Miina Mamman alustab taas!

Ahoi, ustavad lugejad! Miina Mamman on elus ja seikleb taas!

Minu reis kaugele Ameerikamaale v6ttis aega umbes t2pselt 24 tundi ja ehkki yldiselt l2ks k6ik edukalt, ei puudunud ka viperused. Esmalt tuleb mainida, et loomulikult oli mul j2lle liiga palju pagasit ja juba Tallinna lennujaamas tuli kotte ymber pakkida ja paar vammust selga ajada. Nii ma siis stiilselt j2lle lahkusin - higine ja n2ost punetav, tarides kahte rasket k2sipagasi kotti. Ilmselt mu syytu ja uljas olemine lasi mul edukalt niimoodi k6ige kolme lennuki pardale jalutada.
J6udnud Helsingisse, ootas enne lennukile astumist veel spetsiaalne American Airlinesi turvakontroll, kus hyppas mulle peale noor Soome tsikk, kes tulistas kysimusi. N2iteks "Kellele kuuluvad Teie kotid?", "Millal ja kus pakkisite oma kotid?", "Kust te praegu tulete?", "Mida te seal tegite?", "Kas teie kaamera ja telefon on kellegi k2es olnud ilma teie juuresolekuta?", "Kus te Ameerikas elama asute?" "Kes on see s6ber, kelle poole te maabute?". Kysimusi tuli imekiirusel, ent pyydsin neile siis sama tempokalt vastata. L6puks lubati mind lennukile. Siis tabas mind aga yllatus - luksuslikuna k6lanud American Airlines'i lennuk oli suhteliselt kipakas 80ndate moega lennumasin. Mingit isiklikku telekasysteemi ei olnud, kaugel m2ngis v2ikses televusseris Men In Black III. Ka jalaruumiga ei olnud kiita. Koht oli mul akna all, mis oli isegi hea, ehkki check in'is olin palunud kohta vahek2igu poole (teades oma suurt ja tihedat vajadust vetsu j2rele). Stjuuardessideks olid sellel lennul kypsed naisterahvad, mis on iseenesest v2ga 2ge. Aga jah, ilmselt lennufirma hiilgeajad ongi kuskil 80ndates, mil need daamid olid alles noored tsikid.
Nii, istunud lennukisse, v6is ju s6it alata, aga oh nalja, lennuk kobis hoov6turajalt tagasi, sest olevat katki! Nii me siis istusime Helsingi lennujaamas lennukis kinni ja ootasime, tasuta vesi ja myslibatoon hambus. Igavusest s6in 2ra k6ik oma reisi s88givarud ja proovisin magada. L6puks peale 2.5h ootamist (v6i isegi rohkem?) t6usime lendu. Ekraanilt tervitas meid eriti uljas lennuohutusvideo, kus iga ohutusteabe vahele r6hutati naerulsui, et me oleme ikka v2ga tere tulnud. Ameerika tundus wonderful. Kohe alustati ka toitude serveerimisega ja n2lja ei tulnud tunda selle reisi jooksul kordagi. Pugisin korralikult ja ei m6elnud sellele, et mida need produktid kyll sisaldada v6ivad. Menyysse kuulusid Mac'n'cheese, cookies, pitsa, kreekerid, kr6psud, halb, ent suur kohv. Alkoholi voolas ka ja ei 8elnud minagi 2ra klaasikesest punasest veinist.
Lugenud l2bi absoluutselt k6ik artiklid k6igest mu kolmest kaasas olnud ajalehest, -kirjast, paistiski lennukiaknast juba Lake Michigan. Ja siis Chicago suburbia - klassikalised 6pikust tuntud elamupiirkonnad, mis ligip22setavad ainult autoga. Ikka veel ja veel sellist mustrit, sekka joonlauaga t6mmatud geomeetriline linnamuster. Ja l6putud teed, laiad teed, k6ikjal teed. Ja siis suured kastid (kaubanduskeskused), mille ymber tohutud parklad ja sinna viivad teed.
J6unud Chicagosse, olin kindel, et olen oma j2rgmiselt lennult maha j22nud, sest v2ljumiseni oli k6igest 45 minutit ja tuli mul ju teha veel mitu passikontrolli, intervjuud, toll, pagasikontroll jms. Ent oh seda imet, mulle ulatati kohe oranz priority pass, mis lasi mind k6ikjal j2rjekordadest ette ja keegi ei tahtnud mind kuskil pinnida, mu koti sisuga tutvuda jms. K6ik l2ks kiirelt ja valutult ja juba ma istusingi Seattle poole s6itvas lennukis. J2rgmise nelja tunni jooksul ei suutnud ma oma silmi enam lahti hoida ja tukkusin vahelduva eduga. Reisimisest, unest ja v2simusest segasena kobisingi juba koos oma pagasiga Seattle kesklinna poole s6itvasse rongi. Loomulikult ei funktsioneerinud siin mu Eesti telefon/sim kaart (seega aastaks ajaks unustage 55694691 heaga 2ra), seega Erikule helistada ma ei saanud. Ent 6nneks oli ta mulle andnud piisavalt head juhtn88rid, kuidas tema poole saada. Peale rongi tuli edasi minna taksoga, ent kuidas seda taksot siis v6tta? Kas t6esti hyppan s6iduteele, t6stan k2e yles ka karjun "taxi"? See tundus liiga klishee ja nii ma siis seisin lihtsalt oma pagasiga teepervel. Paar sekundit ja klassikaline kollane takso peatus ja tolle immigrandist juht v6ttis mu kenasti peale. Ent taksojuhile tuleb ju tippi anda, aga kust mina tean, kui palju!? Yritasin siis kysida temalt, et kui palju ma peaks andma, ent aru ma l6puks ei saanudki, kas andin liiga palju v6i v2he. Igatahes, j6udnud Eriku maja juurde, ootas ees veel yks takistus, altuks on lukus ja Erik elab kolmandal korrusel, et sisse saada, peaksin maja ees karjuma "Erik". Ent suurep2rane ajastus, sest kohale tuli pitsamees, kes nimelt just t6i pitsat Erikule. Sain sisse ja ees ootas mind kolm s6bralikku ameeriklast, kes mugisid 6ndsalt vasttoodud pitsat. Liigagi klishee, et olla t6si.
Siis l2ksime magama. Esimeseks 88ks sain Eriku voodi, et suigatuda unne, et siis r66msalt oma esimesel Ameerika hommikul 2rgata.