Esimene Glanamani paev

Eile ohtupimeduses saabusin Glanamani kulakesse. Jargnevaks neljaks kuuks saab mu koduks pisike noortekeskus. Pisikest kahe nariga tuba jagan veel kahe tsikiga. Uhtki kappi, lauda toas pole, ainult kaks nari. On suht jahe.
Arkasin hommikul ja vaatasin aknast valja. Hall. Vaateks mingid kuurid jms. Pole veel valja lainud, sest sajab vihma, ent aknast avanevate vaadete pohjal tundub, et tegu on toesti pisikese kulakesega. Pidi siin kull olema ka poeke ning isegi pubi, ent eile raakisid kohalikud, et pubi pandi ka eelmine suvi kinni.
Nii, inimesed.
On tudruk Kanadast, kes viimased 6 kuud on reisinud ringi ja olnud vabatahtlik. Marokos naiteks. Ta on selline happy-taimetoitlane-jooga-deep tsikk (kui see kategoriseerimine teile midagi utleb). No selline, et "olen nii onnelik, et maailm on nii huvitav ja olen oma spirituaalsetel otsingutel; soon ainult orgaanilist toitu ja kuulan orna aafrika kitarrimuusikat; olen jube hea ja alati roomus tsikk". Vot selline tsikk. A arge te pange pahaks, ma ju ei olegi eriti tolerantne ja alati ma kobisen just esmamulje jarel. No pealiskaudne olen ju. Raudselt on tore tutarlaps tegelikult.
Siis on kutt USA-st. Ta on farmipoiss Kansasest. Esimesed asjad, mida markasin, olid nokamuts ja tossud. Pagan, miks ma nii loll eelarvamustega persoon olen?? Aga jah, tundub selline tookas, usin, heatahtlik ja sobralik tuup. Suht tagasihoidlik ka. Ent Kanada tsikiga istuvad nurgas ja raagivad vaikselt juttu. Raudselt mingitel eneseotsingute teemadel.
Uks tsikk on Mehhikost. Tema lemmikvarv on roosa (seda kilkas ta eile ise), aga jah, enamus asju on tal toesti roosad. Aga on ka igasugu teisi kirevaid varve. Kust ma tean? Aga selleparast, et tsikk laotas koik oma riide- ja pesuesemed eile toa porandale laiali. 5 paari jalanousid vottis ka valja. Uhed on roosad lakk-kingad, oioi kui korgete kontstega. Tudrukul oli hiljuti mingi trauma ja nuud ta on siin selleks, et halbu malestusi unustada.
Viimane grupiliige on Itaalia poiss. Ta vottis osa ka eelmisest siinsest projektist ning seega teab ta koike ja tunneb koiki. Tundub suht vana. On sobralik ja rahulik. Hommikusooki ei soo, vaid ikka espresso noh.
Vot selline kamp siis. Ei teagi, eile ju alles kohtusime, nii et andke andeks mu esmane vigisemine. Ma ju olengi tuupiline eestlane, kes peab end teistest paremaks ja lahemalt sotsialiseeruma hakkab uldse alles vaga palju hiljem. Ei, tegelikult ma usun, et koik on toredad inimesed ja eks nais..Isegi, kui sudamesopru ei leia, pole sest katki midagi.
Homme soidame koik koos Cardiffi treeningule ja jaame sinna voib-olla kuni puhapaevani. Cardiffis olin pogusalt eilegi. Tundub tore. Muideks siin ei ole nii-nii vaga kulm, ent kohalikud on siiski imelikud, kaivad paljaste saartega ja vaga ohukeste kampsikutega. (Mojun oma suusajopes vist suht kohatult.) Aktsent on neil kohalikel ka ikka voimas. Arusaamine on kohati upris keeruline. Ja osad ju raagivad siin uldse Walesi keelt, nii ongi sildid igalpool kahekeelsed. See Walesi keel on uks ilmelik keel. Linnanimed algavad tuupiliselt kahe L-ga, ent haaldatakse hoopis imelikult. Kohati meenutab nagu hollandi rogisemist.
Tana meil on sisseseadmise paev ehk teisisonu taiesti vaba paev. Ei teagi, ilmselt vaatame pisut kula peal ringi, ehk laheme ka lahedal asuvasse linnakesse. Muidu logeleme niisama.