Kurjad sipelgad.

Siin on mingid naljakad h2sti pisikesed sipelga moodi putukad, kes kogunevad teatud kohtadesse parvedena. Ent nood on ikka v2ga mikroskoopilised ja tunduvad t2iesti ohutud. Aga v6ta n2pust. Eile avastasin, et need pisikesed elajad olid mu seljakotti s88nud augu, nii et yks lukk katki ja siis olid s88nud augu mu kotis olnud Vietnami kypsiste pakendisse ja s88nud 2ra ka pooled kypsised. On ikka jultunud! Ja t6esti - neil ei ole ju hambaidki!! Kuidas?
Teine teema on s22skedega. S22sed siin ei pinise ning nad on ka v2ga pisikesed - seega ei pane ma yldjuhul yldse t2helegi, et nad mind s88vad. Avastan alles sygeleva punni. Neetud.

Viimastel p2evadel ei ole siin vihma enam kallanud ja on v2ga p2ikseline ning palav. Organisatsioonil on aga minust vist kopp ees v6i t2hendab, neil lihtsalt ei ole aega, et minuga tegeleda ja nad ilmselt on praeguseks ka ise m2rganud, et mul ei ole nende kontoris midagi teha - seega on isegi kurb, et mu buss l2heb alles ylehomme. Homseks pakkusid nad v2lja, et j22gu ma koju ja passigu seal. H2h, ei m6tlegi! Tulen ja olen siis kasv6i yksi turist. Kuigi see on v2ga tyytu, sest mul on kopp ees lausest:"Tuk-tuk, lady?!" J2rgmistel inimestel, kes plaanivad Aasiasse r2nnata, soovitaks teha T-s2rgi kirjaga:"I DON'T WANT THE FUCKING TUK-TUK" (Vietnami versioonil asendaks Tuk-Tuk "MOTO"-ga).

Nyyd ma olen j2lle priskelt s88nud (praetud nuudlid Hiina-p2raselt) ja tegelikult ei olegi mul hetkel muud funktsiooni, kui oodata 6htus88ki - meil tuleb farewell dinner koos kontorirahvaga. Ei tea jah, nad vist lootsid, et ma lahkun homme :D

TUK-TUK, LADY?!! TUK-TUK!!!

Istusin pingil ja lugesin raamatut, kui minuga tuli jutlema yks kambodza poiss. Alguses m6tlesin, et j2lle tahab midagi p2he m22rida, ent tegelikult tahtis niisama vestelda ja oma inglise keelt praktiseerida. Ta oli 18-aastane ja ta m6tles, et ma olen 17-aastane v6i nii!!! Ei tea, kas r66mustada selle peale v6i nutta. Igatahes, mulle tundub, et ta l6puni ei uskunud, et olen 25. Valetasin talle ka igaks juhuks, et mul on kodus 27-aastane peiks, kelle nimi on Martin. Ma ei tea, isegi miks, aga siin on mu p6hivale, mis nii kergelt yle mu huulte libiseb, et mul kodus on peiks. Ei teagi miks - lihtsalt, see s22stab mind teatud kysimustest. Samuti on siin ikka see teema, et kui sul on mees olemas, siis sind j2etakse veits paremini rahule. Abiellumine (ja noortelt) on oluline ja yldjuhul enne abielu mingeid intiimsuhteid nyyd kyll ei tohi olla. Ja kuigi ka t2nap2eva kambodza naised teevad karj22ri, on siiski v2ga palju veel mentaliteeti, et naised olgu kodule l2hemal - 6ppigu 6mblejannaks v6i juuksuriks ja hoidku kodu korras. Ja naine ei tohiks olla mehest haritum ja teenida rohkem. Nii seletas mulle yks tsikk organisatsioonist, kelle pere on kylast. Just seal on selline mentaliteet laialt levinud. Ta r22kis, kuidas ta isa kohe yldse ei tahtnud teda ylikooli lubada ja kooli k6rvalt ka veel t88d teha. Ja kuidas nyyd talle erinevad noormehed ytlevad, et ta on raisus, sest ta on liiga haritud. Noh, eks naljaga pooleks. Ylikool olevat siin aga ainult tasuline (kuigi sain vastuolulist infot selle kohapealt) ja aasta maksab sellele tydrukule 400 dollarit, mis on sin v2ga palju (ma ei hakanud talle mainima, kui palju meil yks semester maksab).
V2ga palju h2mmingut tekitab siin ka t6siasi, et reisin yksi. Noor naisterahvas ja yksi reisib! K6ik arvavad, et see on ju ohtlik jms. Kui aus olla, siis mina veel kyll mingit ohtu ei ole tajunud, aga eks ma vaatan ette ka.

Igatahes, see v2ike 18-aastane poiss ei teadnud loomulikult, mis on Eesti (nagu enamus inimesi siin), aga ma k2siksin tal geograafia tunnis Euroopa kaarti uurida.

Kuulsad templid, hea s88k ja uued hilbud.

Pealkiri ytleb tegelikult k6ik. Olen Kambodza suuruselt teises linnas, Siem Reap'is. J6udsin siia juba eile 6htul ja veetsi selle koos kohalikega, kellest yks on organisatsioonist yhe tsiki peiks. Huvitav on see, et kohalikud on ikka t6esti suht ontlikud - v2lja v2iksele dringile minnakse vaid reedeti ja laup2eviti ning t6esti, n2dala sees l2hevad kambodzalased peale t88d koju ja veedavad 6htu kodus. Ka need noored kellega suhtlen siin - 6htuti ei kola nad v2ljas, vaid veedavad 6htud hoopis perega kodus. Perekonnad on siin tavaliselt suured -palju lapsi (minu peres on 4) ja koos elavad tavaliselt ka vanavanemad. Ja on t2iesti normaalne, et kodus elavad veel ka yle 30aastased.
Siis on huvitav veel ka see, et kambodzalased ytlevad koguaeg juues tooste - neil on sellised pisikesed klaasid ja iga klaasi alguses on uus toost ja siis suht kiiresti juuakse klaas tyhjaks ja siis j2lle toost jne. Silma aga toosti ajal nad kyll ei vaata.

T2na t6usin kell 4:30, sest tahtsin p2ikeset6usu n2ha suurimas templis, mida inimk2ed on kunagi ehitanud. Sebitud sai mulle ka uljas noormees ja tema tuk-tuk, kes mind kella 5st hosteli ukse ees r66msalt ootas. Kuna oli aga pilvine ilm, siis p2ikeset6usu ei n2inudki. Tuk-tuki mees s6idutas mind siis m88da erinavaid templeid ringi. Tore oli tuiata, ent tuleb ka tunnistada, et kui ma peale kella 11st hommikul kesklinna tagasi j6udsin, siis oli mul templitest ka k6riauguni. Sellest piisas mulle t2iesti. Siis molutasin ma mitu head tundi Siem Reap'i v2ga pisikeses kesklinnas, mis on tegelikult ka v2ga turistlik ja kohati v2ga l22nelik - seega ma ei teagi, kas r66mustada v6i nutta. Jah - vaatasin ka erutunult ringi kohvikus, kus v2rsked prantsusep2rased saiad ja v6ileibsid, ent siiski - kui olen Kambodzas, siis miks syya asju, mida saan muidu koguaeg syya? Seega v2ldin pitsa-, burgeri- ja English Breakfasti kohti.
Valikud kohalikule toidule on aga ka kylluslikult - valisingi l6puks v2lja kookose-k6rvitsa karri - suur ports ja alla 20 krooni. Aga oh - menyyst ikka oli, mida valida!
Ja siis loomulikult kondasin turul ja loomulikult olid need myyjad j2lle nii usinad, et lahkusin oma uute ostudega.
Aga jah, Siem Reap ei ole midagi erilist. 6igupoolest pole siin midagi muud, kui v2ga pisike, armas, ent v2ga turistilik kesklinnake ja siis eemal need templid.
Homme tagasi Phnom Penhi. Ent enne tuleb veeta 88 ylipalavas ja umbses hostelitoas, kus nahk kleepub kui liim linadega yhte.

N2dalavahetuseplaanid.

Otsustasin, et s6idan n2dalavahetuseks kuulsaid Angkori templeid vaatama. Esiteks need ikka v2ga vaatamisv22rsed, kuuluvad maailmaimede sekka jms ja teiseks, ei viitsi enam niisama passida. N2dalavahetusel taritaks mind kindlasti kyll rolleril ka m88da linna ringi, ent samas on k6ikidel siin hullult mingeid kohtumisi ja treeninguid ehk siis t88d ja ma ei viitsi niisama netis ka passida (mida praegu hetkel j2lle teen). Seega v6tan ette 6-tunnise bussis6idu linna nimega Siem Reap, mis asub siit loode suunas. Terve homse p2va kolistan siis templites ringi (neid on seal terve posu, ilmselt j6uan yhe p2evaga 2ra n2ha kuskil kolm templit) ja pyhap2eval s6idan tagasi. Eks see yks uhamine ole, ent samas v2ike vaheldus ja kes teab, millal j2lle Kambodzasse satun..!

6htus88giks oli riis ja praetud kala ja siis mingi kurgi-muu juurvilja salat ja kalasupp. Ja k6iki asju v6id oma riisiga uljalt segada - ampsuke siit ja ampsuke sealt. Hommikus88giks oli selline vedel riisisupi moodi asi, mis oli soolane ja suht 6line - seal ujusid sees ka maksatykid (jumal teab kelle maksa) ja veidi rohelist ja siis selle sisse v6is t6sta 6liseid saiamoodi olluse tykikesi. Jajah, see riisi teema on neil ikka k6vasti hinges. Kui ma siin yksp2ev loobusin viisakalt riisist ja s6in ainult liha ja juurvilju, siis nad arvasid, et mul on k6ht ilmselt veel v2ga v2ga tyhi, sest kui riisi ei s88, siis k6htu t2is ju ei saa! Samuti kui alguses haigeks j2in, k2sti mul raviks just riisi syya. Oh, imeline riis!

2rge viige mind Rootsi lauda!

Jah - Rootsilaud on hukutav, sest h2id toite on maailmas palju ja k6ik tundub ju eriti proovimisv22rne! Just k2isime l6unal yhes nende m6isetes peenes restoranis, kus oli Rootsi laud - oh, millised valikud - s88, mida tahad! Nyyd 2gisen kontoris ja m6tlen, et hea oleks hoopis kuskil p66nutada. Suurt funktsiooni mul terveks p2rastl6unaks samuti pole ja ma ei viitsi v2ga ka siin ymbruskonnas jalutada, sest ausalt 8eldes on mul kopp ees, et mulle tahetakse koguaeg miskit p2he m22rida. Selles suhtes on yldiselt mu elu Kambodzas hea, sest liigun alati koos kohalikega ja n6nda j2etakse mind rahule. Jah, n2dalast turistina Vietnamis sai kyllalt - kohalikega koos on ikka lahedam ringi liikuda.

Kylaolustik ja muud.

Eile j6udsin linna tagasi. V2ga tore trip oli - kylastasime pisikest kylakest, kuhu see organisatsioon l6i kaks aastat tagasi noorteklubi. Eile oligi neil k6ikidel just kohtumine ja nad arutasid kylaprobleemide yle ja otsisid neile lahendusi. Tundus v2ga tore ettev6tmine, sest muidu need noored ei olekski kohtunud (osad tulid kohale jala 8 km kauguselt) ja yldse - nad tundusid aktiivsed ja valmis oma kyla olukorda parandama! Enamus olid neist 18-20aastased ning enamustel on kool pooleli.
Kui ma ytlen kyla, siis see on ikka KYLA - inimsed elavad puust ja 6lgedest onnides, loomulikult ei ole mingit pesemis-, wc-tingimust. Inimesed jalutavad tolmustel teedel paljajalu ja rassivad kogu perega riisip6ldudel. Paljad mustad lapsed jooksevad ringi ja hyppavad pruuni v2rvusega kraavivette, kus v6tavad samal ajal v2ikest kymblust ka lehmad. Inimesed on vaesed ja lihtsad. Antud kyla suurimad probleemid on need, et ebaseaduslikult v2etakse metsa maha ning et 2rimehed v6tavad kohalikelt nende maa 2ra. Ka v2givald olevat probleemiks.
Nii me siis h2ngisime veidi seal, siis l2ksin koos yhe tydrukuga jalgrattaga turule, kus loomulikult j6in kookospiima. Hiljem s6ime kohaliku metsamehe vms kodus l6unat. 22rmiselt lihtne s88k j2llegi - v2ga palju riisi (jumala eest, et riis otsa ei l6ppeks!!) ja siis mingi imelik kala-muna pasteet, veidi erinevaid v2rskeid v6rseid kr6mpsutada ja siis mingi maisi-lihakaste. Elasid nad lihtsas hytis (kus oli isegi kivip6rand) ja olid v2ga uhked, et neil on "restroom" (mis tegelikkuses oli maja taha kokku klopsitus tara, millel aga vaid kolm seina ja needki paistsid kenasti l2bi ja siis keset tara olid nad maha pannud selle auk-wcpoti - ma ei tea, oleks siis ju v2inud lihtsalt augu ka maha kaevata..)!
Ja siis me tulimegi juba tagasi - teel tegime ka peatuse ja s6ime mingit magustoitu, mis n2gi v2lja v2ga j2lk, ent tegelikult oli ysna maitsev - limane riisipl8ks, koos kookospiima ja ubadega. Yldse, nad koguaeg ostavad mulle k6iksugu toite - suudan vaevu millegi yle imestust v2ljendada ja p2rida, et mis see on, kui juba mulle see ulatatakse ja k2stakse 2ra syya. Aga ma ei saa ikka aru, kuidas nad saavad kolm korda p2vas riisi syya ning k6ik need korrad soolaselt - no hommikul ka, isegi kui on riisipuder, siis sinna k2rvale on praetud liha v6i kala vms. Ja yldse - kolm korda p2evas soe toit!!

J2lle istun organisatsiooni kontoris - ega mul siin suurt midagi teha ei ole - minu eesm2rk nimelt oli uurida nende rahvusvaheliste projektide kohta, teha intervjuusid ja v2ikest researchi, ent neil ei olegi rahvusvahelisi projekte! Seega ei ole mul siin suurt eesm2rki - tahaksin siis niisama nende kohalike vabatahtlikega vestelda, ent nende inglisekeele tase ei ole kiita. Just proovisin siin yhe armsalt naeratava tydrukuga vestelda, ent peale kolmandat kysimust, ei olnud m6tet j2tkata. Vajan t6lki! Organisatsiooni juht on aga eriti busy busy man ja temaga tuleb jutuajamine kokku leppida - t2na kell kolm siis ehk (kuigi iseenesest on ta siinsamas ja t88tab). N6nda ma passingi ja varsti l2hen ehk hoopis jalutusk2igule - mis siin arvutis (mis jube aeglase netiga ja arvutil endal veel floppy koht!!) ikka passida.
Olen tegelikult t2itsa nohus-k8has. See on ainus tyytu asi, sest siiski teeb mind veidi uimaseks ja pidevalt nuusata on ka v2ga tyytu. Ent ehk l2heb ise varsti yle, sest apteeki ma kyll ei viitsi minna.

Palju toitu ja vihma.

Iga p2ev sajab padukat ja t6tt8elda olen nyyd veidi t6bine - nohu ja k8ha. Pererahvas on sellest aga armsalt 2hmi t2is - toob mulle teed ja kuuma sojapiima tuppa. Jajah, Leak elab kesklinnast ikka v2ga kaugel - igal hommikul hakkame kodust kuskil 7:30 s6itma ja 6htul viib ta mind j2lle kuskil 18 paiku tagasi. Need on aga t2pselt tipptunnid, nii et liiklust on kamaluga ja tavaliselt saadab 6htust tagasis6itu ka paduvihm.
Muideks selle organisatsiooni, kes mind v66rustab, ametlikud t88tunnid on 7:30 - 12:00 ja siis 14:00 - 17:00. Aga jah - 7:30!! T2na oli aga erandlik p2ev, sest organisatsiooni juht Burek ja teine oluline asjapulk Kalyan (kusjuures mind kutsutakse Kalyan number 2, sest minu nimi on neile lihtsalt v6imatu v2lja 8elda) pidid s6itma teise provintsi, et yht oma projekti tsekata ja mind t6mmati ka kaasa. Niisiis, istun ma praegu hoopis mingi v2ikelinna hotelli fuajees netis - mulle anti siin kahe suure voodiga oma tuba ja oh- l6puks ka wc-paber! Muidu tundub linnake ikka suht mudaste teedega ja selline maakoht - terve Kambodza tundubki tegelikult enamjaolt just selline - lehmad ja muda ja suhteline primitiivsus. (Ja see on 8eldud suurima sydamlikkusega!) Asun praegu kuskil 90 km Phnom Penhist eemal, ent nende jaoks oli see eriti pikk vahemaa ja tegu suure v2ljas6iduga. Aga ma ei imesta ka - teed on neil kehvad ja ma ausalt 8eldes ei teagi, mis see keskmine kiirus meil oli, aga kimamisega tegu nyyd kyll ei olnud. Aga jah - ka Vietnami teema on see, et k6ik s6idud v6tavad suhteliselt kaua aega - teed on kehvad, ees ukerdavad k6iksugu muud s6iduvahendid ja alati tehakse ka p2ris pikk kehakinnituspeatus.
Igatahes, t2na meil mingit graafikut ei olegi siin linnakeses - l2hme veel s88ma ja siis polegi muud - homme kylastame mingit kylakest, kus siis organisatsiooni tegevused aset leiavad. Ja siis 6htuks Phnom Penhi tagasi.

T2na on hiinlaste pidup2ev. Ma ei saanud t2pselt aru, mida pyhitsetakse, ent tegu on budismiga seotud pyhaga. Ja kuna paljud kambodzalased on pooleldi ka hiina verd ja yldse hiina kultuuriga seotud, siis t2histavad paljud seda p2eva ka siin. Mul oli tore v6imalus viibida Kalyani perega. Esmalt k2isime koos tema t2diga pagodas (meie m6istes siis kirikus), kuhu k6ik viivad munkadele syya, kes siis selle eest ytlevad surnud esivanematele m6ned palved. Ja siis algab tohutu s88maaeg kodus - kuna syya on palju, tuleb kokku rohkem sugulasi ja s6pru. Meil oli seal loomulikult riis ja siis k6iksugu lisandeid sinna juurde, mida ise valid. Olen pulkadega laveerimises juba ysna k6va k2si. Magustoiduks posu puuvilju. Palju puuvilju ja suur priske kook j2etakse aga oma pisikese koduse altari ette. Jah, sellised pisikesed altarid on peaaegu, et igas kodus ja ka linnapildis. Ja sinna panevad kambodzalased keskmiselt 4x kuus erinevaid puuvilju - siis kaitseb Buddha sinu maja ja selle asunikke. Religioon on siin ikka oluline. T2navapildis on ka palju oranzides kostyymides paljajalgseid munkasid, kes elatuvadki sellest, et k2ivad ukselt uksele ja kysivad syya v6i raha ja vastutasuks loevad sulle siis palve.
Kalyan tundub aga veel j6ukamast perest, kui Leak. Tema pere elab rohkem linnas sees ning tegu on meie m6istes rohkem majaga. Akendel klaasid ees, wc ja vannituba tubased, k6ik uhkem. Nemad on vist jah rikkurid lausa. Vanemad olid v2ga armsad ja ka ysna vanad. Isa olevat kunagi kuskil Venemaa avarustes bioloogiat 6ppinud. Mulle ytlesid nad, et ma olen ilus, sest ma olen nii valge. Hmm..ise eelistaksin kyll veidi jumet, aga mis seals ikka siis..

Seega on olnud yks tore ja huvitav p2ev.

Tere, Kamboooooooodzaaaaaa!

Kambodza kuningriiki saabusin kohaliku lukskusliku bussiga, kus mesimagusa h22lega ja liibuvate viigipykstega reisisaatja, suured tugitoolilaadsed istmed ja valjuh22lne Kambodza karaoke telekast.
Kohe piiri yletades, tajusin erinevust Vietnamist. Maastik on valdavalt avatud - suured vesised p6llud, kus kondavad m6ned lehmad (vms) ja kasvavad yksikud palmid. Ilm tundus ka automaatselt kuidagi eriti palav ja l2mbe. Samuti tajusin l2hedamalt vihmaperioodi kohalolekut - alates arhitektuurist (enamus majadest on n8. jalgadel), l6petades suure vihmavalinguga. Inimesed on teistsugused ka - tumedamad ja ehk isegi ilusamad (?).
J6udsin Phnom Penhi bussijaama ja mulle tuli vastu kolm pisikest kambodzalast - igayks omal rolleril. Niisiis, kupatati mind yhe tagaistmele ja mu kott visati teisele ja s6it 88bimispaika v6is alata! 88bin ma nimelt peres - yhe kohaliku organisatsiooni vabatahtliku peres! Too vabatahtlik on armas 19aastane tydruk nimega Leak. S6it tundus v2ga pikk ja sadas paduvihma, ent l6puks j6udsime p2rale. Ta elab ikka kesklinnas v2ga kaugel. Vastu v6ttis mind tema tore pere - ema, isa, vanaema, 6de ja kaks venda.
Nii, majutusest.
Elavad nad lihtsas kivimajas, kus akende ees on vaid v6re - ei mingit klaasi. Toad on lihtsad ja seintel jooksevad pisikesed sisalikud, k88k on loomulikult 6ues ning samuti wc ja dush - need on sellistes pisikestes kuurikestes. Wc's ei ole loomulikult mingit paberit ega ka prygikasti - see mulle veidi problemaatiline. Selle asemel on ju teadatuntud vee2mber. Dush on ainult kylma veega. 88sel pean end katma suure s22set6rjev6rguga - yldse, tundub, et siin pean malaaria peale veidi siiski t6sisemalt m6tlema.
Yhes6naga on tegu meie m6istes ikka v2ga lihtsakoelise elamisega, ent Kambodza m6istes vist suhteliselt luksuslikuga - nimelt on too pere vist ikka pisut rikkam - lapsed 6pivad erakoolides ja neil on teenijanna!!!
6htus88giks oli riis koos mingi mereanniollusega ja siis hakkliha-kapsa (vist) supp. V2ga lihtne s88k oli ja mulle yldse tundub, et Kambodzas syyakse v2ga lihtsaid ja tagasihoidlikke toite. Portsjonid on aga suured - mul ju see h2da, et ma ei jaksa palju korraga syya. Alles j2tta on aga ebaviisakas.
Hommikul oli 2ratus kell 6.30, sest juba 7.30 pidime lahkume kesklinna suunas. Isa 2rkas vist aga juba kuskil 5st ja lahkus t88le. Ema on neil kodune ja hoiab pisikest 6de ning teeb koos teenijannaga kodut8id. Kahjuks ei r22gi nad keegi inglise keelt ja seega ma nendega tegelikult suhelda ei saagi. V2ga s6bralikud on nad aga kyll. Igatahes, hommikus88giks anti mulle suur ports paljast riisiputru ja sinna juurde t6i ema ka v2gagi toore ilmega keedumuna, millest pidin viisakusest yhe 2ra s88ma - see oli kyll v2ga vastik - maitses nagu elav kana vms. Ja tere, salmonella.
Leak t6i mu kohaliku organisatsiooni (KYSD) kontorisse, kus kohtusin teiste vabatahtlikega (organisatsioon koosneb sadadest kohalikest yli6pilastest vabatahtlikest) ja ka kahe t88tajaga - 23aastane usin tydruk Kaylan ja kuskil 30ndates v2ga pisike mees BUREK (nii nad kutsuvad, ent tegelikult kirjutatakse vist teistmoodi), keda k6ik kutsuvad mister Burek. Mister Burekil on suur auto ja kulds6rmus.
Siis viis mind yks pisike kambodza vabatahtlik poiss nimega Palli linnatuurile - kimasime motorolleril ja n2gin yhtteist. Kylastasime ka kuningapaleed ning Pol Poti - aegset piinamislaagrit, mis nyyd muuseumiks.
Samuti n2gin elusaid ahvikesi, kes olid pargis ja kisklesid ning n2gin ka palju Buddha kujusid ja palju kontraste - suur ostukeskus, kus makstakse USA-dollarites (yldse enamustes kohtades saab siin tasuda doltsidega) ja h2ngivad teismelised ja sekka 22rmine t2navavaesus.
L6unaks s6in lehmaajusuppi ja j6in kookospiima. Ja siis maitsesin veel ka nende nelja erinevat sorti kartulit, millest olid tehtud maiustused. K6ige rohkem mekkis mulle kookospiim. Lehmaajusupp oli j2llegi v2gagi lihtsakoeline - ei mingit tugevat maitset. Lihtsas nuudlitega leemes ujusid veidrad ajutykid. Ports oli ikka suursugune, mis muud.
Ja nyyd algab meil mingi miiting - tundub t2htis ja minuga seotud - pole aimugi, mis see t2pselt on.

Viimane peatuspaik - Saigon.

Oma teekonna viimaseks peatuspaigaks oli Saigon. J6udsin sinna suurlinna samuti juba p2ris hilisel p2rastl6unal ja kohe t2naval tutvusin yhe saksa paarikesega - otsustasime hostelit otsida koos. Maabusime yhte pisi-pisikesel t2naval olevasse guest house'i, mis ei hiilanud just oma kvaliteedilt, ent v2hemasti oli seal olemas konditsioneer ning voodi ja dush. Sobis.
Siis kondasime v2lja ja istusime erinevates turistidest kubisevates baarides-kohvikutes. Meiega yhines ka yks prantslane ja oli tore jutuajamine. Piirkond, kus 88bisime ja h2ngisime on tuntud kui backpackers area ja seega t2is turiste ja turistidele m6eldud teenuseid.
Hommikul suundusime turule, sest pole midagi paremat, kui einestada kohalikul turul (isegi, kui turistidele on ka seal teistsuguseid hinnad)! Mina s6in mingit naljakat nuudlisuppi, kuhu oli sisse visatud veidi erinevaid liha- ja kalaolluseid, millest ma ei saanud t2pselt aru, mis need olid. Ei olnud eriline maitseelamus, ent mis sest - turul s88mine ise on fun! J6in otse kookosp2hklist - niiiiiii hea! (Mitte ei pea siin googeldama, et kuidas avada kookosp2hklit, et siis sealt vaid m6ned h2dised s66mud kummutada - siin on kookospiima ikka kylluslikult!)
Siis ostsime veel kurikuulsa puuvilja nimega durian. Ka sellist ei olnud ma kunagi varem n2inud (nagu paljusid puuvilju, mida siin vohmin), ent kuulus on too oma eriti vastiku l2hna poolest (seega pole lubatud selle puuviljaga sisened bussidesse jms). Maitses durian nagu midagi meloni-, k2rvitsa- ja kurgilaadset. Huvitav.
Ja siis ma kobisingi juba bussi, et lahkuda Vietnamist.

Dalat.

Ja siis ootas mind linnake nimega Dalat. See asub keset m2gesid - seega s6it sinna on v2ga maaliline, samuti ka v2ga aeglane. Dalat ise on aga tuntud sellepoolest, et seal v6ib yhe p2eva jooksul kogeda v2ga erinevaid aastaaegasid. Jah, esimest korda l2ks mul isegi vaja pikki pykse ja pusa!!
Igatahes, bussist maha tulles, haakis mulle sappa yks Briti tydruk, kes esmapilgul tundus ysnagi tyytu (jah, ma olen ylbik). Otsisime siis hostelit koos, sest tegelikult tuleb toa jagamine tunduvalt odavam. Hostelis n2gime veel aga yht Austraalia kutti ja kutsusime tema ka enda tuppa - seltsis segasem! Ja j2llegi odavam. Samuti oli tegu suure toaga - kolm laia kahe-inimese-voodit oli seal.
Aeg Dalatis m88duski kolmekesi. Esmalt kolistasime turule, kus s6ime igasugu kentsakat kohalikku kraami. Siis saime kokku kahe vaikse ja ontlikku vietnamlannaga (austraallasel oli mingi kontakt nendega eelnevalt), ent nende inglise keel ei olnud kiita ja seega peagi lahkusime tagasi linna. Esimest korda s6itsin ka rolleril (tagaistmel kyll), sest austraallane reisib nimelt rolleril. 6htul h2ngisime veel turul (sest 8ine turg on hoopis teine kogemus kui p2evane), ostsin omale posu kuivatatud puuvilju (ooooh - oleks Eestis vaid selline valik!) ja siis passisime veel mingis kohvikus ja j6ime 6lut.
Vaatamisv22rsustega ma Dalatis seega ei tutvunud.

Nha Trang.

Peale Hoi An'i tuli linn nimega Nha Trang. See on selline turistilik kuurort, kuhu s6idavad hea meelega suvitama ka vietnamlased ise. Minu arvates ei olnud aga selles linnas midagi muud peale pika rannariba, aga minu emotsioonitus v6ib olla seotud ka sellega, et ilm oli vihmane ning tegelikult veetsin ma terve p2eva hoopiski linnast eemal - tegin yhe pisikese saartekruiisi. Nimelt v6tsin turistiliku paketti nimega "4 islands trip". See pidavat sisaldama nelja erineva saare kylastust, ent tegelikult oli nii, et maabusin ainult kahel saarel. Esimene peatus oli yhel saarel, kus sai snorgeldada! Kuigi aega oli ainult 1h ja sellest veidi aega kulus mul ka maskiga j2ndamisele - oli elamus suurep2rane!! Imeline veealune maailm - kuldkalakesed ja korallreljeef ja k6ik nagu discovery channel. Super! Selle pisikese aja p2rast tasus see terve tobe kruiis v6tta! Siis teine saar - see t2hendas tegelikkuses aga seda, et paat pargiti teise saare l2hedusse ja siis hypati valju disko muusika saatel vette, kus yks laevnikest serveeris nilbete tantsuliigutuste saatel inimestele veini (peeti, mis segunes kenasti soolase mereveega). Mina (nagu ka enamus teisi s6itjatest) vette hypata ei viitsinud. Kolmas saar oli aga selline, kus tuli yllatuslikult maksta sisenemiseks lisaraha - maksin ka, lootuses, et seal on midagi 2gedat. Tegelikult sai saarel patseerida vaid turistiputkade vahel (edasi oli k6ik v6sa) ja merevees ujuda. Noh, ujusin siis v2hemasti. Kusjuures dushi eest tuleb alati lisaks maksta ja dush t2hendab seda, et poed v2iksesse kuuri, kus sul on vee2mber ja kopsik. Ja vetsud on ju teada - v2ike kuut, kus tihti pole isegi mingit auku ega 2ravoolu - tee siis oma h2da ja p2rast uha kopsikuga vett peale - kuhu see k6ik 2ra voolama peaks..who knows!?
Viimasel saarel oli aga mingi akvaarium vms, aga selle eest tuli ka lisa maksta ja ma otsustasin, et h2ngin hoopis paadis ja loen raamatut. Ahjaa, paadis oli mingi hetk ka l6unas88k + m2ngis paadib2nd - kodukootud b2nd, kes laulis nii Vietnami hitte kui ka m6ned inglisekeelsed coverid. Parimaks oli see, kui v2ike ja k6hna Nirvana T-s2rgiga mees hakkas v2riseva h22lega, ent v2ga hingestatult Cranberries'i "Zombie"t laulma. Sweet.
Ahjaa, paadituurilt j2i mul meelde ka ylis6bralik ja ontlik Vietnami poiss, kes kohe hakkas miskip2rast minu s6braks - jagas k6ik oma s88gid minuga ja yldse proovis olla minu v2ike t6lk ja reisijuht. Alguses ma ei saanud aru, miks ja olin suhteliselt ebaviisakas, ent l6puks leppisin tema s6bralike kavatsustega. 6htul olin t6tt8elda isegi kurb, et suures lahkumistuhinas ei t2nanud teda korralikult ega vahetanud kontakte - yhe 6lle oleks ju ikka v6inud koos juua.

Hoi An.

Mulle meeldib Hoi An. T6esti - eile, kui siia saabusin, tundsin end kohe kuidagi seletamatult h2sti. Linn on rahulikum, v2iksem ja armsam, pisikese vanalinnaga, mis s2rab 8istes tuledes ja kus k2ib vilgas elu. Jah - tegu on v2ga turistiliku kohaga, ent lihtsalt nii sympaatne on see pisike vanalinnake. Loomulikult pakutakse ka siin sulle igal sammul k6ike, ent see on kuidagi meeldivam, kui oli Hue's - need inimesed on siin professionaalsed asjade p2he m22rijad ja selles pagana head. Kuidas muidu seletada fakti, et mulle on 6nnestunud maha parseldada erinevaid maiustusi siit ja sealt ja kaks paari kingi!! Oeh, neile myyjatele annaks alla igayks. Ehk siis jah - terve kesklinn kubiseb jalatsi- ja riidekauplustest, kus v6etakse t2pselt sinu m66dud ja tehakse sulle spets tooted. N6nda saingi kahe uue kingapaari v6rra rikkamaks (vaesemaks?), mida mul tegelikult vaja ei ole, millest yks paar on l6ppkokkuv6ttes ka veidi kentsakas ja mille vastupidavuses Eesti kliimas annab kahelda. Aga mis sellest. Ma ei ole eriline ostlemismaniakk ja vahel reisides v6ib ju endale yhtteist lubada, toetades sellega kohalikke nobedaid vietnamlannasid. Mis v6ib veel parem olla?! Ei, suurfirmadele! Aga jah - oi kuidas oleks tahtnud veel rohkem kingi siit osta - no j2rgmiseks suveks juba kenasti valmis - aga taltsutasin end.

Hommikupoolikul laenutasin aga ratta ja s6itsin 5 km kaugusel olevasse randa. Ka see oli tore kogemus - nimelt s6idavad siin rollerid, autod, rattad ja k6ik muud segamini teed m88da - m6ni hetk oli ypris kaootiline, ent samas tuleb tunnistada, et kuna autoliiklust on siin 22rmiselt v2he, siis tunnen ma siin end rattaga s6iduteel miljon korda turvalisemalt kui Eestis.
Rand ise oli imeilus (teadjad r22givad, et isegi kenam, kui turistilik Nha Trang, kuhu suundun t2na 88sel) - helesinine vesi, palmid, valge liiv. Molutasin veidi p2ikese k2es ja ujusin veidi tulikuumas ja eriti soolases merevees ja siis varsti suundusingi juba tagasi. See on aga siin kyll, et nad ikka igalt poolt pyyavad teenida ja turiste nina pidi vedada. Kuskilt lugesin enne tulekut, et Vietnamis nii ei ole, ent mulle tundub kyll vastupidine. T6esti - see k2ib n2rvidele, kuidas nad ainult kooriks. Tallinna vanalinnas on ka eluhinnad, ent v2hemasti on k6ik out in the open ja kui ei meeldi, 2ra s88. Siin olen aga t2heldanud, et isegi kui toidud on odavad, on nad portsjonitelt ja kvaliteedilt tihti petukaup. N2iteks hommikuks s6in banaanipannkooki ja v2rsket apelsinimahla. Kook oli v2ike ja maitsetu ja kahtlustan, et apelsinimahl kyll v2rske ei olud. L6unaks v6tsin aga Hoi An'i spets roogasid sisaldava set menu - seal oli yks tore supp, m6ned vahvad kevadrullid ja siis veel yhed riisipl8nnid, kus sees v2ike krevett (noh nagu meie pelmeen umbes). J6in kodu6lut. K6ik oli v2ga muhe ja tore, ent ei saanud maitseelamust. Ma ei tea, kahtlustan siiski, et nad teevad tihti turistide pealt ikka haltuurat. Aga mis parata, olen rumal turist ja vaielda ei saa.

Miina Mamman - toidukriitik

Pildikesi Vietnamist.

Juhe koos.

Saabusin just Hue linna ja tahaks karjuda v6i tarbida alkoholi. Hetkel tegelikult juba passin oma tagasihoidlikus guest house's, kus nad koristavad minu 5-dollarist tuba, kuhu ma kohe r2ntsatan ja siis pesen end saastast puhtsaks ja siis l2hen ja otsin yhe eriti priske toidukoha, kus oma rabandused toitu uputada.
Igatahes, seljataga on 15tunnine 8ine bussis6it - buss, milletaolist enne ei olnud n2inud - v2ikeste naridega nimelt. Ronisin siis oma teise-korruse-aasia-inimese-m66tudele-vastavasse voodisse ja proovisin magada ja aknast v2lja vaadata ka. Oh, nende peldikutega on ikka kehvasti siin - pissi, kuhu tahad p6him6tteliselt. Ja liiklus - vaat see on kaos. Bussijuhil on yks k2si ikka konstantselt signaalil, autod, rollerid, rattad, bussid - keegi radasid eriti ei tunne - s6ida, kus ja kuidas tahad. Teed on kehvad - suhteliselt ameerika raudtee on see s6it.
Ja noh - p6hipoint on siis tegelikult see, et Vietnami organisatsioon ostis mulle vale bussipileti ja kui ma proovisin nyyd Hue bussijaamas bussijuhile, kassapidajale ja ka tervele bussile selgeks teha, et mina ei kavatse yhe jutiga Saigoni s6ita ja et mul peaks olema "open bus ticket" (ehk see, kus saad vabalt maha astuda ja hiljem reisi j2tkata), siis keegi ei m6istnud tuhkagi ja mina lihtsalt v6tsin oma koti ja tulin 2ra. Vihaselt.
Nyyd on mul aga juba hostelituba - loodetavasti varsti, sest ma tahaks juba puhata ja m2ngida ja PESTA! Ja kohe asun ka klaarima asjaolusid, et kuidas ma nyyd siiski homme siit linnast edasi saaks.
Buuuuu - n2rv must.

Selline see buss siis oligi.

J6ulud.

T2na on viimane 6htu siin mullis. Osad on kuskil karaokebaaris ja laulavad, ma pakkisin veidi ja tegelikult l2hen vist varsti magama - homme stardime siit kell 8.45 ja siis Hanois l2hevad k6ik juba erinevatele lendudele - ehk siis mina kyll siiski bussile. Niisiis, minu buss lahkub homme Hanoist kell 7 6htul ja edasine ongi k6ik lahtine. Ma ei tea ka, kui palju enam netti saan - loodetavasti millalgi ikka..

Ja t6esti - k6ht on nii vastikult t2is nagu oleks j6ulud. Aga oh need eksootilised puuviljad, l6putud magustoidud ja k6iksugu mereannid..

K6ht muudkui kasvab.

Hotellitoa vaaded.

Ikka natuke veider on olla sellises lukshotellis ja syya Euroopalikku toitu - ei ole tunnet, et olen Vietnamis ja sellest on kahju. Enamuse ajast h2ngime hotellis - ujume siin basseinis, viibime ventikatega ruumides, kus on vahel isegi kylm - no niiv6rd intensiivne on see jahutus. Ok, vaade on imeline ja s88ma minnes kohtame tavaeluolu, ent siiski - oleme veidi mulli, et mitte 8elda vati, sees. Aga olgu siis nii - ilmselt saan seda kohalikku v2rki kamaluga oma reisiteel alla L6unasse ja ka hiljem, kui liitun yhe laagriga, mis toimub kasinas vaimse puudega lastekodus.
Just tulin aga l6unas88gilt, mis oli j2lle selles kohalikus tagasihoidlikus restos. J2lle kuhjati lauale igasugu v2rki, kust sa siis pulkadega (salaja k2ega) omale miskit nina halla haarad. T2na oli k6ik kala ja muud mereannid..mmm..maitsev! Mida aga ei ole, on v2rske salat! Ok, olid mingid aurutatud 6lised juurviljad, aga siiski - keha n6uab v2rsket rohelist! Teine asi, mida juba igatsen, on piimatooted! Oh, kuidas pugiks jogurtit ja jooks petti! Aga mida mul kobiseda - vats kasvab usinalt ja k6ik on eriti maitsev! Jeje.

Nende vetsudega on jah mingi teema - t2na oli n2iteks selline juhtum, et olin hotellivetsus, kus yks kohalik vanem naisterahvas ka j2ttis oma kabiiniukse p2rani lahti ja istus siis seal - sharing is caring?

Grupp on meil kuskil 25-liikmeline v6i nii. On L2ti tydruk ja Leedu tydruk ja Poola tydruk ja Tshehhi tydruk. Ja siis Rootsi poiss ja Itaalia poiss ja Bulgaaria poiss. Ja siis veel Prantsuse tydruk ja Itaalia tydruk ja Kambodza poiss ja Indoneesia tydruk ja Jaapani tydruk ja kaks Vietnami tydruk ja Vietnami poiss ja Filipiinide tydruk ja 2kki keegi veel..? Ei m2letagi kohe. Ja siis on igast Vietnami korraldajad ja Euroopa korraldajad ja koolitajad. Ei, t2itsa tore on. V6ib-olla k6ige suuremat grupiyhtsust ei ole veel tekkinud, ent 2kki kujunebki see alles viimaseks faasiks - siis kui k6ik oma v2lit88delt naaseme ja kogemusi vahetamine. V2lit88dest r22kides, v6in 8elda, (ema ja 6de v6ivad selle l6igu nyyd lugemata j2tta:)) et t2na r22kis yks korraldajatest, et k6ik vastuv6tvad organisatsioonid on v2ga erinevad ja umbes kolm korda nimetas minu organisatsiooni Kambodzas, et selle kohta neil ikka eriti informatsiooni ei ole ja et nad ikka v2ga ei suhtle ja et m6ned organisatsioonid kujutavad endast ilmselt suuremat v2ljakutset. Sweet. Kambodza poiss aga r22kis, et ma peaks kindlasti proovima roiskunud kala. Proovin.

Noor rootslane, kellega on meil aga midagi sarnast - kohe n2ha, et ikkagi p2hjamaalased.

Aga jah - ilmselt saab varsti mu eluolu olema tunduvalt primitiivsem - seega ehk on isegi tore veidi selles v6lts-luksuses supelda..?

Tere, Vietnam!

Juba lennureis algas meeldivalt - oh, milline teenindus Vietnam Airlinesis! Jube hea s88k ja ka muidu meeldiv! Lennujaamas ootas mind juba kohaliku organisatsiooni esindaja Hang (tegelikult pole mul aimugi, kuidas ta nime kirjutada..), v6tsime takso ja siis peatusime kuskil maantee k6rval. Taksojuht l2ks v2lja ja r22kis mingite meestega ja varsti peatuski yks suur buss, me hyppasime taksost v2lja, meie kotid visati bussi ja meie hyppasime j2rgi - nii sebiti meid kohalikule bussile, millel ei ole kindlat graafikut ega peatumispaikasid!
Buss oli huvitav. Noor kutt juhtis - kimas ypris hoogsalt ja yks k2si oli signaali peale unustatud. Sees askeldasid veel mingid kutid, kes myysid pileteid jms. Buss ise oli roosade kardinatega ja seal yyrgas mix vanadest hittidest (lambada n2iteks). Mingi hetk tehti peatus - k6ik kobisid maha. Meie suundusime vetsu, kus ilmnes, et ei ole uksi! Ehk siis k6ik naised korraga yksteise k6rvale kykki!! Mina tegin virilat n2gu ja kobisin siiski yhte uksega ruumi - vist m6eldud erijuhtudeks kyll. Ja siis myydi seal peatuspaigas k6iksugu imeasju - igasugu veidrad puuviljad, imelikud sn2kid, j22tis, kuivatatud sealiha jms.

Imelik riisist tehtud rull, kus sees sardellilaadne vorst. V2lja n2eb too eriti veider valge pall, mis kleepub suulakke kinni.

Hang ostis igast kraami ja bussis6it j2tkus. S6ime. Kuskil 4.5 tunni p2rast tuli yks tyypidest j2rsku meie juurde ja selgus, et olime veits oma peatusest juba m88da s6itnud - ei midagi muud, kui kiirelt maha ja tee 22res olevalt rolleriga vanamehelt taksot paluma! Niisiis, saabusimegi hotelli rolleri seljas - vanamees, mina, Hang ja k6ik meie kotid - ei olnud just eriti palju ruumim, aga 6nneks j2ime ellu.
Hotell ise on eluluks. Tulles Bangkoki hostelist, kus tuba oli kyll puhas, ent vets ja dush koridori peale ja suhteliselt r6vedad, on ikka v2ga veider kui sulle ulatatakse lobbys tervituspokaal j22teed. Jajah, k6ik on v2ga luksuslik siin. Tuba jagan prantslannaga ja k6ik on tiptop. Aga jah / esimene 6htu kupatati mind kohe rannapeole, kus sai kamaluga krevette pugida, sooja 6lut juua ja tantsida Vietnami stiilis tantse. L6bus. Juba palav ainult. Aga 6nneks on hotellis bassein ja seal saab end lausa mitu korda p2evas jahutada. Jeje.
Nii - s88k. IMELINE! Kahjuks ei saa me siin eriti Vietnami kohalikku toitu, ent sellegipoolest nuumatakse meid korralikult. 4-k2igulised hotelli l6unas88gid on Vahemere stiilis jumalikud. Hommiku- ja 6htus88giks peame jalutama ilmselgelt veidi odavamasse kohta. Kui 6htus88k on korralik ja lauale kantakse k6iksugu kala-, liha-, kanalisandeid ja juurvilju ja puuvilju ja loomulikult riisi ja sa tahad k6ike maitsta ja l6puks 2gised, siis t2nane hommikus88k oli veidramast veidram!! Nina alla ulatati suur taldrikut2is spagette tomatikastmega!! No ikka v2ga suur - selline korralik Itaalia 6htus88giports. V2ga veider! K6rvale veidra maitsega kohv koos kookospiimaga v6i siis kange tee. Ahjaa - vahepeal on ka kohvipausid..koos...kypsiste ja kookidega! Oeh, tunnen end juba t2na kui nuumsiga!
Grupp ise on t2itsa tore - varsti kommenteerin pikemalt!

Miina Mamman on elus.

T2psustan nyyd veidi oma esimest postitust (nimelt oli mul Bangkokis netiaega ainult 10 minutit, sest ma ei viitsinud rohkem mynte vahetada ja yldse - kes ikka viitsiks kauem netis passida! Aga jah, kuna ma pean emale ja 6ele teada andma, et olen elus, tuli ka see kiire postitus).
Saabusin Bangkoki kesklinna niisiis bussiga. Juba bussiaknast ilmnes, et oh millised teede-systeemid! Tohutud mitmetasandilised teed ja palju liiklust. Samuti metsikult k6rghooneid! Ja yldse palju hooneid..vaba ruumi ei olegi - k6ik t2is ehitatud!
Kesklinnas astusin maha turistilikus linnajaos, kus paiknes ka minu hostel (nad kutsuvad seda hotelliks). Ehk teisis6nu oli tegu turistidest kubiseva tarbimislinnajaoga, kus s6na otseses m6ttes t2navail k2is orgia! K6ik inimesed olid v2ljamaalased ja k6ik kohalikud, kes seal olid, pyydsid meile miskit p2he m22rida. T2navail saab k6ike - sinu silme ees valmistatakse k6iksugu s88ke - kypsetatakse riisi, praetakse kala, valmistatakse pannkooke..pakkuda on loomulikult ka igasugu veidramaid roogasid..enamus asjadest kubiseb 6list - tere, kolesterool!
T2navail saab ka massaazi - alates sellest, et keegi mudib su jalgasid (foot massage!), l6petades sellega, et pistad oma jalad basseini, kus ujuvad kalad, kes su jalgu masseerivad. Sweet!
Igatahes - k6ik on v2ga tyytu. Turistid on seal ainult, et tarbida odavalt ja ohtralt ning kohalikud on seal ainult, et teenida, teenida, teenida.
Kuna ma ei tahtnud aga yksildase turistina kaugele uidata ning ka kaardi lugemine, milles tavaliselt hiilgan, osutus raskemaks, kui arvasin, siis pidin selle kandiga seekord piirduma. Ja mulle ei meeldinud. Usun, et sain kultuurishoki.
Igatahes, olen n6us Bangkokile andma veel yhe v6imaluse - ka tagasiteel p6ikan sealt l2bi.

Puuviljad - mu lemmik!!

Miina Mamman on tagasi!

Mmmm..kevadrullid..

Ahoi, k6ik ustavad lugejad (v.a. Kadi)! Ja l6puks ometi saab Miina j2lle seigelda! Hip hip hurraa!
Minu saabumine Bangkoki algas viisabyrokraatiaga, millest mul enne aimugi ei olnud. Pyydsin kyll yleolevalt hoobelda, et olen European Unionist, aga siiski tuli l2bi k2ia 4st boksist ja saada ametlik viisa. M6tlesin, et hotelli leian ikka ise yles, et taksot ikka v6tma ei hakka ja tulin linna hoopis bussiga. Kuigi buss maabus v2gagi otsitava hotelli l2hedal, v6ttis mul selle neetud koha leidmine oma jagu aega. Kehamahlad muideks hakkasid voolama kohe, kui lennujaamast v2ljusin. Ja nii m6tlesingi, et pole lihtsalt m6tet dushi alla minnagi. Niisiis, j2tsin kompsud hotelli ja l2kisn l2hit2navaile kolama. Kisa-k2ra, k2iksugu myyjad ja 2rikad, kes sind rahule ei j2ta, k6ik l6hnab..haiseb..kirev, palju inimesi..v2ga palju turiste..veel kirevamaid pluuse, kotte, salle, s88ke..Oeh - v2sitavalt palju uut informatsiooni. Aga jah - tere tulemast k6huh2da - loomulikult proovisin t2navatoite! 3 suurt kevadrulli..no umbes 10 eegi eest. Ja v2rskete puuviljade smuuuuuutiiiii - 10 j2llegi. Karrit veel pelgasin..vyrtsid hoogustaks mu k6htu ehk kohe liialt..Aga jah - homme juba lahkun ju..nyyd aga vist l2hen tuttu..v2simus.