Seattle on kohv ja läptopid. Kohvikultuur on terves Ameerikas osa igapäevast - kohvikud (diners), kus ettekandja muudkui tuleb ja kallab sulle kohvi juurde ei ole filmist nähtud müüt ning üks peamisi sotsiaalseid ettevõtmisi on koos kohvitamine ("let's go for a coffee" on igapäevaselt kasutusel), ent Seattle's on see eriti au sees. Nimelt sai just siit alguse take away kohvindus ning kurikuulus Starbucks on ka just siit pärit. Juuakse siin ka espresso-põhiseid kohvijooke, ent peamine ja populaarseim on hoopis drip coffee (meile teada kui filterkohv). Kõikides coffee shoppides, asutustes, üritustel on suured termosed, kust siis saab endale drip kohvi valada. Selle kohvi kvaliteet on muide väga hea. Ja loomulikult on kõikides coffee shoppides oma korralik kohviröst ning valik kohviube. Igas kodus on kindlasti olemas kohviubade jahvataja, sest üks korralik hommikukohv peab olema ju värskelt jahvatatud ubadest. Liikvel on erinevaid kohvivalmistamismeetodeid, ka aparatuur, mida ma varem näinud ei ole. Enamustel on siin oma termoskruus, millega ringi uhatakse ja kuhu päeva jooksul aina uut kohvi lastakse valada.
Niisiis, minu plaan juua vähem kohvi on siin üsnagi raske realiseeruma. Selle asemel joon ma kohvi rohkem kui kunagi varem.
(Trükkides kerge iiveldustundega, sest keres on peaaegu et liiter kohvi juba täna.)
pühapäev, 17. märts 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kujutad ette, mina, kohvinarkomaan, joon tänapäeval ainult 1 tassi kohvi hommikul kell 7 ja siis päeva jooksul ainult piparmünditeed ja rohelist teed. Kuigi see-eest alati konverentsidel lahmin kohvi. See on nagu mingi sotsiaalne tegevus seal.
Oh, Kaie, ära joo kohvi jah nii palju, see kohv keerab sees kõik majanduse untsu! Võta termosega oma teed kaasa!
Postita kommentaar