Laiskus ja igavus ja hallus

Ma ei ole ju enam pikalt siia miskit kirjutanud. Lihtsalt ei viitsi. Igatahes, mu Euroopa tuur 2008 lõppes edukalt. 3 nädalat, 6 välisriiki, 6 erinevat transpordivahendit, 7 endist EVS vabatahtlikku. Olin väsinud, ent rõõmus. Kuigi ilm polnud ehk päris backpackerile sobilik ja kõik ei õnnestunud nii, nagu algselt plaanisin, oli siiski see üks tore retk.
Siis tulid jõulud. Sel aastal tulid nad teistmoodi. Traditsiooniline tütarlaste õhtusöök oli juba teistmoodi. Täiesti uus menüü esiteks. Samas kerkisid õhku ehk küsimused üldse selle traditsiooni tulevikust. Ka kodus olid lood teistmoodi. Segaduste ja muutuste aeg varjutas jõulutunde tekkimist. Samas 24. dets oli täiesti tavapärane- sõit Vändrasse vanaema juurde, metsik söömisorgia, pimenemise hakul jalutuskäik surnuaeda ja kirikusse, kinkide jagamine. Au sees vanad traditsioonid.
Nüüd on pühad läbi, nagu neid ei oleks olnudki. Ja passin igavuses. Ei tea, enne nagu ei olnud igav, nüüd järsku tunnen ent suurimat igavust ja hallust.
Ahjaa, vahepeal kandideerisin ka mingile tööle. Ei tahtnudki seda tööd tegelikult. No kui ma üldse tahaks praegu mingit tööd, siis ma tahaks just seda tööd, ent ma ei taha ju praegu üldse mingit tööd. No ega ma seda ei saanudki (endale kusjuures üllatuseks), aga vähemalt sain siis kiiremini oma sisemistest lõpututest heitlustest jagu ja kukkusin lennupileteid ostma.
Seekord lahkun Walesi. Võib-olla tõesti on see põgenemine millegi eest, mingite küsimuste edasilükkamine, ent tsiteerides klassikuid, "ei koti". Teen, mis tahan. Ja kui mulle meeldibki jälle minna, meeldib tõusta lendu ja lennata, alustada täiesti uuesti valgelt lehelt, siis seda ma ka teen.
Ma ei tea..millal siis veel teha spontaanselt asju, mis pähe tulevad, kui mitte nüüd..

Euroopa tuur 2008

Ahoi, ristirahvas. Istun praegu Groningeni Ulikooli raamatukogus arvutis. hmm, juba viimased paar tundi. See mind ei morjenda, sest vahel on ka vaja m6ttetult netis passida (isegi kui viibid v2lisriigis puhkamas). T2na j6udsin siia P6hja-Hollandisse. Ilm on kulm ja vihmane. Kaotasin kusagile uhe kinda ja v2ga kulm oli sellel ilma kindata k2el. Ostsin uued. Kaire on siin 6pihimuline uliopilane ja loogish, et ta ka kunagi ei muutu ja kirjutab rasket filosoofilist esseed selle t2htaja viimasel 6htul. Mul pole sellest ka suurt midagi, sest tunnen hetkel v2simust (ei tea, see pidevalt teel olek ikka v2sitab) ja noh, need joogid j6uab ka homme, ulehomme juua. Puhapaevani kavatsen noorpaaril pinnuks silmas olla ja siis tagasi Saksamaale (hetkel mul muide 4.v2lisriik jalge all, kui arvestust pidada).
Wuerzburg oli armas j6uluimedemaa.
Brussel m6nus kultuuride-, sundmuster2gastik.
Amsterdam on ju jube tore, ent veidi ka pettusin. Ei tulnud sellist vapustuse tunnet ja uldse, kogu see tobe fenomen (coffeeshops + red lights) k2ib pinda.
Palavad tervitused,
Teie Miina Mamman