Tundesaaga jätkub

Naljakas, kuidas päevad ja inimesed võivad olla nii erinevad. Eile sõitsin rattaga koju ja olin nii rõõmus ja liblikad olid kõhus ja puha ja peaaegu et juba mõtlesin, mis laste nimeks kõik saab (haha, see on loomulikult ilmne liialdus) ja siis täna istusin bussis ja kõik tundus nii vale ja tema tundus nii mittesobiv ja üldse mitte see inimene, kellega võiks üldse midagigi proovida. Ja naljakas on see, et tegelikult ma ei tunnegi teda ja tema ei tunne mind ja meil ei olegi midagi, on platoonilised ja põgusad kohvilkäigud.
Ja võib-olla on asi üldse selles, et ma vihkan olla bussidest sõltuv, oodata neid külmas õues 40 minutit ja siis venida neis kodu poole, rattaga on ikka hoopis parem liigelda.

Mis imelik tunne, mis see veel on?

Täiesti imelik lugu, ent ma olen väikest viisi armunud. Nii naljakas ja ka kummaline, sest tüüp on suhteliselt platooniline ja tegelikult teda ma ei tunnegi. Ja ilmselt kõik veel tuleb välja, mis ei meeldi, ja midagi ehk isegi ei juhtugi, ent lihtsalt see armunu tunne on väga ootamatu. Aga ka neetult kurnav. Ainult tiirleb peas, haha.

Tujud, need on ju muutlikud.

Täna on selline melanhoolsem ja tujutum päev. Ülbasin siin ju alles, et kõik poisid, need jooksevad mu tuules, ent olgem ausad, tegelikult ei meeldi neile ju mina, vaid ainult mu esmapilguline väline kest, sest mind nad ju ei tunnegi ja huvitatud on nad ainult väljamaalasest armsast tüdrukust, aga mitte minust. See selleks, ega see mind niivõrd ei morjendagi, lihtsalt et, mis ma siin ikka kelgin.
Ja koolis sain eelmisel nädalal palju kiita, ent raske on ka edasi liikuda, kui oled saanud kiita. Kuidagi tammun nüüd juba mitmendat päeva ja ei oska midagi edasi teha.
Ja siis ma täna ostsin esimest korda elus legaalselt arvutiprogrammi! Läksin poodi ja andsin neile 200 dollarit ja nüüd on mul viimase versiooni adobe programmid arvutis. Esiteks, ehk tulekski hakata asjade eest maksma. Teiseks, siin lihtsalt keegi ei tegele illegaalsete programmidega ja raske on seega neid saada!
Selline päev siis.

Happy Thanksgiving!

Istun voodis ja kõhus on halb - tuttavlik jõuluajatunne. Nimelt on siin täna jõuludega võrdväärselt oluline söömapüha - Tänupüha. Kes vähegi saab, sõidab selleks koju vanemate juurde, teised grupeeruvad sõprade ringi. Juba eile oli õhus tunda pühade meeleolu ning täna oli linn enneolematult tühi ja välja surnud. Tänavatel lonkis üksikuid inimesi ja enamus poode ja kohvikuid oli üldse suletud! Hämmastav, sest seda ei juhtu siin tihti. Tänupüha on vaid see üks õhtu, mil istutakse kergelt öeldes priskeks õhtusöögiks (mis mõnes kodus algab juba kell 1 päeval) pere- ja/või sõprade ringis laua taha ja süüakse palju. Ja asja point on olla tänulik kõiksugu asjade eest, mis su elus on ja inimeste eest, kes su ümber. Meie läksime Ericaga tema tädi (kes tegelikult on hoopis ta nõbu vms) juurde, kes elab siinsamas Seattle's Queen Anne linnajaos. Kohal olid veel tema kaks tütart ning veider nohikute perekond, kes on ka kuidagi nendega suguluses ja hiljem astusid läbi ka uljad naabrid. Süüa oli palju ja maitsta sai tüüpilisi pühade roogasid. Eelroogadeks juustu-spinati dipp, röstitud seened, meie tehtud couscous'i salat. Ja siis kalkun loomulikult ja röstitud maguskartulid ja jõhvikakaste ja stuffing (mis on nagu soolane saiavorm, väga maitsev) ja sinna juurde magus maasika-jogurtitarretis ja brüsseli kapsas pekaani pähklitega ja kartulipuder. Ja loomulikult ei puudunud ka magus - õunakook, pekaanipähklikook, juustukook ja šokolaadikook vanilje jäätisega. Ja veini voolas ka. Ja nüüd ma siin siis istun ja kõhus on väga halb. Aga jah, sellega tegelikult Tänupüha piirdubki. Ka homne on ameeriklastel vaba päev, kutsutakse seda Black Friday ja see on päev, mis algavad..jõuluallahindlused! Poed tehakse lahti juba täna südaööl, inimesed on poodide ees 'laagris' juba tunde varem ja siis algabki tohutu ostlemine. Allahindlused on tohutud, inimeste tahe ostelda on suur, rüseluses saab inimesi surma. Mõtleme Ericaga neid masse vaatama minna, ent ehk ikka hoidume eemale. Aga esmalt püüan seedida.

J6ulud tulekul.

Ja just ostsime horvaadist Anaga yhe otsa piletid Las Vegasesse. Ojaa, m2ngin maha k6ik oma raha (mida mul ei ole), 2rkan yles v66ra mehe nimi t2toveeritud minu kannikale ja s6rmes abielus6rmus. Elad ainult yks kord elus!

Poisid, poisid, poisid

No mis ma siin ikka soiun, see on ju tegelikult ainult tore, et olen nyyd nagu kohtamas k2inud. V6i noh, ma ise lihtsalt ytleks, et huvitavate inimestega aega veetnud, ent siin v6etakse neid l6busaid 6htuid vist t6esti alati kohtingu p2he. Ja nii ma nyyd siis saan neid s6numeid ja kutsungeid nendelt uljastelt noortelt poistelt. Yks on n2iteks pikkade juustega ja habemega hipi kunstitudeng, kes tuleb San Fransiscost ja kutsub mind "Hey, dude". V2ga l6bus 6htu, mille v2ltel tekkis k6iksugu geniaalseid ideid - peaaegu panin end kirja steelband'i kursusele, peaaegu l2ksin kanu filmima, pidin veel reisima ta vanemate juurde San Fran'i, kus ta eksvegaanist 6de pakub ise tapetud sea liha jms. V2ga tore ja uljas noor mees, ent l6puks hakkas mind veidi h2irima tema vaimustus ja hyyded, et: "You're so cool!"
Aga samas on ka yks tyyp nagu veidi huvitama hakanud. Noor esimese aasta arhitektuuri magistrant, kes s6idab antiikse volvoga, vahel paneb sekka m6ne prantsuskeelse peenutseva fraasi ja viis mind ykskord ilusasse restorani merekarpe s88ma. Jajah, veidi nagu peenutsev, ent midagi on ka v2ga maal2hedast. No eks ma vaatan ja uurin, et mis tyyp on. Homme teen talle oma imelikke s88ke. Vaatame, kas jaksan 2ra toita.
Aga siis need s6numid tyybilt, kellega pole isegi kordagi v2ljas k2inud. Ja need s6numid ei lakka - no pyya sa siis lahti saada (k6lab v2ga julmalt, ma tean, tegelikult ikka ainult heaga).
Vot selline see kohtinguv2rk siin, mitu rauda tules tundub normaalne.

Spordi palju tahad.

Pole ime, et USA toob Olympialt koju kamaluga kuldmedaleid. Nimelt on siin sportimisv6imalused ikka v2ga mugavaks tehtud. Meil on siin campuses ka suur spordikompleks, mis koosneb mitmetest erinevatest majadest. Ja k6ike saab siin harrastada, l2hed ainult kohale, n2itad yli6pilaspiletit ja uju palju tahad, kasuta tennisev2ljakuid, korvpallisaale, j6usaali, mida iganes. Kogu varustuse saad ka tasuta laenutada (tennisereketid jms). Ainult tundidesse kirja pannes, pead symboolselt midagi maksma. Nii ma siis ka vahel jalutan oma 6ppehoonest spordimajja ja jooksen paar tiiru sisejooksurajal ja ujun nagu v2ike l6bus konn. Ja oma kapp on mul spordimajas ka ning alati saab uue puhta saunalina musta vastu vahetada!

Arvutikoolitus

Vahepeal panin end yhele kooliv2lisele arvutikoolitusele kirja. Nimelt asub just siin Seattle's 3D programmi Rhino kontor ja siis nad pakuvad 3-p2evaseid intensiivkoolitusi, l2ksin siis ka. Loomulikult kahetsesin seda esimesel hommikul kell 8 k6vasti, sest teistel oli siis hoopis vaba p2ev, sest siin oli pyha - Veteranide p2ev nimelt. Grupp oli 9-liikmeline ja siis me seal istusime kolm t2ispikka p2eva jutti - mina ja 8 meest, nende seas mees, kes ehitab mandoliine, mees, kes ehitab paate, kaks tyypi, kes teevad boeingutele mingit inseneriv2rki, kaks digitaalse disaini labori tyypi, arhitekt ja veel keegi, kes s6itis kohale San Fransiscost. Ega ma just Rhino guru nyyd ei ole, ent v2hemasti julgen programmi avada. Tore, 6pib iga p2ev.

Koolis on läinud tihedaks

Vaade stuudioklassiruumile, kus enamasti viibin üksi. Justkui minu isiklik kontor. 

Vaade koolivetsupeeglisse. Üks päev ärkasin üles ja lõikasin maha oma juuksed. 

Maitsmas kohtingukultuuri

USA's ju deiditakse, mis on halbade Ameerika seriaalide seltsis üles kasvanud inimesele juba hästi teada, et mis see endast kujutab. Aga jah, siin tõepoolest võib inimene, kes sind põgusalt kohanud, hõlpsasti välja kutsuda. Ja tihti see 'teeme midagi koos' ongi juba kohting. Ja eriti pidavat kohting olema 'lähme sööme koos õhtust'. Naasesin just isegi peenelt õhtusöögilt. Esimene, neutraalne kohting, on sellega selja taga. Nüüd võib reeglite kohaselt järgneda teine, kui mõlemad osapooled on huvitatud. Ja hetkel tundub, et on. Aga jah, mulle tundub, et tegelikult on siinne kohtingukultuur ainult tervitatav, sest nii on võimalus kohtuda kõiksugu huvitavate inimestega ja teha lahedaid asju. Miks Eestis peab uute inimestega lahedate asjade tegemine nii võimatult kättesaamatu olema?

Lahe esmasp2ev

Miks peab esmasp2ev olema paha p2ev? V6ib ju olla hoopis huvitavalt 2ge. Eriti kui minna pyhap2eval 6htul suurep2rasele Pantha du Prince kontserdile, j22da maha viimasest koju viivast bussist, j22da s6prade poole 88seks, et sealt siis esmasp2eva hommikul uimasena koju vudida, et magada 45 minutit ja siis kooli p6rutada.

Valimised

T2na on siis see t2htis valimistep2ev. K6ik r22givad sellest palju ja ehkki ilmselt Obama v6idab, on v2ike 2revus siiski 6hus. Linnades on Obama ylekaal t2ielik, ent v2ikekohtades on vabariiklaste f2nnid. See on p2ris hirmu2ratav, sest Romney on ikka veidi tagurlik ja konservatiivne.
Siin on see poliitika yldse ikka v2ga must ja valge. Sa kas oled yks v6i sa oled teine ja see ytleb sinu kohta hoobilt k6ik. Eestis ei ole ehk sinu parteieelistus oluliste kysimuste hulgas.
Niisiis, p6nev p6nev ja kui Romney peaks v6itma, siis ma kyll ei tea, mis saab.

Eestlased Seattle's

Ma ei tea, kas mu silmad petavad mind, end tehes siin praegu kooliprojekti l2hedal asuvast igavast v2ikelinnast, mil nimeks Everett, et varsti leiab seal aset selline kontsert:

http://www.songkick.com/artists/235755-toe-tag

Kas t6esti meie eestlased?

Muideks septembris k2is siin ka Maria Minerva, ent magasin tolle maha ja kuulsin alles hiljem.
Ning kohe on siin Neeme J2rvi kontsert, ent too on vist liiga kallis, ma vist ei l2he.

Ja kaks n2dalat tagasi olin kooli k6rval baaris lustlikus meeleolus, kui seltskonnas olev Steve j2rsku ytles, et muide mu naine (v6i oli see girlfriend) on eestlane ja siis ma hops j2rgmisel p2eval saingi eestikeelse telefonik6ne Mailt ja kutse Mardip2eva pidustustele. Paraku ma ei l2inud, sest olin hoopis Vancouveris. Ent jah - siin on n2htavasti tegev Eesti kommuun, kes tegutseb koos l2tlaste ja leedukatega ehk siis Baltikumi kommuun. Eks ma millalgi ehk l2hen ja uurin, ent tegelikult ei ole mul v2ga suurt huvi siin eestlastega h2ngida, sest olen siin nii ajutiselt ju.
Ja muideks siinses ylikoolis saab isegi eesti keelt 6ppida ja 6petajaks on vististi ka keegi eestlane.

Vancouver ja Kanada

Nii, olen siin veidi ringi trippinud ja eelmisel n2dalavahetusel tegin ka v2ikse rahvusvahelise p6ike Kanadasse. Jee, uus riik kirjas! Vancouverisse on nimelt siit v2ga lihtne bussiga minna. S6it umbes 4h ja maksab edasi-tagasi k6igest kuskil 25 $. Lihtlabased esmamuljed ytlevad, et ega Kanada ja USA kultuuriliselt v2ga erinevad ei ole - yks P6hja-Ameerika mentaliteet k6ik. Elustiil on sarnane, linnapilt sarnane. Seega ei tundnud ma end Vancouveris kui kuskil teises riigis. Samas meeldib mu Kanadalasest s6brale Aidanile (see noor kokk, kes t88tas Kate's Joint'is Kopenhaagenis) 8elda, et Kanada on kuskil USA ja Euroopa vahepeal, ehk veidi l2hemal kyll USA'le.
Vancouver ise oli oma ylesehituselt ja linnapildilt ypris Seattle sarnane, ent samas tajusin ma seal veidi urbaansemat 6hkkonda. Kuidagi rohkem metropoli tunne oli. Kindlasti on nad olnud ka paljudes oma linnaplaneerimisotsustes edukamad - veele (waterfront) on kenasti ligip22s, kesklinn on vertikaalselt tihedam ja linnas liigub tramme. Samas on linn siiski v2ga hajali ja silmitsi tyypilise P6hja-Ameerika linnade probleemistikuga - yhest linnaosast teise liikumine on tyytult aegan6udev, k6ik on niiv6rd kaugel yksteisest.
P6hja-Ameerika looderannik on pungil aasialastest, eriti hiinlastest. Nood on n2iteks siin, Seattle's,  rahvusvaheliste yli6pilaste seas ylekaalus, ent Vancouveris on aasialasi isegi veel rohkem. Hiinalinn on seal Kanada suurim (ilmselt terve looderanniku suurim) ja t2navapildis kohtab rohkelt r66msaid v6i ka mitte-r66msaid pilukaid. Vancouveri probleem on ka see, et rikkad aasialased on linna kinnisvarasse rohkelt investeerinud ja see on hinnad lakke viinud. Seega on elamuhinnad Vancouveris hirmkallid ja paljud inimesed on lihtsalt kodutud.
Olgu, see selleks. L2ksin siis Vancouverisse, et n2ha linna, ent tegelikult rohkem ikka, et n2ha inimesi - elavad seal ju Aidan, Jackie (kanadalased Kopenhaagenist) ja Ana (horvaat Kopenhaagenist). Maandusin Aidani pool ja yhe terve p2eva ning tunnikesed teisest hommikust veetsin ka Anaga. M6lema puhul oli nii tore see, et nagu ei olekski yksteisest vahepeal eemal olnud. Justkui v2ga normaalne ja igap2evane oli see, et yht2kki me h2ngime kuskil kaugel Vancouveris. Aidan tegi j2lle toredasti syya (igap2evaselt on ta nyyd aga yli6pilane, 6pib p2rismaalaste keeli) ja Ana oli ikka tore linnahuviline (ta on Vancouveris yheks semestriks vahetuses, siis naaseb Kopenhaagenisse).

Ja yks kole pilt minust kah. M2rg koer Vancouveri vihmas.