Sind tervitan, esimene pohmell

See on ju ammuilma teada fakt, et tasuta alkohol on kurjajuur. Eilne Happy Hour oli v2ga lustlik, rahvas kogunes meie maja fuajeesse, mu arhitektuurifotograafia 6ppej6ud m2ngis mussi ja 6lut aina voolas. Lahkudes Ariel Pinki kontserdile olin juba ypriski l6bus. Ja siis veel m6ned tujutekitajad, ergutajad kontserdil ja voila - pohmell garanteeritud! Kontsert ise oli suhteliselt suvaline. P6hiliselt esitas Ariel Pink uusi lugusid, mis mind v2ga k2ima ei t6mmanud; mugis laval pitsat syya ja viskus juba esimese loo ajal publiku sekka ning lasi end k2tel kanda. Ei, Ariel oli cool, aga kontsert millegagi kyll ei yllatanud. Yllatusi muid t6i 6htu ent siiski ja m6ned s6prussidemed muutusid vist veidi liiga soojaks.

Miski pole parim pohmaka-s88k kui Vietnami lihasupp Pho, mida leidub siin k6ikjal igal sammul.

Tasuta suhkur ja katsed keha peal

Nii, loomulikult olen ma ikka, j2lle ja alati vaene (mis pole vist kellelegi mingine uudis), seega pean siin j2rjekordselt loominguliselt nuputama, kuidas vajalikud veeringud, k6hut2ied ja muu eluks vajalik kokku kraapida. Brasiillasest kursavennaga on meil n2iteks tekkinud vastastikune kokkulepe, et teavitame yksteist kui kuskil campuses on miskit tasuta syya. Esimesel n2dalal on l2inud p2ris kenasti - no k6ikjal on ju igasugu vastuv6tte ja promoyritusi. Paraku on paha lugu see, et enamus jagatavast n2nnist baseerub suhkrul - ainult maiusi tahetakse meile, vaestele 6ppuritele, p2he m22rida. N6nda ma siin olengi vist praeguseks juba totaalse suhkruyledoosi saanud.
Teine kaval nipp on lasta enda peal igasugu asju katsetada. T2na k2isin n2iteks psyhholoogiaosakonnas katses ja arva sa 2ra, 6de, mis katses..? Visuaalse taju! Rahulik L6una-Korea doktorant pani mulle p2he j6leda mytsi koos anduritega ja siis ma istusin yksi pimedas toas ja j6llitasin v2ikest ristikest 1 tund jutti, samal ajal vilksatasid ekraanil erinevad geomeetrilised kujundid. K6lab t2pselt nagu 6e katsegi, kuhu ma kunagi oma n2gu pole n2idanud, m8lakas nagu ma olen. Paistab, et ma olen jah ainult raha ja rikkuse peal v2ljas, sest teenisin siin katse eest 40 doltsi (mille kulutan ilmselt t2na 6htul k6ik 2ra ka). Katse ise oli v2ga tyytult igav ja silmad tahtsid koguaeg pilkuda ja vett joosta. Samuti lahkusin juuksed t2is r6vedat zeleed (kuidas ma siis niimoodi nyyd t2na Ariel Pink'i kontserdile l2hen??). J2rgmisena kaalun osalemist seksuaalse alatooniga alkoholikatses, kus tydrukutele ja poistele antakse alkoholi juua ja siis vaadatakse, kuidas nad omavahel l6imuvad. V6tsin juba tolle flaierigi, ent veidi kyll pelgan, et 2kki on osalejateks ainult mingid esimese aasta lapsed, kellega ma kyll ei viitsi l6imuda. Aga siis nad n2evadki yhte endasset6mbunud purjus p6hjamaalast ja saavad seda analyysida.
Ja kohe hakkab meie osakonna reedene Happy Hour (Taanis oli Friday Bar, siin on Happy Hour, k6ik ikka tahavad reedeti hirmsasti juua), mis toimub kaks korda kuus. Alguses tuleb lunastada endale klaas, millega on terve semestri v2ltel igal Happy Hour'il 6lts tasuta. Lahe, 6htus88giks vedel leib!

Koerad

K6ikidel on siin koerad. Jah, jube palju on koeri ja t2navatel patseerivad inimesed koertega, kohvikutes istuvad koerad, poodides tilbendavad koerad. Koerad on isegi noortel hektilise eluviisiga tudengitel. Erica ytles, et New York'is on k6ikidel kassid. Siin kasse kyll pole, on kindlalt mingi koerateema k2sil.

Uus kodu!

 

Jah, mul on kodu. Tegelikult kolisin juba eelmisel neljap2eval v6i siis tungisin sisse, sest eelmine elanik pidi v2lja kolima alles 1.oktoobril, ent ma siis veensin neid, et mul pole kusagile minna ja las ma oma kohvri otsas kuskil toa nurgas konutan. Kohvri otsas olen konutanud kyll, mis on takistanud korralikult end sisse seadmast, ent sain enda k2sutusse terve p88ningutoa, kuhu kyll hiljem kolib Erica ja mina saan imepisikese toa allkorrusel. Niisiis, majas elab Erica, kes 6pib ka linnav2rki. Ta on p2rit New York'ist, tal on h2sti suur naeratus ja ta on s6bralik. Hetkel elab veel majas ka tema eks-elukaaslane Jameson, kes on ka v2ga s6bralik. Ent tema asemele kolingi mina. Paraku kolib ta 1.oktoobri asemel v2lja alles n2dal hiljem. Ikka see kohvrimajandus ja ei saa nagu sisse elada, ent mis parata, olgu siis nii. Igatahes, maja on v2ga armas vana majake, kaks korrust. All veel elutuba ja armas k88gike ja garderoob ja vannituba/vets. Ja siis yleval on yks ruum, millest saab Erica tuba, aga ka veidi nagu t88tuba yldse. Meil on ka imearmas aed! Ahjaa, hetkel elavad majas ka veel kaks koera - Maeve ja Luca (vist oli). Viimane lahkub koos Jamesoniga, ent Maeve j22b meile. Ta on selline koer, milletaolist ma kunagi varem ei olegi n2inud. S6bralik, ent p2ris aktiivne ja ma ikka p2ris koerainimene ei ole, ent saab hakkama.

Asetseb see maja linnajaos nimega Fremont, mis ei ole ylikoolilinnakust v2ga kaugel (bussiga mingi 15 mintsa ehk, olenevalt liiklusest). Muidugi ei ole Fremont Capitol Hill, kus ma tegelikult tahtsin elada, ent ta on siiski tore linnajagu. Ta on endine kunstnike ja hipide asula (nyyd on nood kolinud Capitol Hilli) ja paikneb siin p2ris toredaid kohvikuid, poekesi, baare. Suur ta muidugi ei ole.
Tuba ise on kallim, kui mu esialgne eelarve, ent pole siin ka midagi soiguda. 725 $ kuus.
Ja on see nyyd paha v6i hoopis hea, aga Detsembri l6pus tuleb mul juba v2lja kolida, sest siis kolib majja yks Erica s6ber. Aga jah - kodutu ma enam pole, hurraa!

Aadress on: 3626 1st Ave NW, Seattle WA 98107, U.S.

Kolm n2dalat, kolm rahvusparki

Washingtoni osariigis on kolm rahvusparki, mida olevat k6ikide osariikidega v6rreldes rekordiliselt palju. K6ik kohalikud on selle fakti yle ylimalt uhked ning yldse peab mainima, et matkamine ja v2ljas6idud loodusesse ning tervisesport 6ues on enamuste siinsete elanike p6hihobiks, - vabaajategevuseks. Selle n2dalavahetusega sai mu loodusparkide-kolmnurk l6petatud. Eelnevalt olin juba kylastanud North-Cascades' ja Mt. Rainier' parke, nyyd j6udsin tagasi just Olympic rahvuspargist. See on imeilus poolsaar, kuhu minnakse praamiga. Edasi kulgeb tee m88da maalilist m2gede-, metsa-, veekogudemaastikku. Siin asub ka eriline vihmamets, mida ma seekord ei kylastanud, sest suundusime me hoopis ookeanikaldale. Veetsime terve eilse ja 88gi imeilusas rannas nimega La Push. Siinkohal tervitaksin k6iki Twilighti f2nne (eriti Eget) ja mainiksin, et l2bi s6itsime ka v2ikeasulast nimega Forks.

Autod

Autodega on siin lood t2pselt nii, nagu oli ka arvata. Absoluutselt k6ikidel kohalikel, keda mul on olnud juhus kohata, on autod ja k6ik s6idavad autodega. Isegi Erik kimab vaid autoga ringi. Ja v6ib-olla et 6igesti teeb. Nimelt on siin yhistranspordisysteem ikka v2gagi k6lbmatu. On bussid ja trollid ja ka paari aasta vanune rong (light rail) ent liinid ei h6lma yldsegi mitte k6iki piirkondi. Oodata tuleb bussi kaua ning ymber tuleb tihti ka istuda. Bussid muide on siin igavesed vanad parsad. Jalak2imine on ka ysnagi v6imatu - ei tule k6ne allagi, et k6nniks 6ige yhest linnaosast teise aega veetma. Vahepeal on lihtsalt ebameeldiv teeder2gastik, mille k6rvalt sa end leida ei taha ja neetult kaua v6tab iga vahemaa aega. Teed on laiad ja l2bi linna jooksevad ka maanteed. N6nda leiabki t2navatelt tohutu autojoru, kus igas autos tavaliselt yksainus inimene. Ja 6htuti tiirutavad k6ik mitu ringi ymber oma bloki, et leida ometi yks vaba parkimiskoht (nagu Itaalias)! Paljud autod on muide v2ga suured.
Ameeriklased ronivad juhirooli reipalt alati - vabalt ka, olles joonud paar 6lut v6i veidi veini. See pole siin probleem.
Jalgrattateid on Seattles, kui selles yhes eesrindlikumas USA linnas, maha veidi joonistatud ka. Ja eriti uhked on kohalikud oma yheainsa (!) spetsiaalse jalgrattatee yle. Eks Seattle olegi yks ysnagi rohelise m6tlemisega ja uuenduslik linn siin. Ent sellegi poolest on k6ikidel autod ja muudkui s6idetakse.

Mt. Rainier ja Omeed

Eile oli mul t2iesti vaba p2ev ja siis Eriku s6ber Omeed (see Iraani juurtega kohalik, kes 6petab inglise keelt) kutsus mind m2gedesse. Seekord n2gin 2ra P6hja-Ameerika k6ige k6rgema m2e, mille nimeks on Mt. Rainier. Loomulikult uudistasime me tippu eemalt ning seekord toimus matk rahulikult m88da asfalteeritud rada, ei mingit tohutut pingutust. Rajal viibijate keskmine vanus oli kuskil 60 piirimail ning yllatuseks kohtusin ka grupi h6imlastega ehk siis perekond Soomest.
V2ljas6idule kulus terve p2ev ja siis 6htul j6ime veel veini ja vaatasime t2ispikka Anime filmi.
Omeed on v2ga tore ja kuna tal on olnud puhkus ja minul veel elu teatavasti ei ole, siis ongi meile sobinud see koos ajaveetmine. K6ik teised on ju alatasa ainult t88l!

Tere, kool!

T2na on esimene koolip2ev. Tunnid ei hakka kyll enne j2rgmist n2dalat, ent t2na on siiski esimene p2ev, mil k6ik v2rsked uued linnaplaneerimise tudengid kogunesid kooli, et tutvuda professoritega ja yksteisega ja kuulata programmi ja ylikooli kohta jms. Kokku on uusi 6ppureid umbes 30 ringis, nende seas ka 6 vahetusyli6pilast - 4 brasiillast (kahte neist olen juba kohanud), mina ja siis poiss..Taanist! Too on Aalborgist (mis on Kopenhaagenist hoopis teises otsas Jyytimaal) ja tundub selline ontlik. Pole ma temaga veel r22kinud ega midagi. Aga jah, p2ris p6nev on tegelikult j2lle see uus algus. Pakuti ka kohvi ja s66rikuid.

Ameeriklased ja raha

Ameeriklased tunduvad olevat v2gagi rahamaiad ja teadlikud oma kulutustest. Yksteisele v2lja yldjuhul eriti ei tehta - k6ik maksavad t2pselt selle eest, mida tellisid. Ka mitu aastat koos olnud paar eraldab j2igalt oma rahakasutuse ja arvetasumise. Midagi ei ole siinmail tasuta - isegi kylaliselt oodatakse vaat et yyrimaksmist. Lihtsalt nii on, k6ik maksavad ise, individualism.
Samal ajal proovivad mitmedki lisa teenida, tehes musti lihtt88 otsi. Ja siiski tundub, et raha justkui nagu oleks palju ja yle, sest tarbijak2itumine on pillav. N2iteks v2ljas s88mine on siin nii tavap2rane, et lausa imelik tunduks seda priiskavaks pidada. Ei m88du yhtki p2eva ilma take away kohvita, valmis burgeri, v6ileiva v6i muu taoliseta, pitsa tellimiseta. Ja iga tehte puhul toonitatakse aina, et see on "so cheap, so cheap", ehkki k6ige odavam v6ileib/salat on ka alati v2hemasti 5 dollarit. Seega need 5-dollarilised siin aina lendavad ja n2dala l6puks j22b vaid yle imestada, et kuhu see raha kyll kadus..?
Ameeriklased on v2ga maiad ka Happy Hour pakkumistele, mida leidub siin absoluutselt k6ikides baarides ja igal p2eval. Nimelt on siin umbes 3-6ni baarides odavam 6lu veel odavam ja teatud pisemad s66gid ka peaaegu et poole odavamad.
Tippi j2etakse siin kohustuslikus korras (kirjutamata seadus) kyll, ent ega mitte sugugi heldek2eliselt - ikka t2pselt on teada n6utav taks ja yle selle nyyd keegi kyll v2ga jootrahaga ei premeeri.
Aga jah - ikka k6vasti tarbitakse ja tarbitakse ja tarbitakse.

Pidu ja pillerkaar

Kuigi kimbutama peaks mind stress, sest ei ole ma ju endale siiani elukohta leidnud, olen ma hoopiski tegelenud meeldivate asjadega. Eile 6htul k2isin j2rjekordsel kontserdil. Esitajaks oli j2llegi Kanada b2nd (kyll sealt alles sajab head mussi). Nimeks tollel Austra. Soovitan v2ga. Ja siis t2na pidi Erik yhe galerii hoovis oma mingit tr2na myyma, sest seal toimus kirbuturg, ent kuna ta ise pidi lahkuma, siis h2ngisin ma leti taga hoopis ise, kaaslaseks tema taime-pinnase-skulptorist s6ber. Kummaline tyyp, kes teeb jah taimedest ja mudast skulptuure (n2iteks suuri mytse, mida ta siis p2he paneb ja end siis pildistada laseb) ja vabal ajal tegeleb aiandusega, kogub vanakraami ja on morfiinis6ltlane. Ehkki inimesi k2is v2he ja needki meie letist midagi suurt osta ei tahtnud (Erik teenis 5 dollarit, myyes maha paar 6htut varem teepervelt leitud katkise rattakere), oli olemine lustlik. Ise soetasin endale tagatipuks yhe tyrkiissinise kirevate ornamentidega pusa (varsti pakun ka pildimaterjali).

Kirbuturg ja kunstnik Brian

M2gedevallutaja

M2gedehull (ja ka muidu hulljulge, teate ju kyll n2iteks seda paduvihmas ja vastutuules V2ndra-Tyri jalgrattaretke..) nagu ma olen, 2rkasin ma t2na hommikul kell 5, et kobida linnaplaneerijate m2giretkele. Nimelt saatis keegi tudeng nimega Jonathan listi kirja, et mingem m2gedesse. M6tlesin siis, et kui hull see ikka saab olla ja liitusin ka. Nii ma siis kobisingi hommikul jooksujalatsites ja umbro anorakis ja veidi pohmellis peaga (eile sai veidi 6llega liialdatud) koolimaja juurde, kus minu yllatuseks ootas mind umbes 45aastane mees - seesama Jonathan. On teine nimelt 2.aasta yli6pilane. Samuti saabus kohe ka Reed, kes sellel aastal alles alustab oma magistri6pinguid. Ja nii me siis kolmekesi suundusimegi Mount Dickerman'i suunas, mis on 5723 jalga k6rge. Minu yllatuseks ootaski mind p2ris raske m2kket6us. Retk oli edasi-tagasi 8.6 miili ja t6us 3875 jalga. P2ris r2nk ja v6hmale v6ttis kyll jah. Yleval ootas meid aga suurep2rane vaade, mis oli k6ike seda pingutust v22rt. Oh, need m2ed!

Telefon ja koolimaja

Niisiis, minu Eesti number ja vanaemalt saadud iidne Nokia siin ei funktsioneeri. Seega sain siin omale mingi harjumatu odava panni ning igale tekstis6numis6ltlasele kohase piiramatu s6numeerimisv6imalusega k6nepaketi. Minu Ameerika number on 206-953-4402. Ent ma ei tea rahvusvahelist USA koodi ning tegelikult ma ei usu, et too odavpakett ka k6nesid, s6numeid edastaks. Ma ise ei saa rahvusvaheliselt mitte midagi teha, isegi Kanadasse ei saa helistada (juba j2rgi proovitud).

Praegu istun aga esimest korda oma uue 6ppehoone fuajees. On pime ja vaikne 6htu (kell on 8) ning maja on t2iesti inimtyhi. J2rjekordselt on mul ent v6imalust majja siseneda 24/7. Ka muud tingimused tunduvad igati m6nusad. Siin tundub olevat saavutatud see, mida EKA oma uue majaga tahtis - avatud koridorid ja l2bipaistvad stuudiod, mis suunatud keskse fuajee poole. Ei, v2ga 2ge armas maja tundub. Ja ehkki ei ole too vist selline kodu koos k88gi ja diivanitega nagu oli Kopenhaagenis, on siingi kindlasti omad plussid. Ja yldse - mulle ikka v2ga meeldivad arhitektide/urbanistide majad alati. Need on ikka parimad 6ppehooned alati. Ja nii hea, et teistest eraldi (snoobilikult muheldes)!
Muidu on jah see ylikoolilinnak siin jube suur. T2na k2isin mingis tudengitele m6eldud vabaajamajas ja siis ka yhes raamatukogus. Palju sigib juba 6ppureid ringi. Enamus tunduvad kyll ent v2ga noored ja enamus rahvusvahelise moega tudengitest tunduvad Aasiast p2rit tarkurid. Ise olen seni tutvust teinud ja veidi ka h2nginud kahe, samuti minu erialale vahetusse tulnud ontliku brasiillasega. Tunduvad ka nagu sellised lapseohtu. Aga kes olen yldse mina, et siin hinnangut anda - olen ju see p6hiline, kes paistab v2lja kui titt.

Hamburger

T2na s6in 2ra esimese kiire ja rasvast n6retava korraliku burgeri.
82k.

Home alone

Olen v66ras korteris yksi kodus, sest majarahvas on igasugustel v2ljas6itudel. Erik tuleb v6ib-olla t2na, muidu saan siin isegi 88sel laiutada. See korter on t6esti suurep2rane. Hubane, head inimesed ja super asukoht. Ja see vaade elutoaaknast! T6eline miljoni-dollari-vaade! M2ed, vesi, linnatuled, p2ikeseloojang. Imeilus! No kelle ma ometi pean k6rvaldama, et ise siia saaks kolida!?!

Seattle ja muusika

Seattle on ikka suurep2rane, mis puudutab muusikat. Siia lihtsalt tulevad k6ik b2ndid, kellest v6iks unistada - Grimes, John Talabot, The Raveonettes, Nouvelle Vague, First Aid Kit, The Asteroids Galaxy Tour, Pantha du Prince, Beach House, Crystal Castles jne jne. L6putult kontserte ja uut avastamisv22rt muusikat. Eile k2isingi esimesel kontseril - b2ndiks kanadamaine Trust. V2ga hea muss. Vot kuhu siis ilmselt k6ik mu raha hakkab minema.

S88k vol.2

T2na k2isin kohalike farmerite turul. Neid toimub siin n2dalavahetusel erinevates linnajagudes. Myyakse k6iksugu orgaanilist ja kohalikku toidukraami. Ostsingi siis kohe koduseid 6unu ja pisikese karbikese p6ldmarju ja tomateid ja tykikese rukkileiba, mis oli v2ga rammus ja ohtralt soolane, ent muidu t2iesti aus seemnetega tummine leib. Selline kodune. Kogu kupatus maksis rohkem, kui ta maksaks poes, ent usun, et teatud regulaarsusega hakkan turgudel k2ima siiski.
Ja siis ma avastasin mandliv6i! See on selline m8ks nagu maap2hkliv6igi, ainult et tehtud mandlitest. Jube hea ja loomulikult s6ltuvusttekitav! Suhteliselt kallis ka - pisike karbike maksis 7 dollarit.
Kohalikud k2ivad siin aga ikka v2ga palju v2ljas s88mas ja nii m6nigi kord v6ib see olla odavam, kui kodus syya teha. Enamjaolt on sellisel juhul tegu kyll kiirtoiduga, mida leidub siin k6iksugu erinevatest maadest lademetes. T2navad on t2is toitlustust ja silma hakkavad inimeste k2es olevad kiirtoidupaberkotid, pitsakarbid ning milkshake'de topsid. Kohvitopsid muidugi ka.
Samas leidub ka palju korralikke ja kallimaid s88gikohti. Yhes v2ga 6dusas kohas k2isin ka ise yksp2ev l6unatamas. Tellisin peedisalati, mille peale toodi mulle v2gagi maitsev kollaste peeditykkidega rohelise taldrik, sekka ka veidi juustu ja p2hkleid. Maksis see amps koos maksude ja tipiga (nimelt ei sisalda siin menyys olev hind kunagi maksusid ning tippi) 10 dollarit. Pole just k6ige odavam. Ja see tipindus tekitab minus siiani segadust.

Seattle ja linnajaod

Ma olen alles v2ga v2he Seattle'ga tutvust teinud, sest enamjaolt viibin Capitol Hill'is. Siinne linnajagu on t2is kunstnikke ja omasooihalejaid, noori ja hipstereid. Hea 88elu ja kohvikute pagas. Tegu on m2ega, kus eemale m6lemale poole alla j22b vesi - veeriba ookeaniveega ja Washingtoni j2rv. Sinna soolaveekogu 22rde ei olegi ma ausalt 8eldes veel j6udnud, paistab teine vaid meie elutoaaknast, ent j2rve 22res olen k2inud juba kordi kaks. Eile ka ujumas. V2ga m6nus soe vesi oli ja kaldapealne pargiriba oli t2is p2ikese k2es m6nulevaid kehasid - prinkis ja ylekaalulisi, t2toveeritud ja pruune, sekka ka valgeid. Enamus neist homonoormehed.
Ega see kesklinn (downtown) v2ga kaugele siit vist ei j22gi, ent olen sinna j6udnud k6igest korra - neljap2eval, kui aset leidis yritus nimega Art Walk, mis t2hendas seda, et k6iksugu galeriid olid tasuta avatud. Selle p6gusa mulje p6hjal tundus kesklinn selline suurlinlikum, k6rghooned ja veidi vanem arhitektuur.
Kahel korral olen v6tnud ette jalutusk2igu ka U-district'i, mis on eraldi linnajagu, kus paikneb minu ylikool. See on ikka korralik ameerikalik campus, mida v6iks lausa et eraldi linnaks pidada. Seal on k6ik - l6putult 6ppehooneid, raamatukogusid, spordibaase, yhikaid ja erakortereid, toitlustusasutusi ja poode. Peat2navaks on University Way, mis on t2is s88gikohti ja kohvikuid ja poode. Yhes6naga, k6ik on seal ylikoolilinnakus olemas, elu keeb.

University of Washington campus

Jalutusk2ik U-districti Capitol Hillist on ypris pikk ja vaevarikas - minek on t2iesti allam2ge, ent tagasitulek see-eest aina ylespoole. K6rval kimavad autod ja jalak2ijal on ypris ebamugav, korraga oled autodekeerises ja m6tled, et kuidas kyll p22seks siit. Tee on ka pikk ning m6eldav oleks siit ylikooli laskuda jalgrattal. Ent tagasi peaks kindlasti v6tma bussi, sest minu jaoks see m2kket6us kyll m6eldav ei ole! Bussidel on siin muide ees ninas spetsiaalsed rattakohad. P2ris lahe.
Ja nii ta ongi - teistesse linnajagudesse ei olegi veel j6udnud.

Teel U-district'ist Capitol Hill'i. Kuidas kyll p22seks siit?

S88k.

Loomulikult teeb mulle muret siinne toiduvalik, sest teate ju k6ik kyll, olen k6iksugu orgaanilisuse, tervislikkuse, v2rskete ja ausate maitste hull. Liigagi hull, olgem ausad. Siin vaatab aga vastu l6putult kiirtoidukohti ja k6iksugu Aasia ja Mehhio toidu kohti ka, ent ka nende tooraine on enamjaolt v2gagi kangete keemiliste yhenditega segatud ja sisaldab ka palju soola, suhkrut, rasva ja maitsetugevdajaid. Toidupoes on valik suur, ent kui vaatan v2hegi, mida asjad sisaldavad, siis k6ikides on ikka mingid kahtlased ained ja sool ja ei tea, mis k6ik veel. Tervislikku toitu on ka, ent selle hind on ikka k6vasti k6rgem. Praegu olen toitunud p6hiliselt kommidest ja saiast. Ahjaa, yhe korra k2isin ka Mehhiko restoranis suppi s88mas. Selle ports oli meeletu.

Day 1 in America = chill

Seattle tervitas mind ootamatult sooja suveilmaga. Kraade on 25 ja enamgi veel ning p2ike sirab. Seda tuleb kindlasti 2ra kasutada, sest varsti saabub hallus ja vihm. Seega otsustasin esimese p2eva veeta rahulikult tsillides - kyll j6uab veel byrokraatiliste asjadega tegeleda. 6nneks ei pidanud ma yksi tuiama, vaid seltsiliseks tuli mulle Eriku Iraani juurtega s6ber Omid. Tuiasime kohalikus linnajaos, mil nimeks Capitol Hill. Olevat parim linnajagu Seattles - hipster place of America, nagu mulle 8eldi. Ei, tundub t2itsa m6nus - palju hubaseid coffee shoppe ja vikerkaarelippe jms. Ryypasime kohalikku 6lut ja s6itsime ka randa ehk siis j2rve 22rde. Nimelt on Seattle k6ikjalt veega ymbritsetud - yhel pool on ookeanivesi ja teisel see suur j2rv. Linn ise on v2gagi m2gine ja vaated on eemalt paistvatele lumistele m2etippudele on suurep2rased.
Siis oligi juba 6htu ja h2ngisin veidi ka Eriku korterikaaslastega - noor arhitektide paar, kes m6lemad tegid ka praktikat Kopenhaagenis. J6ime veel 6lut.
Seega m88dus esimene p2ev niisama h2ngides ja v2ga ma elukoha leidmise vms peale ei m6elnudki. Ja Capitol Hilli linnajaost ma kaugemale ka ei j6udnud.

Miina Mamman alustab taas!

Ahoi, ustavad lugejad! Miina Mamman on elus ja seikleb taas!

Minu reis kaugele Ameerikamaale v6ttis aega umbes t2pselt 24 tundi ja ehkki yldiselt l2ks k6ik edukalt, ei puudunud ka viperused. Esmalt tuleb mainida, et loomulikult oli mul j2lle liiga palju pagasit ja juba Tallinna lennujaamas tuli kotte ymber pakkida ja paar vammust selga ajada. Nii ma siis stiilselt j2lle lahkusin - higine ja n2ost punetav, tarides kahte rasket k2sipagasi kotti. Ilmselt mu syytu ja uljas olemine lasi mul edukalt niimoodi k6ige kolme lennuki pardale jalutada.
J6udnud Helsingisse, ootas enne lennukile astumist veel spetsiaalne American Airlinesi turvakontroll, kus hyppas mulle peale noor Soome tsikk, kes tulistas kysimusi. N2iteks "Kellele kuuluvad Teie kotid?", "Millal ja kus pakkisite oma kotid?", "Kust te praegu tulete?", "Mida te seal tegite?", "Kas teie kaamera ja telefon on kellegi k2es olnud ilma teie juuresolekuta?", "Kus te Ameerikas elama asute?" "Kes on see s6ber, kelle poole te maabute?". Kysimusi tuli imekiirusel, ent pyydsin neile siis sama tempokalt vastata. L6puks lubati mind lennukile. Siis tabas mind aga yllatus - luksuslikuna k6lanud American Airlines'i lennuk oli suhteliselt kipakas 80ndate moega lennumasin. Mingit isiklikku telekasysteemi ei olnud, kaugel m2ngis v2ikses televusseris Men In Black III. Ka jalaruumiga ei olnud kiita. Koht oli mul akna all, mis oli isegi hea, ehkki check in'is olin palunud kohta vahek2igu poole (teades oma suurt ja tihedat vajadust vetsu j2rele). Stjuuardessideks olid sellel lennul kypsed naisterahvad, mis on iseenesest v2ga 2ge. Aga jah, ilmselt lennufirma hiilgeajad ongi kuskil 80ndates, mil need daamid olid alles noored tsikid.
Nii, istunud lennukisse, v6is ju s6it alata, aga oh nalja, lennuk kobis hoov6turajalt tagasi, sest olevat katki! Nii me siis istusime Helsingi lennujaamas lennukis kinni ja ootasime, tasuta vesi ja myslibatoon hambus. Igavusest s6in 2ra k6ik oma reisi s88givarud ja proovisin magada. L6puks peale 2.5h ootamist (v6i isegi rohkem?) t6usime lendu. Ekraanilt tervitas meid eriti uljas lennuohutusvideo, kus iga ohutusteabe vahele r6hutati naerulsui, et me oleme ikka v2ga tere tulnud. Ameerika tundus wonderful. Kohe alustati ka toitude serveerimisega ja n2lja ei tulnud tunda selle reisi jooksul kordagi. Pugisin korralikult ja ei m6elnud sellele, et mida need produktid kyll sisaldada v6ivad. Menyysse kuulusid Mac'n'cheese, cookies, pitsa, kreekerid, kr6psud, halb, ent suur kohv. Alkoholi voolas ka ja ei 8elnud minagi 2ra klaasikesest punasest veinist.
Lugenud l2bi absoluutselt k6ik artiklid k6igest mu kolmest kaasas olnud ajalehest, -kirjast, paistiski lennukiaknast juba Lake Michigan. Ja siis Chicago suburbia - klassikalised 6pikust tuntud elamupiirkonnad, mis ligip22setavad ainult autoga. Ikka veel ja veel sellist mustrit, sekka joonlauaga t6mmatud geomeetriline linnamuster. Ja l6putud teed, laiad teed, k6ikjal teed. Ja siis suured kastid (kaubanduskeskused), mille ymber tohutud parklad ja sinna viivad teed.
J6unud Chicagosse, olin kindel, et olen oma j2rgmiselt lennult maha j22nud, sest v2ljumiseni oli k6igest 45 minutit ja tuli mul ju teha veel mitu passikontrolli, intervjuud, toll, pagasikontroll jms. Ent oh seda imet, mulle ulatati kohe oranz priority pass, mis lasi mind k6ikjal j2rjekordadest ette ja keegi ei tahtnud mind kuskil pinnida, mu koti sisuga tutvuda jms. K6ik l2ks kiirelt ja valutult ja juba ma istusingi Seattle poole s6itvas lennukis. J2rgmise nelja tunni jooksul ei suutnud ma oma silmi enam lahti hoida ja tukkusin vahelduva eduga. Reisimisest, unest ja v2simusest segasena kobisingi juba koos oma pagasiga Seattle kesklinna poole s6itvasse rongi. Loomulikult ei funktsioneerinud siin mu Eesti telefon/sim kaart (seega aastaks ajaks unustage 55694691 heaga 2ra), seega Erikule helistada ma ei saanud. Ent 6nneks oli ta mulle andnud piisavalt head juhtn88rid, kuidas tema poole saada. Peale rongi tuli edasi minna taksoga, ent kuidas seda taksot siis v6tta? Kas t6esti hyppan s6iduteele, t6stan k2e yles ka karjun "taxi"? See tundus liiga klishee ja nii ma siis seisin lihtsalt oma pagasiga teepervel. Paar sekundit ja klassikaline kollane takso peatus ja tolle immigrandist juht v6ttis mu kenasti peale. Ent taksojuhile tuleb ju tippi anda, aga kust mina tean, kui palju!? Yritasin siis kysida temalt, et kui palju ma peaks andma, ent aru ma l6puks ei saanudki, kas andin liiga palju v6i v2he. Igatahes, j6udnud Eriku maja juurde, ootas ees veel yks takistus, altuks on lukus ja Erik elab kolmandal korrusel, et sisse saada, peaksin maja ees karjuma "Erik". Ent suurep2rane ajastus, sest kohale tuli pitsamees, kes nimelt just t6i pitsat Erikule. Sain sisse ja ees ootas mind kolm s6bralikku ameeriklast, kes mugisid 6ndsalt vasttoodud pitsat. Liigagi klishee, et olla t6si.
Siis l2ksime magama. Esimeseks 88ks sain Eriku voodi, et suigatuda unne, et siis r66msalt oma esimesel Ameerika hommikul 2rgata.