Viimane reis Rumeenias?

Optimistlik algus. Ühe raksuga kiirelt Tirgu Mures'i linna.

Esimene öö keset mägesid. Järjekordselt oli telgis jube külm.

Riigipiiridest välja!

Nostalgiarikas Moldova pealinn.

Ilm oli külm ja vihmane ja telgis ööbida enam ei saanudki.

Mõni meist on Mäki-sõltlane.

Daciad on vahetunud Ladade vastu.

Vene keel ja vene meel.

Öine vaade Odessale.

Odessa päevavalguses.

Hetk enne katastroofi ehk tabas meid terve päeva vältav paduvihm. Olime aluspesuni läbimärjad, middle of nowhere, autod peale ei võta, vihma muudkui sajab, puhub vali tuul. Hetkeks mõtlesime, et nüüd sureme küll ära.

Ent jõudsime tagasi Ukrainast, jäime ellu, põrutasime Tulcea linna, kus ööbisime paadis. Loomulikult on igas korralikus paadis ka laevakass, kes lõhnab kala järgi.

Mõnus õhtusöök, kus Kaie tegi salati..

..ja Kapten George praadis kala.

Järgmisel päeval Doonau Deltat avastama!

Ajapuudusel vaid väike 5tunnine paadireis. Võis silmata palju erinevaid linnuliike.

Hispaania võileivalt ei puudu kunagi tomat.

Constantsa- Rumeenia Musta Mere turistilõks.

Rannas peesitada ja päikeses praadida ei olnud sellel korral võimalik.

Ja tagasi koju. Ühest Rumeenia otsast teise, hääletades nii päeval kui ööl.