Valged jõulud

Olengi juba tagasi kodus käimas. Nagu ei olekski ära olnud. Ja üldse, Euroopas võib tõesti ikka ükskõik kus elada, vahet ju ei ole, kas elad Tartus või Rotterdamis, helistada saad samamoodi, sõpru ja ema näed ikka sama tihti.

Eesti on muidu tore.
Lennujaam on täis jõuluks koju saabuvaid eestlannasid ja nende väljamaa mehi.
Trammijuht on umbvenekeelne kuri naine, kes ei anna mulle sooduspiletit.
Naistearst on pikk nägus vene noormees.
Päevapraad on soust ja kartul ja kotlett.
Ja kõik on nii hall ja pime selle lumeta.

Olen kodus 2.jaanuarini.

Jõulupidu!

Vahepeal oli meil siin kontori jõulupidu. Kaalusin kaua, et kas minna või mitte (oli mul näiteks kiusatus minna hoopis samal nädalavahetusel Alejandroga taas Belgiasse, samuti põdesin kaua, et olen ainus väljamaalane ja kes seda umbkeelsust välja viitsib kannatada, ja loomulikult ka seda, et olen ainus single person ja kes neid paare viitsib vahtida!), ent lõpuks siiski läksin. Toimus see, meie kontori ja samades ruumides oleva teise kontori (nad disainivad koduseid biogaasimasinaid Aafrikasse) ühispidu minu ühe ülemuse kodus Leidenis. Igaüks pidi midagi süüa tooma, joogid olid kontori poolt. Ja juua oli kõvasti. Ja süüa oli isegi veel kõvemini. Igatahes, mina tulin koju ära kuskile peale kella 1te, olles söönud alates kella 18st! Ja rongis oli mul järsku nii paha, et mõtlesin, et kohe ropsin sinna samasse pehmesse Hollandi rongi. Ja paha ei olnud muide mitte joomisest, vaid ülesöömisest! Sellest ei saanud aga end välja nihverdada, sest kõik road tõsteti valmisportsjonina järjest nina ette, no kuidas sa siis kellegi toidust keeldud ja kuidas suutäitki järgi jätad! Nõnda tuligi kõhtu pressida 5 eelrooga, supp, 2 pearooga ja 2 magustoitu! Jumalale tänu, et juustuvaagen toodi välja alles siis, kui ma olin juba jooksu pistnud.
Igatahes, ehkki üldiselt on hollandlaste toidukultuur madal (muideks töö juures püüame me töökaaslasi koos brasiillannaga toiduusku pöörata, tehes neile lõunaks salateid ja suppe, täiesti oma algastulikult!), siis selleks jõulusöömaks olid kõik vägagi pingutanud ja tõepoolest - kõik maitses ja nägi välja nagu tõeline gurmee! Aga jah, kuidagi suutsin end koju vedida ja isegi rongijaamast veel ratta seljas ja kodus seadsin sammud otsejoones kööki, et teha endale vee ja soola lahust, sest nii on ikka ju mu kallis vanem õde mulle õpetanud, et kui tahad kärmelt oksendada, siis aga joo soolvett, nii ma siis kaanisingi keset ööd ilget soolvett, aga mida ei tulnud, oli okse. Tänud, õde, libaõpetussõnade eest. Ja järgmisel päeval oli mul söömispohmell ja ma vandusin endale, et ühtegi jõuluõhtusööki ma sel aastal enam ei taha, haha.

Ka Hollandile postituseruumi

Ajalooline Delft, kust päris Vermeer

Ajaloolise Delfti ülikooli vetsus

Veel ajaloolist Defti. 

Mulle vist meeldib Belgia veidi isegi rohkem?

Antwerpen

Belglaste avaliku linnaruumi kasutus

Brüssel

Designers wear black: Flaam Jorg ja ma näitusesaalis

Vana ja uus

Belglaste avaliku linnaväljaku kasutus - kui Eesti 90ndatel

Ale-ale-jandro

Vahepeal käis mul siin Alejandro külas. Väga lahe oli teda näha, palju Seattle mälestusi. Jutustasimegi palju ja meenutasime ja ka olime nukrad (ta nimelt oli teel Seattlest jäädavalt koju Madridi), sõime ka loomulikult palju ja jõime. Terve eelmine nädal mööduski kuidagi pohmellisena, tööd väga ei saanudki tehtud. 

Kuhu kadus laupäev?

Põhimõtteliselt sõitsin täna ainult rattaga ringi ja ostsin süüa kokku. Ja sinna kulus tänane laupäev.
Ent homme tuleb mulle külla Alejandro! Mis on väga hea, sest mida muidu teha kilo üleküpsenud avokaadode, kolme kilo porgandite, suure ananassi, koti suhkruherneste, nelja kabatšoki, koti täie tomatite ja sidrunitega..? Siin on nimelt turgudel selline süsteem, et saad 1 euro eest kilo avokaadosid. Ja siis sa ostadki tonnides asju ja koju jõudes tunned end kui osturallilt nelja šampooni, kümne seebi ja kahekümne sokipaariga lahkuv hullunud ostleja. Jah, mulle pigem pakub vist siiski rohkem rahuldust, kui saan 1 euro eest ühe avokaado. See avokaado maitseb nii palju paremini.

Jooga, see väikeste valgete inimeste lõbu

Käin siin juba kuu aega ühes väga toredas joogas. Ei, mitte selles, kus oli 70-aastane valgetes riietes mees, vaid leidsin hoopis ühe toreda liibanoni tüdruku, kes annab joogat kaks korda nädalas Haagis. Ta on selline natuke uje, ent väga siiras. Meie (või tähendab minu, sest tihti olen joogas üksinda!!) klass on tema esimene joogaõpetaja kogemus. Mulle väga sobilik tund, sest tegu on rahuliku ja aeglase 1.5-tunniga, mis sellegi poolest on tohutu venitus ja füüsiline koormus. Mulle nimelt ei sobi sellised meditatiivsed joogad, kus ainult hingatakse ja keskendutakse oma suurele varbale. Ja samas ei sobi mulle ka joogatunnid, kus õpetaja survestab sind esimesest kohtumisest alates pea peal seisma ja kust sa alati lahkud väikese luuseri tundega.

Naaberriigis Belgias

Just saabusin tagasi Antwerpenist, kuhu meil oli täna väike kontoritripp. 

Tundmatu architekt ja Jaap (kellega koos elan). 

Tööplatsil, uurimas kaarti. 

Ja kole pilt tööseltskonnast. 

Eelmise nädalavahetuse veetsin samuti Belgias, peamiselt Brüsselis siis, külas Belgia sõbral Jorg'il. Belgia on huvitav, sest seal on seda varieeruvust - flaamikeelne ja prantsusekeelne kogukond on ikka päris erinevad. Ja Brüssel on oma kaootilisusega ja ülbusega mulle alati meeldinud. Vot Holland on veidi liiga korralik ja nunnu. Jah, vahel mulle tundub, et Holland on veidi..igav (mida ta küll kindlasti ei ole)! Aga Brüssel on räpane, kiire, sinule vastatakse ülbelt prantsuse keeles, inimesed on huvitavalt riides, ilusad, toidukultuur on nauditav (ehkki enne kella 7-8. sa kindlasti õhtusööki süüa ei tohi!) ja õlled parimad.