Grilli- ja rannahooaeg avatud!

Eile sai ametlikult avatud ka selleaastane grillisuvi. Väntasime linnast ära suburbiasse (just nii see Vanløse linnaosa tundus - nagu oleks linnast välja sõitnud), hõivasime kursavenna tagaaia, viskasime grillile kõiksugu vorste ja juurikaid ja liha ning alustasime Pimms kokteilidega kella 14st.
Ja ujumas käisin esimest korda juba esmaspäeval. Tähendas see rohkem küll vette hüppamist ja sama kiirelt sealt välja ronimist - kraade võis olla kuskil 12 ringis.
Näkku on päevitunud juba ka päikeseprillid ja jalga lühkarid!
Käes on suvi!

Kus on mu motivatsioon?

Peale sündmusterohke kevade on tegelikult ka koolis veel üht-teist teha. Käsil on viimane aine - maastikuplaneerimine, kus koostame endise lennujaama asemele Zürichis uut masterplaani. Päris tore aine, ent tuleb tunnistada, et on see nüüd kevad ja päike, aga absoluutselt ei ole enam motivatsiooni. Aga see on vist alati nii, et sügis tuleb tohutu entusiasmi ja energiaga ja kevadeks on asjadest kopp ees. Paratamatu. Ent ei tea, kuidas siis täiskasvanud tööinimesed hakkama saavad? Kuidas olla motiveeritud midagi tegema ka suvel? Ma praegu küll lööks ainult käega ja puhkaks-mängiks.

 
Grupitöö: Chris töötab, Kaie ei tee midagi, Hanna poseerib

Suvi jõudis linna

Kätte jõudis suvi ja kapist tulid välja lühikesed püksid. Linn on mõnus ja kihab inimestest. Ja tänavatel jooksid täna ka Kopenhaageni maratoni uljad osavõtjad. Mina ainult käisin ringi ja tahtsin rämpstoitu tarbida, ent suurest survest kobisin siis ka pärast väiksele jooksuringile parki. Ent tuleb mainida, et ei ole seda parimat füüsilist vormi hetkel. Tuleb veel tööd teha selle kallal. Olen siin veidi elupõletaja jälle viimasel ajal olnud.

Miina Mamman on kadunud kevadesse

Olen siin päris sõnaaher vist olnud. Palju juhtub igasugu asju koguaeg, ent mahti neid asju kirja panna nagu ei olegi. Viimasel ajal on palju külalisi käinud - olen vaikselt muutumas hosteliks. Ent see on ainult tore ja on tore, kui mu inimestele meeldib mu linn.
Ja siis ma käisin ise just koolireisil šveitsis, mis oli väga väsitav 8 päeva - palju suures grupis ringi tuiamist ja erinevate projektide vaatamist, palju saia söömist, ohtralt alkoholi ja liiga vähe öötunde. Aga Zürich on väga ilus! Väga palju suurepärast maastkuarhitektuuri ja linnadisaini. Hinnas on loomulikkus ja metsikus - aasalilled ja niitmata murulapid. Aga kõik on väga posh ja raha lõhna tunneb õhus. Endasuguseid inimesi leidsin ainult ühest öisest baarist, õdusaid kohvikuid ka väga vähe. Kõik on nii peen, nii peen.
Ja nüüd on kevad Kopenhaagenis. Iga päev juhtub midagi - nii palju on teha, nii palju on üritusi, kus käia! Festivale täis on kõik nädalavahetused, peod, peod ja kõike muud ka.

Norskan?

Kas ma norskan? Terve elu olen elanud teadmisega, et mina ei norska. Ent Frank järjekindlalt raiub, et ma norskan. Ma ei saa aru, ta on nagu ainus, kes mulle alati püüab väita, et ma norskan. Ja mis ta ise nüüd siin siis just praegu teeb - norskab!

Kojutulek

Iga päevaga tunnen üha rohkem, et kojutulek läheneb ja see kurvastab mind väga. Juba tunduvad kõik asjad "need viimased" ja "viimast korda" ja nimekiri, mida veel teha tahan on pikk. Ja üldse - lõppkokkuvõttes on ju Kopenhaagen mu koduks saanud! Oioi, kujutan juba ette milline see viimane sõit lennujaama saab olema.
Ent siiski saab ka see suvi Eestis olema suurepärane! Ootan juba väga, et näha teid kõiki, mu armsakesi, ja lihtsalt ringi kolada ja järjekordselt nautida muretut tudengisuve. Olge siis valmis, et maabun teie sohval ja söön ära teie külmikus oleva läppanud toidu.
Igatahes, broneerisin ära pileti - 10.juuli kell 17:35 võib tulla sefiiritordi ja nelkidega, plakatid ja õhupallid on ka lubatud.

Pidu ja pasta

Ärkad üles laupäevahommikul kell 7, olles maganud vaid 3 tundi. Vitsutad voodis lamavas asendis sisse eilse külma pasta. Ja magad edasi.