Pinge langeeeeeeeb

Nii, eksam tehtud, semester läbi, vabadus!
Linnaökosüsteemid läksid küll veidi kehvalt. Hinne on normaalne ehk siis koolipoisi keskmine, ent kuidagi endal oli halb tunne. Ei suutnud üldse oma mõtteid koondada ja tegin eriti segase ja hakitud ettekande ja ise ka ei saanud aru, et mida ma siis öelda tahan. Aga jah - ega ma selles öko-värgis polegi teab kui kõva käsi (kõik baka teadmised on peast pühitud..).
See, et urbanismi stuudio läbi sai, on väga imelik. Ma nagu ei adugi seda veel, et mis see uus vabadus endast kujutab. Täiesti veider -oleme kõik harjunud koolis elama ja stress oli just tänu sellele ainele laes - kõik olid haigestumise ja hullumise äärel. Ja nüüd äkitselt - läbi. Kui kurb ja tühi tunne isegi. Ei peagi enam öö läbi stuudios arvutiekraani passima. Või käepärastest materjalides makette ehitama. Ja aina uusi visuaale ja ideid genereerima. Kas tõesti võib elus olla ka midagi muud?
Täna on urbanismi stuudio lõpupidu. Sest osad erasmuslased lahkuvad, teised võtavad uuel semestril hoopis muid aineid ja eks osad jäävad ka mingis aines ilmselt kokku, aga jah - samasugust ühte hingamist enam ju pole. Pinge langeb ja oht on suur, et hävitan viimasedki ajurakud ja maksaalged. Nii et kui te nüüd minust paar päeva ei kuule..
Oht on ka, et musitan täna rootslasest kursavennaga. Tõesti. Ent miks ma satun alati nende armsate, sõbralike, ent veidi nagu ullikeste otsa? Alati. Ja siis suht kohe avastan, et minu dominantsele ja iseseisvale karakterile on vaja hoopis dominantsemat jõhkardit. Niisiis, et mitte rikkuda kursavendlust-õelust, siis tuleb täna pimedaid koolikoridore vägisi vältida.
Shallallaaaaaa!