Reset - Tere, Kopenhaagen.

Uus algus jälle, ent mõned asjad ei muutu ka kunagi. Loomulikult oli mul pagas ülekilodega. Seega tuli lennujaamas asju ümber pakkida, paar lisamantlit selga ajada, saapad ja litritega peopluus Mihkliga tagasi saata ning turvakontrollist läbi suurte kottidega minna. Pentsik hipi lennujaamas - jalad märjad, seljas matkakott koos magamiskotiga, hambus valge klaar. Teps mitte stiilne lahkumine.
Kohale jõudes tervitas mind järjekordselt üleolev Taani. Jah, neil on villand rumalatest väljamaalastest ja kõiki neile iseenesest mõistetavad toiminguid seletatakse väljamaalastele suure palumise peale. Muidu on kõikjal kõiksugu automaatne tehnika ja sildid jms - et jumala eest keegi inimlikul tasemel ei tülitaks küsimustega. Vaat selline mulje oli mul eelmisel korral ja sai kinnitust ka nüüd.
Vaatamata oma suurtele pampudele jõudsin kenasti Stine poole (taanlanna, kes oli nõus mind paariks päevaks oma tuppa põrandale majutama). Ta elab täiesti kesklinnas! Kuna tal oli sünnipäev, maandusin kohe söögilauas. Rahulik õhtupoolik tema ja ta kahe lähema sõbrannaga. Sõime hot doge.
Täna mõtlesin, et ajan asju, aga tere, bürokraatia. Esmalt läksin ühte vastuvõtukabinetti, kust öeldi mulle, et ma läheksin oma osakonda. Läksin sinna. Sealt saadeti mind aga ühte teise kohta - rahvusvaheliste tudengitega töötava tädi poole. Tema aga vangutas pead ja saatis mu tagasi sinna esimesse vastuvõtukabinetti. Lõpuks sain kätte dokumendi, mis tõendab, et olen kohal ja õpingutele registreerunud. Seda on mul vaja, et saada elamisluba. Vajalik kontor pandi ent täna juba kella 14st kinni - nagu enamus vajaminevaid kontoreid siin. Igatahes, kui olen kätte saanud elamisloa - pean sellega minema ühte uude kohta, kust saab cpr numbri (mis on kõikidel kohalikel..isikukood vms). Et seda numbrit saada, peab aga olema ka juba kindel elukoht, mida mul senini ei ole. Ilma selle numbrita ei saa tervisekindlustust, telefonile sim-kaarti ega pangakontot. Viimast on mul aga vaja, et kätte saada oma stipendium. Telefoni sim-kaarti läheks aga vaja, et otsida elamispinda. Niisiis, suletud ring ja tohutu bürokraatia.
Nüüd istun juba ammu tagasi Stine toas ja üritan netist tubasid otsida. Suurt midagi ei ole.
Ehk on homme asjalikum päev ja olen rohkem tegus?
Sellised need uued algused ongi.