Esimene p2ev.

Nii. M6ned m6tteterad.
- et vahetada eurod leu'deks tuli mul t2dile ulatada pass, mille tagaj2rjel ta toksis midagi arvutisse ja siis anda ka oma allkiri.
- suures kaubamajas tuli mul esiteks sisenemiseks teha mingi spets kaart, makstes tuli see esitada, mille tagaj2rjel p2rjati mind a4 suuruse ostutshekiga. Poest v2ljumisel astus ligi mingi naisterahvas, kes n6udis tshekki n2ha ja siis tegi sellele mingi templi. Mingi keeruline v2rk.
- l6unastasime kohalikus koolis88klas. T2IELIK VANAKOOL. Esmalt toodi kukesuppi meenutav lahja supike, millele j2rgnes 22rmiselt kummaline praad, mis koosnes hernesoustist ja mingis kanaollusest ehk p6him6tteliselt oli taldrikul mingi rasvane ja vedel hernestest koosnev m8ks, mille keskel lesis kanafilee (aga mitte ka p2ris) moodi k2ntsakas.
- ja kohvile! Kohvik t2iesti retro. No nagu Eestis 80ndatel kujutan ette. Tahtsin piimaga kohvi, toodi espresso ja kooreke. Nad siin vist sellist kanget ollust ainult tarbivadki. Maitsesime ka traditsioonilist magustoitu, mis koosnes rasvapontshikutest kreemi- ja moosikastmes. T6eline kaloripomm.
Kokkuv6ttes, kogu asjaajamine ja linnaolustik on siiski mulle suht vanakool. Jah, linnat2navad meenutavad t2ielikult n6ukaaega, alates arhitektuurist, l6petades inimeste riietumisstiiliga. Ja asjaajamine, ytleme nii, et kildu hakkab veel saama..oh, seda byrokraatiat.

Muidu on asjad nii, et umbes n2dal aega on minul ja hollandi poisil (kes muide t6epoolest on Rumeenia suurim f2nn, alates sellest, et ta oskab rumeenia keelt, l6petades tema suurte ajaloo- ja poliitikateadmistega) nagu suht lebotamine ja sisseelamine. Vaikselt n2idatakse meile, mida eelnevalt saabunud vabatahtlikud teevad. Seej2rel saabub veel vabatahtlikke ja siis juba jaotatakse meid erinevate kogukondade vahel laiali ehk teisis6nu, varsti kupatatakse mind kes-teab-kui-kauaks maapakku.