Klubihunt

Ma ei tea, nii oluline osa elust on mu arust ikka peol käimine. Väljas ikka peab lihtsalt käima. Tavaliselt käin palju lihtsalt baarides või mõnel kontserdil, ent vahel on tuju lihtsalt lõputult tantsida. Selleks on meil selline koht nagu meat packing district ehk siis endine lihatööstuseala, kus on igasugu baare ja klubimoodiasju. See on tegelikult sõnasõnaliselt 'meat packing' ka praegu, ent kui minna sinna sõpradega lihtsalt tantsima ja täielikult ignoreerida tiiraseid silmapaare, siis saab hakkama. Eile käisin ja tantsisin 4ni. Ja kolmapäeval käisin esimest korda siin (ja üldse üle pika aja elus) päris klubis! Nii vahva on olla 27 ja koos teiste intelligentsete 27aastastega ja siis järsku klubis hommikuni tantsida. Ja hea muusika saatel kusjuures ja ilma igasuguse tagamõtteta. Jah, ei anna võrrelda 20ndate aastate algusaegu, kus pitsilised topikesed, peen make up ja unistus leida eluarmastus saatis neid klubiskäike. Ja rahvaviinast ning säästumarketi apelsinimahlast on toimunud upgrade gin+tonicu juurde. Jah, see vist on märk, et olen peaaegu nagu küps naine.
Head suure reede peoõhtut soovides,
klubihunt