Täna on selline melanhoolsem ja tujutum päev. Ülbasin siin ju alles, et kõik poisid, need jooksevad mu tuules, ent olgem ausad, tegelikult ei meeldi neile ju mina, vaid ainult mu esmapilguline väline kest, sest mind nad ju ei tunnegi ja huvitatud on nad ainult väljamaalasest armsast tüdrukust, aga mitte minust. See selleks, ega see mind niivõrd ei morjendagi, lihtsalt et, mis ma siin ikka kelgin.
Ja koolis sain eelmisel nädalal palju kiita, ent raske on ka edasi liikuda, kui oled saanud kiita. Kuidagi tammun nüüd juba mitmendat päeva ja ei oska midagi edasi teha.
Ja siis ma täna ostsin esimest korda elus legaalselt arvutiprogrammi! Läksin poodi ja andsin neile 200 dollarit ja nüüd on mul viimase versiooni adobe programmid arvutis. Esiteks, ehk tulekski hakata asjade eest maksma. Teiseks, siin lihtsalt keegi ei tegele illegaalsete programmidega ja raske on seega neid saada!
Selline päev siis.
teisipäev, 27. november 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
See lugu on luule proosavormis. Kitarr kätte ja tuurid alla.
miks sa mulle ei rääkinud, 200 doltsi!
ma oleks siit eestist ka sulle kaughaldusega midagi soodamat leida :)
miq
Postita kommentaar