J6ulutervitused Grand Canyonist!

H2id pyhi, s88ge sealiha ja pakse kapsaid, minge kirikusse ja laulge j6ululaule, lugege salmi ja olge r66msad. Igatsen teid k6iki ja saadan palavad kallistused Arizonasest!

J6ulud k2es.

Ahoi, kullakesed, kohe ongi ju k2es j6ulud. Veedan need siis seekord kontv66rana teiste perekonna juures. Ypris kentsakas pere (nagu nad k6ik ju). On pikkade hallide patsidega hipist ema, kes passerdab ringi, unustab igasugu asju ja kirub aina Arizonast ning oma ema ja ta meest (ta on p2rit NYC'ist ja ainult paar kuud tagasi kolis Arizonassesse, et hoolitseda oma vana ema ja ta mehe eest). On Erica noorem 6de, kes elab NYC'is, on lesbi, selline sarkastiline ja kogu aeg telefoni otsas, et suhelda oma s6pradega. On armas vanaema, kellel ilmselt on alkoholiprobleemid. P2eva alustab v2ikse iiri kohviga ja siis terve p2eva v2ltel ryypab vaikselt konni ja on v2ikse vine all. On vanaema mees, kes on veidi juba seniilne, ent siiski v2ga vali, selline meesshovinist veidi. On eriti suur ja laisk norskav bernhardiin. On teine koer, kes muudkui k2rsitult k6nnib toas ringi, kyynte kl6binal. On eriti vana koer, kes miskip2rast tuleb alati minu juurde ja hingab mu peale, ehkki ta mulle yldse ei meeldi. Ja on kass, kes muudkui ainult s88ks, mida iganes sa lauale ka ei unustaks.
Ja kogu see seltskond on pisikeses majakeses vanurite suburban kinnisvaraarenduses, mis on rajatud otse metsa Prescotti linna l2histele.

Veider kohting

Olen unustanud kirjeldamast yht l6busat v6i ehk mitte nii l6busat seika. Nimelt kohtusin sellel eestlaste yritusel umbes 80aastase eesti vanamehega, kes p6genes siia 50ndatel ja 6ppis siin ylikoolis arhitektiks. Oli teine selline tyypiline vanur, kes tahab palju r22kida ja otsib kontakti. Olin siis selline viisakas kuulaja ja l6pus vahetasime kontaktegi, sest pidavat ta mulle mingeid arhitektuurseid projekte n2itama, et kysida ka minu n6u. Tundus lahe. Saingi varsti peale yritust k6ne, et kohtume. Peale mitmeid temapoolseid k6nesid, leidsimegi l6puks sobiva aja. Saanud kokku, viis vanake mu enda omadisse kuuluvasse majja ja n2itasgi mingeid jooniseid, et mida ta sellele maalapile tahab rajada (mingi kummaline l6bustusasutus, milletaolist minu arvates t2nap2ev kyll enam ei vaja), r22kis ka veel huvitavaid lugusid paatidest ja endalegi ootamatult olin end lubanud talle seltsiliseks merereisile Seattle'st Eestisse j2rgmisel suvel. Olgu, k6ik oli kena ja normaalne. Siis l2ksime ent l6unale, mis on ka normaalne teguviis. Kohaks oli kena merevaatega ypris peen kalarestoran. Kell oli 12 p2eval ja me j6ime pitsi viina. Lugu l2ks ent veidi pentsikuks, kui vanaisake hakkas r22kima naistest ja et kuidas talle ilusad naised ikka meeldivad ja et just eestlannad on tema tyyp. Ja et kuidas talle ikka toit maitseb nii palju paremini, kui on kaaslannaks kena neiu. Okei. Ja et talle ikka v2ga meeldib tantsida, et kas mullegi meeldib ehk tantsida. Ikka v2ga konkreetselt vastasin kohe, et mulle paaristantsud ei meeldi (mis on t6si) ja et ma tantsin elektroonilise muusika saatel yksi. Kui jutt l2ks aga sellele, et k6ik mehed ja eriti tema, hindavad k6iki naisi esmalt alati seksuaalsest vaatevinklist ja et kas mulle meeldib seks, siis ma adusin, et ootoot, see vanaisa on ju pervo! Kuidagi sai see l6unas88k l6puni veedetud ja viis ta mu siis kenasti ylikooli 2ra, r22kides autos veel v2ga 2rritavatel teemadel - kuidas abort ei tohiks absoluutselt olla lubatud ja et gay-abielud on looduse vastased ja et k6ik valitsused tuleks yldse 2ra kaotada ja valitseks igamehev6im. Vot milline kohting. Syytuna n2iva vanapapaga, kes vaevu suutis end autost v2lja vinnata. Ent ju pervod j22vad pervodeks. Rohkem ma tema arhitektuurseid projekte vaatama ilmselt ei l2he.

Plaanide muutus

Palju on siin juhtunud ja ootamatult istun Prescotti linnakeses vanapaari ja kolme koera ja uhe kassi majakeses Arizonases ja ryypan kodutehtud egg nog'i konjakiga. Nimelt pidime eile Anaga ju Las Vegasesse soitma, ent reedel sain j2rsku teada, et Ana peab hoopis kohe tagasi Kopenhaagenisse s6itma, sest taanlaste immigratsioonipoliitika on ikka suhteliselt j2ik. Niisiis, tuligi Ana siiski n2dalavahetuseks Seattle'sse, kus meil oli palju toredaid j6ulupidustusi ja ohtralt h66gveini joomist ning siis eile lahkus ta tagasi Euroopasse, mina aga Phoenixisse. Nimelt ostsin siis yhe otsa pileti Phoenixisse, sest mis mul ikka j6uluajal kolme pika n2dalaga Seattle's peale hakata, enamus inimesi ju lahkusid koju. J2litasingi siis Ericat ning veedan j6ulud koos tema perega. Arizona on siis vist see t6eline klisheelik Ameerika. T6esti, oleksin justkui uues riigis. Suured autod, laiad teed, v2ga hajali asustus, kiirtoiduketid, supermarketid tee 22res, vanurid, kes elavad gated community'tes, relvad. Kaktused ja palmid ka.

Uus kodu!

Vahepeal ju kolisin ühest armsast majakesest teise armsasse majakesse ja nüüd olengi siin elanud juba täpselt nädal aega. Nimelt oli mul esimeses väga armsas majakeses diil ainult jaanuarikuuni, kuna Erica oli juba ammu lubanud oma sõbrale Alejandrole, et too saab jaanuarist tolle minu endise toa. Miks ma aga nii äktiselt juba detsembris kolisin, oli see, et vabanes tuba ühes armsas majakeses ja lihtsalt pidi kohe selle toa ära võtma. Nii ma siis leidsin oma endisesse tuppa üheks kuuks kiirelt ühe ujeda gay-poisi, ladusin oma vähese nodi kohvrisse (olgu, olgem ausad, asju ja kotte tuli oodatust rohkem) ja asusin elama uude armsasse majakesse. Uus linnajagu, uus olustik, uued inimesed. Elan nüüd Capitol Hillis, mis on linnajagu, kus tegelikult algusest peale tahtsin elada. Ent ma ei ela päris Capitol Hilli südames, vaid veidi eemal, rahulikumas naabruskonnas. Toa sain teisele korrusele - armas ärklituba, mis praegu on küll täiesti tühi, sest pole mul olnud aega möbleerimisega tegeleda. Elukaaslasteks on kolm toredat inimest. Betsy on just praegu lõpetamas linnaõpinguid. Ta tegi ka vahetust Kopenhaagenis, põgusalt isegi kohtasin teda seal, ta on Eriku sõber. Kirk tegi baka ka College of Built Environments's, ent tema bakaks oli community planning. Praegu ta töötab kuskil. Ta on hästi sõbralik, käib palju väljas, vist on gay (?). Ja siis on ju Liam. Oeh, Liam. Liam on siinne 'boss', sest temaga on leping ja ta on siin kõige kauem ka elanud. Ta on kindlasti veidi kontrollifriik, tervisefriik ja ma ei tea, mis veel. Kohe alguses ehmatas ta mind ära koristusgraafikuga (kammoon, inimesed, kes minuga on elanud, te ju teate, MA EI SALLI KORISTUSGRAAFIKUID). Ja enamgi veel ehmatas ta mind ära sellega, kuidas seinad kostuvad läbi ja et kuidas mina ja tema elame praktiliselt ühes toas, sest meie tubade vahel on vaid klaasist uksed ja kapp. Ja et kuidas tal on müramasin (masin, mis tekitab nähtavasti mingit heli, et sa ei kuuleks muid helisid). Ja siis ta vaatab sulle otsa oma eriti intensiivsete silmadega, sellised väga intensiivsed silmad. Ja ta küpsetab ise leiba ja sööb igasugu tervislikke putrusid jms. No see hea toidu poliitika on mulle küll üsnagi tervitatav. Aga jah, ta on mingine body builder vms. Ei ole musklimees, ent teeb mingeid trenne mingitele meestele. Vist mingi keha, aga ka vaimu värk. Veits sürr, pole täpselt aru saanud. Aga ei, ta on olnud sõbralik mu vastu. Tõi mulle ükspäev kuskilt ürituselt naistele mõeldud tervisebatoone (kus sees igasugu vitamiinid) ja siis vaarikamaitselise huuleläike, mis on ka 100% earth products.

Uus aadress on:
422 21st Ave E, Seattle WA 98112, USA

Tulge külla, on aed, terrass ja tree house!

Kool: ma olen nohik

Nii, k2tte on l6puks j6udnud siis kiire ja stressirohke kooliaeg. K6lab justkui olen seda oodanud, no ju vist olen jah. Ei, mulle ei meeldi stress, liigne pinge, elu koolis, liiga palju kohvi ja kommi, punased silmad, liiga v2he undetunde. Aga mulle vist meeldib teatud pinge. Jah, mul on ilmselt vaja teatud survestust, v2ljakutset ja mulle vist meeldibki hektiline elu, kus koju j6uad vaid magama.
Aga jah, kui EKAs ja Kopenhaagenis oli kool just nimelt selline, siis siin olen ma veidi nagu seda pinget oodanud. Kuidagi liiga lihtne on olnud. Ja kuidagi isegi pealiskaudne. Stuudio 6ppej6ud korrutab, et t88ta effektiivselt, v2ikse aja- ja energiakuluga, produtseeri kiirelt, kiirelt, kiirelt. Ent ma ei n6ustu sellega! Millal siis veel otsida, 6ppida, analyysida, sygavuti minna, kysida, kui mitte nyyd (koolis s.t.)! Tunnen siin vahel isegi piinlikust, et olen pidevalt koolis ja t88tan projekti kallal (teised mul klassis nagu ei ole).
EKAs olles, olin kriitiline. Tundus, et ei syveneta ega analyysita, et k6ik projektid on utoopilised ja ei midagi realistlikku, et ei 6petata meile vajalike 't88riistade' (arvutiprogrammid, visuaalne v2ljendus jms) kasutamist.
Kopenhaagenis olin kriitiline, et kus on teooria!?! Miks inimesed ei tea midagi filosoofiast, arhitektuuriteooriatest, sotsiaalteadustest! K6ik tundus nii visuaalne ja kena, ent ilma igasuguse teoreetilise analyysita.
Igatahes, hindan tohutult EKAs omandatud yldintellektuaalset baasi, Kopenhaagenis 6pitud visuaalset v2ljendusoskust ja maastikuarhitektuurset l2henemist.
Aga eks ma siin ju alles vaatan, mis saab. Esimese semestri ained olid just sellised, nagu nad olid. Uuel semestril pidavat kuuldavasti see pinge peale hakkama juba esimesest n2dalast.
Ent naljakas on jah, et Washingtoni Ylikoolis (yks maailma tippylikoole) tunnen ma, et asjad on veidi pealiskaudsed ja kergelt saab l2bi. Justkui ei peakski v2ga pingutama. Sind ei sunnita viimase piirini.

2hvardus: kui te keegi kylla ei tule, siis panen teid k6iki kooliprojektidesse.

Täis verivorsti ja kartulisalatit

Nii, olen täna vitsutanud verivorsti, kartulisalatit, piparkooki ja musta leiba, proovides samal ajal rääkida  eesti keelt ja peale rüübata hõõgveini (sest a le coq oli juba otsas). Nimelt käisin siis lõpuks siinse Eesti kogukonna üritusel - verivorstitalgutel. Väga veider, täiesti nagu oleks olnud Eestis. Täiesti eesti toidud ja eesti inimesed (nii heas kui halvas). Ainult et eesti keelel oli enamjaolt ikka pisike aktsent juures.
Enamus inimesi olid keskealised, tulnud siia dekaad või nii tagasi, enamjaolt töö pärast. Pikemalt vestlesin umbes 80aastase arhitektiga, kes oli siia kolinud 50ndatel. Ja samuti 30ndates Meritiga, kes tegi Washingtoni Ülikoolis maastikuarhitektuuri magistri (põhimõtteliselt sama, mis ma teen siin). Ja koju tulin suure toidukotiga, just nagu oleks külas käinud vanaemal. Nüüd on paariks päevaks mõnusalt musta leiba (siin olevat kuskil vene poed!), kartulisalatit, kaneelisaiu ja vorsti.
Ja järgmisel nädalal on neil Läti majas jõulupidu, kus tantsib rahvatantsugrupp ja laulab laulukoor, süüakse verivorsti ja hapukapsaid ja tuleb jõuluvana.