti ei tunne - s6ida, kus ja kuidas tahad. Teed on kehvad - suhteliselt ameerika raudtee on see s6it.
Ja noh - p6hipoint on siis tegelikult see, et Vietnami organisatsioon ostis mulle vale bussipileti ja kui ma proovisin nyyd Hue bussijaamas bussijuhile, kassapidajale ja ka tervele bussile selgeks teha, et mina ei kavatse yhe jutiga Saigoni s6ita ja et mul peaks olema "open bus ticket" (ehk see, kus saad vabalt maha astuda ja hiljem reisi j2tkata), siis keegi ei m6istnud tuhkagi ja mina lihtsalt v6tsin oma koti ja tulin 2ra. Vihaselt.
Nyyd on mul aga juba hostelituba - loodetavasti varsti, sest ma tahaks juba puhata ja m2ngida ja PESTA! Ja kohe asun ka klaarima asjaolusid, et kuidas ma nyyd siiski homme siit linnast edasi saaks.
Buuuuu - n2rv must.

Selline see buss siis oligi.

J6ulud.

2010-08-14T17:42:00.001+01:00

T2na on viimane 6htu siin mullis. Osad on kuskil karaokebaaris ja laulavad, ma pakkisin veidi ja tegelikult l2hen vist varsti magama - homme stardime siit kell 8.45 ja siis Hanois l2hevad k6ik juba erinevatele lendudele - ehk siis mina kyll siiski bussile. Niisiis, minu buss lahkub homme Hanoist kell 7 6htul ja edasine ongi k6ik lahtine. Ma ei tea ka, kui palju enam netti saan - loodetavasti millalgi ikka..

Ja t6esti - k6ht on nii vastikult t2is nagu oleks j6ulud. Aga oh need eksootilised puuviljad, l6putud magustoidud ja k6iksugu mereannid..

K6ht muudkui kasvab.

2010-08-13T08:02:00.004+01:00

Hotellitoa vaaded.

Ikka natuke veider on olla sellises lukshotellis ja syya Euroopalikku toitu - ei ole tunnet, et olen Vietnamis ja sellest on kahju. Enamuse ajast h2ngime hotellis - ujume siin basseinis, viibime ventikatega ruumides, kus on vahel isegi kylm - no niiv6rd intensiivne on see jahutus. Ok, vaade on imeline ja s88ma minnes kohtame tavaeluolu, ent siiski - oleme veidi mulli, et mitte 8elda vati, sees. Aga olgu siis nii - ilmselt saan seda kohalikku v2rki kamaluga oma reisiteel alla L6unasse ja ka hiljem, kui liitun yhe laagriga, mis toimub kasinas vaimse puudega lastekodus.
Just tulin aga l6unas88gilt, mis oli j2lle selles kohalikus tagasihoidlikus restos. J2lle kuhjati lauale igasugu v2rki, kust sa siis pulkadega (salaja k2ega) omale miskit nina halla haarad. T2na oli k6ik kala ja muud mereannid..mmm..maitsev! Mida aga ei ole, on v2rske salat! Ok, olid mingid aurutatud 6lised juurviljad, aga siiski - keha n6uab v2rsket rohelist! Teine asi, mida juba igatsen, on piimatooted! Oh, kuidas pugiks jogurtit ja jooks petti! Aga mida mul kobiseda - vats kasvab usinalt ja k6ik on eriti maitsev! Jeje.

Nende vetsudega on jah mingi teema - t2na oli n2iteks selline juhtum, et olin hotellivetsus, kus yks kohalik vanem naisterahvas ka j2ttis oma kabiiniukse p2rani lahti ja istus siis seal - sharing is caring?

Grupp on meil kuskil 25-liikmeline v6i nii. On L2ti tydruk ja Leedu tydruk ja Poola tydruk ja Tshehhi tydruk. Ja siis Rootsi poiss ja Itaalia poiss ja Bulgaaria poiss. Ja siis veel Prantsuse tydruk ja Itaalia tydruk ja Kambodza poiss ja Indoneesia tydruk ja Jaapani tydruk ja kaks Vietnami tydruk ja Vietnami poiss ja Filipiinide tydruk ja 2kki keegi veel..? Ei m2letagi kohe. Ja siis on igast Vietnami korraldajad ja Euroopa korraldajad ja koolitajad. Ei, t2itsa tore on. V6ib-olla k6ige suuremat grupiyhtsust ei ole veel tekkinud, ent 2kki kujunebki see alles viimaseks faasiks - siis kui k6ik oma v2lit88delt naaseme ja kogemusi vahetamine. V2lit88dest r22kides, v6in 8elda, (ema ja 6de v6ivad selle l6igu nyyd lugemata j2tta:)) et t2na r22kis yks korraldajatest, et k6ik vastuv6tvad organisatsioonid on v2ga erinevad ja umbes kolm korda nimetas minu organisatsiooni Kambodzas, et selle kohta neil ikka eriti informatsiooni ei ole ja et nad ikka v2ga ei suhtle ja et m6ned organisatsioonid kujutavad endast ilmselt suuremat v2ljakutset. Sweet. Kambodza poiss aga r22kis, et ma peaks kindlasti proovima roiskunud kala. Proovin.

Noor rootslane, kellega on meil aga midagi sarnast - kohe n2ha, et ikkagi p2hjamaalased.

Aga jah - ilmselt saab varsti mu eluolu olema tunduvalt primitiivsem - seega ehk on isegi tore veidi selles v6lts-luksuses supelda..?

Tere, Vietnam!

2010-08-12T17:41:00.003+01:00

Juba lennureis algas meeldivalt - oh, milline teenindus Vietnam Airlinesis! Jube hea s88k ja ka muidu meeldiv! Lennujaamas ootas mind juba kohaliku organisatsiooni esindaja Hang (tegelikult pole mul aimugi, kuidas ta nime kirjutada..), v6tsime takso ja siis peatusime kuskil maantee k6rval. Taksojuht l2ks v2lja ja r22kis mingite meestega ja varsti peatuski yks suur buss, me hyppasime taksost v2lja, meie kotid visati bussi ja meie hyppasime j2rgi - nii sebiti meid kohalikule bussile, millel ei ole kindlat graafikut ega peatumispaikasid!
Buss oli huvitav. Noor kutt juhtis - kimas ypris hoogsalt ja yks k2si oli signaali peale unustatud. Sees askeldasid veel mingid kutid, kes myysid pileteid jms. Buss ise oli roosade kardinatega ja seal yyrgas mix vanadest hittidest (lambada n2iteks). Mingi hetk tehti peatus - k6ik kobisid maha. Meie suundusime vetsu, kus ilmnes, et ei ole uksi! Ehk siis k6ik naised korraga yksteise k6rvale kykki!! Mina tegin virilat n2gu ja kobisin siiski yhte uksega ruumi - vist m6eldud erijuhtudeks kyll. Ja siis myydi seal peatuspaigas k6iksugu imeasju - igasugu veidrad puuviljad, imelikud sn2kid, j22tis, kuivatatud sealiha jms.

Imelik riisist tehtud rull, kus sees sardellilaadne vorst. V2lja n2eb too eriti veider valge pall, mis kleepub suulakke kinni.

Hang ostis igast kraami ja bussis6it j2tkus. S6ime. Kuskil 4.5 tunni p2rast tuli yks tyypidest j2rsku meie juurde ja selgus, et olime veits oma peatusest juba m88da s6itnud - ei midagi muud, kui kiirelt maha ja tee 22res olevalt rolleriga vanamehelt taksot paluma! Niisiis, saabusimegi hotelli rolleri seljas - vanamees, mina, Hang ja k6ik meie kotid - ei olnud just eriti palju ruumim, aga 6nneks j2ime ellu.
Hotell ise on eluluks. Tulles Bangkoki hostelist, kus tuba oli kyll puhas, ent vets ja dush koridori peale ja suhteliselt r6vedad, on ikka v2ga veider kui sulle ulatatakse lobbys tervituspokaal j22teed. Jajah, k6ik on v2ga luksuslik siin. Tuba jagan prantslannaga ja k6ik on tiptop. Aga jah / esimene 6htu kupatati mind kohe rannapeole, kus sai kamaluga krevette pugida, sooja 6lut juua ja tantsida Vietnami stiilis tantse. L6bus. Juba palav ainult. Aga 6nneks on hotellis bassein ja seal saab end lausa mitu korda p2evas jahutada. Jeje.
Nii - s88k. IMELINE! Kahjuks ei saa me siin eriti Vietnami kohalikku toitu, ent sellegipoolest nuumatakse meid korralikult. 4-k2igulised hotelli l6unas88gid on Vahemere stiilis jumalikud. Hommiku- ja 6htus88giks peame jalutama ilmselgelt veidi odavamasse kohta. Kui 6htus88k on korralik ja lauale kantakse k6iksugu kala-, liha-, kanalisandeid ja juurvilju ja puuvilju ja loomulikult riisi ja sa tahad k6ike maitsta ja l6puks 2gised, siis t2nane hommikus88k oli veidramast veidram!! Nina alla ulatati suur taldrikut2is spagette tomatikastmega!! No ikka v2ga suur - selline korralik Itaalia 6htus88giports. V2ga veider! K6rvale veidra maitsega kohv koos kookospiimaga v6i siis kange tee. Ahjaa - vahepeal on ka kohvipausid..koos...kypsiste ja kookidega! Oeh, tunnen end juba t2na kui nuumsiga!
Grupp ise on t2itsa tore - varsti kommenteerin pikemalt!

Miina Mamman on elus.

2010-08-12T17:28:00.003+01:00

T2psustan nyyd veidi oma esimest postitust (nimelt oli mul Bangkokis netiaega ainult 10 minutit, sest ma ei viitsinud rohkem mynte vahetada ja yldse - kes ikka viitsiks kauem netis passida! Aga jah, kuna ma pean emale ja 6ele teada andma, et olen elus, tuli ka see kiire postitus).
Saabusin Bangkoki kesklinna niisiis bussiga. Juba bussiaknast ilmnes, et oh millised teede-systeemid! Tohutud mitmetasandilised teed ja palju liiklust. Samuti metsikult k6rghooneid! Ja yldse palju hooneid..vaba ruumi ei olegi - k6ik t2is ehitatud!
Kesklinnas astusin maha turistilikus linnajaos, kus paiknes ka minu hostel (nad kutsuvad seda hotelliks). Ehk teisis6nu oli tegu turistidest kubiseva tarbimislinnajaoga, kus s6na otseses m6ttes t2navail k2is orgia! K6ik inimesed olid v2ljamaalased ja k6ik kohalikud, kes seal olid, pyydsid meile miskit p2he m22rida. T2navail saab k6ike - sinu silme ees valmistatakse k6iksugu s88ke - kypsetatakse riisi, praetakse kala, valmistatakse pannkooke..pakkuda on loomulikult ka igasugu veidramaid roogasid..enamus asjadest kubiseb 6list - tere, kolesterool!
T2navail saab ka massaazi - alates sellest, et keegi mudib su jalgasid (foot massage!), l6petades sellega, et pistad oma jalad basseini, kus ujuvad kalad, kes su jalgu masseerivad. Sweet!
Igatahes - k6ik on v2ga tyytu. Turistid on seal ainult, et tarbida odavalt ja ohtralt ning kohalikud on seal ainult, et teenida, teenida, teenida.
Kuna ma ei tahtnud aga yksildase turistina kaugele uidata ning ka kaardi lugemine, milles tavaliselt hiilgan, osutus raskemaks, kui arvasin, siis pidin selle kandiga seekord piirduma. Ja mulle ei meeldinud. Usun, et sain kultuurishoki.
Igatahes, olen n6us Bangkokile andma veel yhe v6imaluse - ka tagasiteel p6ikan sealt l2bi.

Puuviljad - mu lemmik!!

Miina Mamman on tagasi!

2010-08-10T13:06:00.003+01:00

Mmmm..kevadrullid..

Ahoi, k6ik ustavad lugejad (v.a. Kadi)! Ja l6puks ometi saab Miina j2lle seigelda! Hip hip hurraa!
Minu saabumine Bangkoki algas viisabyrokraatiaga, millest mul enne aimugi ei olnud. Pyydsin kyll yleolevalt hoobelda, et olen European Unionist, aga siiski tuli l2bi k2ia 4st boksist ja saada ametlik viisa. M6tlesin, et hotelli leian ikka ise yles, et taksot ikka v6tma ei hakka ja tulin linna hoopis bussiga. Kuigi buss maabus v2gagi otsitava hotelli l2hedal, v6ttis mul selle neetud koha leidmine oma jagu aega. Kehamahlad muideks hakkasid voolama kohe, kui lennujaamast v2ljusin. Ja nii m6tlesingi, et pole lihtsalt m6tet dushi alla minnagi. Niisiis, j2tsin kompsud hotelli ja l2kisn l2hit2navaile kolama. Kisa-k2ra, k2iksugu myyjad ja 2rikad, kes sind rahule ei j2ta, k6ik l6hnab..haiseb..kirev, palju inimesi..v2ga palju turiste..veel kirevamaid pluuse, kotte, salle, s88ke..Oeh - v2sitavalt palju uut informatsiooni. Aga jah - tere tulemast k6huh2da - loomulikult proovisin t2navatoite! 3 suurt kevadrulli..no umbes 10 eegi eest. Ja v2rskete puuviljade smuuuuuutiiiii - 10 j2llegi. Karrit veel pelgasin..vyrtsid hoogustaks mu k6htu ehk kohe liialt..Aga jah - homme juba lahkun ju..nyyd aga vist l2hen tuttu..v2simus.

Tulge ja ostke vahvaid kasutatud riideid!

2010-01-27T09:18:00.002Z

Ehk siis, kellel huvi,
sellel laupäeval nüüd toimub
genialistide klubis
Müürilille Täika!
Seal igasugu vahvaid inimesi,
kes müüvad oma vanu vahvaid riideid.
Odavalt.
Mina müün ka:)
Algab kell 12 ja
kestab minu arust
kella 16ni.

Ja see on poeem.

Kodu.

2009-12-21T11:21:00.002Z

Istun õdusas toas ja õues sajab lund, küünlad mul siin põlevad, praeahju uks on lahti, et külma tuba veidigi soojendada, kass magab, telekas räägib tädi alkoholi ohtlikkusest, kohe hakkan kartulisalatit sööma. Idüll.
Õhtul on traditsiooniline sõbrannede jõuluõhtusöök. Paraku küll kolmekesi sellel aastal. Siinkohal tervitaksin teisi maailmarändureid. Mõtlen teie peale, kui hammustan verivorsti. (Jah, kavatsen verivorsti siiski süüa, kuigi üldiselt ma siiski liha ei söö. Jajah, keeruline loogika. Teen, mis teen.)

Muide mul telefoniga on ikka mingid jamad- nii et kätte võib mind saada hoopis tavatelefonil- 4896423. Eriti äge on jälle tavatelefoni kasutada, eh, äkki ma ei tahagi uuesti mobiili!

Ho-ho-ho, merry christmas.

Tomoko and the Sushi Factory

2009-12-10T19:36:00.005Z

Kui mu nimi oleks Tomoko ja mul oleks bänd, siis ma paneks oma bändi nimeks just 'Tomoko and the Sushi Factory'. Aga mu nimi ei ole paraku Tomoko ja bändi mul kah ei ole. Selle eest meisterdasin täna kaks tundi tervele koolile sushit teha. Köögitädid läksid koju ja jätsid pundi meid õpilasi ja sushimaterjalid kööki. Kaks jaapanlannat ka koordineerisid, ent ise tegid ka mõningaid asju esimest korda elus ja üldse söövat nad sushit nii umbes kaks korda aastas. Igatahes, juhtus loomulikult see, et ma sõin väga palju sushit ja siis veel ampsu Maj ja ta isa tehtud jõulukooki ja nüüd mul on selline lebamistuju. Aga ma vist lähen siiski legendaarsesse pubisse nimega MOONLIGHT, kus on see legendaarne happy hour. Sest see on meie viimane Moonlight ju. Sest järgmine nädal me oleme üldse Aarhusis neljapäeva õhtul. Ja täna vist läheb terve kool 'Kuuvalgusse'.

Tänasega lõppes ka minu 4 päeva kestnud webdisaini tund. Vorpisin valmis primitiivse kodulehe, mida võite kõik uljalt külastada. Seal ka üleval mu mõningad tööd, mis ma siin tegin. Aadress siis:

http://www.odderhojskole.dk/webdesign/autumn09/kaie/

Vist peaks selline aadress olema. Jajah, olen nüüd selline it-kunn, et võiksin kohe oma blogi ägedaks teha, ent seda ma ei tee, sest esiteks ma siiski ei ole it-kunn ja teiseks ei koti mind see blogi väljanägemine.

Mu kätel on kala lõhn.

Lahtiste uste päev.

2009-12-06T17:40:00.004Z

Ega midagi põrutavat ei olegi juhtunud. Ainult et ained said läbi ja lõpp üha läheneb. Ent sellegi poolest, et ained läbi said, on mul veel posu lõpetamata asju, nii et tuleb olla aktiivne!
Homsest algab mul terve nädala kestev webdisaini tund, mis tähendab ainult eriti minimaalsete baasteadmiste hankimist html-asjanduses. Ei tundu eriti põnev.

Eile oli koolis lahtiste uste päev. Oli igasugu vanemaid ja lapsi ja muid külalisi ja mitme tunni vältel näitasime, mida oleme teinud. Olid näitused ja laulis koor ja mängis bänd. Oli ka moešõu ja tantsukava. Ning näidati ka filme. Sekka sai süüa kooki ja juua..hõõgveini! Igal aastal teen ma ühe korra siiski ka selle vea, et joon liiga palju hõõgveini, millest ju teadupärast läheb süda vägagi pahaks.

Et siis jah, lõpp läheneb.

Seagripp

2009-11-22T13:29:00.003Z

Haige on vastik olla. Ma ei tea, ma ikka ei ole kunagi haige ja olengi seda hullult ülbelt rõhutanud ja ennäe- kätte maksis- jäin plaks ja üsna kõvasti haigeks. Gripp oli too kindlasti, vabalt võis isegi seagripp olla. Vastikule enesetundele palju hullemaks piinaks oli tohutu igavus. Jubedalt tahtsin tundidesse minna, sest päev otsa voodis vedeleda ei ole üldsegi mitte põnev. Lugesin läbi raamatu, ajakirja, ajalehe ja sellega minu lugemisarsenal ka lõppes. Seejärel vaatasin läbi Family Guy kaks hooaega. Polegi teab mis ajast n.ö. telekat vaadanud. Ent ikka oli väga igav. (Jajah, siinkohal ütleks ema, et sellist asja nagu igavus ei ole olemas ja et temal ei ole kunagi igav. Aga minul vahel on. Vait, koerad.) Nüüd olen terve ja juba ootan homset- koolitunnid ju! Ei viitsi siin nädalavahetusel passida. Õppida tahaks. Õppida, õppida.

Ohoo- just lõin maha sääse. Pagana kliimasoojenemine, kõik on tuksis.

Õues on eelmistel päevadel siin muide siranud päike ja see on olnud suhteliselt meeldiv, ent nüüd on jälle nii hall ja pime. Ja padukas. Mina täna õue ei lähe.

Ja kõigest 1 kuu on nüüdseks jäänud. Oh no, peatage aeg! Aga ma tegelikult juba unistan jõuludest kodus- soojad piparkoogid ja laternas põleb küünal ja paksud kapsad ja päkapikud! Jah, see viga on mul küll, et jõulud ikka toovad elevuse.

Puhkusel.

2009-11-15T16:03:00.006Z

Terve eelmise nädala olin puhkusel. Esmalt pikk nädalavahetus Hamburgis, kus hängisime niisama Reginaga ringi, jõime metsikult kohvi ja sõime saiakesi, käisime Röyksopp'i kontserdil, kalaturul ja hubastes kohvikutes. Oli muhe. Tagasi Taanimaale tulime häälega. Tõdesin, et ei oska ikka üldse taani keelt ning tõdesin ka, et ei viitsi enam eriti hääletada. Või siis peaks seda siiski tegema ainult suvesoojaga.
Siis veetsime ühe õhtupooliku ja tüki hommikustki armsas Odder hojskoles ja seejärel põrutasime Kopenhaagenisse. Eriti mõnus linn. Mingi äge atmosfäär ja hullult kunsti kõikjal. Alternatiivseid kohti, stiile, kunsti, jms. Käisime neljas eriti heas muuseumis, kimasime ratastega ringi, istusime mõnusates baarides, vaatasime ägedaid poode ja nii need kolm pikka päeva möödusidki. Tulin tagasi ja plaksti jäin haigeks. Palavik ja puha. Seagripp, seagripp..

Palju õnne, Odder Hojskole!

2009-11-04T19:09:00.005Z

Eile sai kool 120aastaseks. Selle päeva tähtsusest sai aimu juba hommikusöögilauas, kus tavapäraste roogade juures ilutses ka martsipanikook. Nämm, oli maitsev küll. Ja siis kella poole 6st pidi meil algama 'very very very special dinner'. Palju igasugu võõraid nägusid, kenade pidulike riietega, tolknes koolimajas. Ja isegi taani lipp oli heisatud vardasse. Ja siis kui läks söömiseks, siis võõrad külalised kutsuti sööklasse ja meile, närustele õpilastele, öeldi, et minge istuge raamatukogus! Ehk siis meile oli laud kaetud raamatukogus/arvutiklassis. Söök oli tore küll, 4-käiguline. Ja eriti suurepärane oli tasuta vein, mida me siis sinna arvutiklassi tarisime ohtralt. Niisiis, jõin ja sõin ma kõvasti ja täna ärkasin üles tugeva jõulupühadetundega- kõht nii täis, et sellest jube paha olla.
See selleks.
Praegu on meil käsil teine projektinädal ja minu sellekordseks aineks on vesivärvidega maalimine. Tuleb tunnistada, et põhikooliaegne pidev vesivärvidega plätserdamine (Ilmselt olid just vesivärvid koolis nii popid, sest need olid kõige odavamad. Need guaššid olid ikka kallid. Ja kuivasid ära kah.) on ilmselt hea praktika ja loonud soodsa pinnase, et minust võiks saada vesivärvikunn. Ja seda ma ka olen. Ojaa! Lõpuks olen avastanud oma talendi- vesivärvid!
Muidu on mul vahel ikka väga igav. Näiteks praegu. Igav on. Käisin korra saviklassis, ent ei viitsi ka alatasa askeldada. Ootan juba reedet, sest siis sõidan ma hoopis Hamburgi ja kohtun seal Reginaga ja lähen Röyksopp'i kontserdile ja üldse lõbutsen. Jah, kas kuulete, lõbutsen!

Fotomaterjal.

2009-10-31T12:52:00.009Z

Van Gogh maalitunnis

Saviring

Vabal ajal meeldib põõsastesse karata..

..ja kirikumüüril tudida.

Rattad on Taanis popid.

Juhhaidii!

The Royal Family