Juhe koos.

Saabusin just Hue linna ja tahaks karjuda v6i tarbida alkoholi. Hetkel tegelikult juba passin oma tagasihoidlikus guest house's, kus nad koristavad minu 5-dollarist tuba, kuhu ma kohe r2ntsatan ja siis pesen end saastast puhtsaks ja siis l2hen ja otsin yhe eriti priske toidukoha, kus oma rabandused toitu uputada.
Igatahes, seljataga on 15tunnine 8ine bussis6it - buss, milletaolist enne ei olnud n2inud - v2ikeste naridega nimelt. Ronisin siis oma teise-korruse-aasia-inimese-m66tudele-vastavasse voodisse ja proovisin magada ja aknast v2lja vaadata ka. Oh, nende peldikutega on ikka kehvasti siin - pissi, kuhu tahad p6him6tteliselt. Ja liiklus - vaat see on kaos. Bussijuhil on yks k2si ikka konstantselt signaalil, autod, rollerid, rattad, bussid - keegi radasid eriti ei tunne - s6ida, kus ja kuidas tahad. Teed on kehvad - suhteliselt ameerika raudtee on see s6it.
Ja noh - p6hipoint on siis tegelikult see, et Vietnami organisatsioon ostis mulle vale bussipileti ja kui ma proovisin nyyd Hue bussijaamas bussijuhile, kassapidajale ja ka tervele bussile selgeks teha, et mina ei kavatse yhe jutiga Saigoni s6ita ja et mul peaks olema "open bus ticket" (ehk see, kus saad vabalt maha astuda ja hiljem reisi j2tkata), siis keegi ei m6istnud tuhkagi ja mina lihtsalt v6tsin oma koti ja tulin 2ra. Vihaselt.
Nyyd on mul aga juba hostelituba - loodetavasti varsti, sest ma tahaks juba puhata ja m2ngida ja PESTA! Ja kohe asun ka klaarima asjaolusid, et kuidas ma nyyd siiski homme siit linnast edasi saaks.
Buuuuu - n2rv must.

Selline see buss siis oligi.