Meie pisike projektilapsuke:)
Mul tagasihoidlik ja vaikne nädalavahetus käsil. Õues hall ja sombune, ei taha õue minna. Kavatsen võtta ette vaid kiired käigud Spari, et osta head ja paremat. Ai, pagan raha kohe otsas, "palgapäev" alles 1.oktoober. Olen viimane meie märtsi-grupist. Lätlanna nüüd ka lahkus kodumaale ning aserbaidžaani poiss ei saanudki enam viisat. Esmaspäeval läheb dutchman tagasi koju ja ma kolin armsast kodukesest teisipäeval. Hurraa!

Tööstress

Hetkel korraldan siin noortevahetust. Vähem kui kaks nädalat on jäänud. Kõik on viimasel minutil, veel pole isegi partneritelt osalejate nimekirja ja lennupileteid. Jeesus, viimaks osaleme Reginaga ise kahekesi! Ja Rumeenia bürokraatiast ja imelikust asjaajamisest on mul siiber. Ja üldse, me oleme ikka hullud, kõik võtsime oma kahele õlale, kõik-kõik, teretore kahe-mehe-shõu. Niisiis, kui teised vabatahtlikud praegu passivad niisama ja midagi ei tee, mina muudkui veedan aega oma köökkontoris ja jooksen ringi. Aga kui aus olla, siis tegelikult leian aega ikka ka väiksemateks pidustusteks. Lausa ohtlik on, kui lätlanna ja eestlanna kohtuvad ja veelgi ohtlikum, kui läheduses leidub veel mõni pudel..

We are from States!
Nõme on see, et järgmisel nädalal pean ma kolima. Hullult ebamugav, sest ainult 3 nädalat on siis veel jäänud ja kolida kogu oma kraamiga..Ja üldse, mu korter on nii hea. Hüvasti, hubasus. Tere tulemast, räpane punker.

Viimane reis Rumeenias?

Optimistlik algus. Ühe raksuga kiirelt Tirgu Mures'i linna.

Esimene öö keset mägesid. Järjekordselt oli telgis jube külm.

Riigipiiridest välja!

Nostalgiarikas Moldova pealinn.

Ilm oli külm ja vihmane ja telgis ööbida enam ei saanudki.

Mõni meist on Mäki-sõltlane.

Daciad on vahetunud Ladade vastu.

Vene keel ja vene meel.

Öine vaade Odessale.

Odessa päevavalguses.

Hetk enne katastroofi ehk tabas meid terve päeva vältav paduvihm. Olime aluspesuni läbimärjad, middle of nowhere, autod peale ei võta, vihma muudkui sajab, puhub vali tuul. Hetkeks mõtlesime, et nüüd sureme küll ära.

Ent jõudsime tagasi Ukrainast, jäime ellu, põrutasime Tulcea linna, kus ööbisime paadis. Loomulikult on igas korralikus paadis ka laevakass, kes lõhnab kala järgi.

Mõnus õhtusöök, kus Kaie tegi salati..

..ja Kapten George praadis kala.

Järgmisel päeval Doonau Deltat avastama!

Ajapuudusel vaid väike 5tunnine paadireis. Võis silmata palju erinevaid linnuliike.

Hispaania võileivalt ei puudu kunagi tomat.

Constantsa- Rumeenia Musta Mere turistilõks.

Rannas peesitada ja päikeses praadida ei olnud sellel korral võimalik.

Ja tagasi koju. Ühest Rumeenia otsast teise, hääletades nii päeval kui ööl.

sick and tired and lonely

Ma ei tea, raske on ikka öelda "head aega", no ei õpi ma seda valutult lausuma. Eile lahkus Chris. Briti poiss, kes oli ka "vanem" olija ja tore sõber. Just praegu läks Pablo. Ma ei teagi, kes ta mulle oli. Pidevalt oli mul tunne, et tahaks teda kägistada, pidevalt jaurasime mingite jamadega, aga lõppkokkuvõttes oli ta mulle nagu väike jonnakas ja naiivne hispaanlasest vend, keda mul kunagi ei olnud. Nüüd istun korteris üksi ja melanhoolitsen. Vahel on ka seda vaja. Ja nüüd ma tahan panna siia juustused ja läilad laulusõnad (ja tegelikult see laul on minule väga armas ja ilus). Tahan ja panen.

summer's almost gone
so are you
the sunshine
hiding in the shadows
hiding from the snow
summer's almost gone
october's soon to come
hiding in the shadows
now it's time to part
we're goin' with the seasons
where we'll meet again
I don't know
time to part
I could give a thousands reasons
like I've stayed for too long anyway
but where will our love grow
I just don't know

* Igaveseks mulle täheke tänasest

Pildikesi viimastest päevadest

Regina läheb sellel neljapäeval Saksamaale. Tuleb küll tagasi veel, ent ainult meie noortevahetuseks, et see koos minuga läbi viia. Nii et üldiselt ta kolib välja hetkel. Ka endal on tekkinud 'lõpu'-tunne. Viimased päevad on olnud suurepärased. Täis spontaansust, nalja, mõtisklusi, pikki jutuajamisi, häid sööke ja uhkeid jooke. Eile näiteks sattusime äkitselt Ungarisse, Szegedi linna. Seal oli mingi kalafestival, millest meil loomulikult aimugi ei olnud. Oh, salaami ja paprika muuseumis jäi käimata seekord..

Theo elab ka meie korteris

Pole midagi paremat kui hea söök

Vabal ajal töötame ka laboratooriumis

Päevast sai ööSpontaanne 1-päeva-reis Ungarimaale

Mees, kes andis meile palju maitsvaid Ungari veine maitsta

Paris of the East

Nädalavahetusel käisin Bukarestis. Saadeti mind sinna mingile projektikoolitusele..seoses selle projektiga, mille siin kirjutasin kunagi. Oh seda nalja, koolitus toimus rumeenia keeles loomulikult. Mina peaaegu et midagi aru ei saanud. Tundsin siis kaks päeva järjest, kuidas on olla türklasest EVS vabatahtlik võõral maal. Ent muidu oli Bukaresti reis täitsa tore, ööbida sai telgile ja vabaõhule vahelduseks hotellis jms. Bukarest ise on huvitav (muidu kõik siin seda pealinna siunavad), on mida vaadata.

Kommunistlik suurushullustus

Midagi aru ei saa, tegelen millegi kõrvalisega