Boris Jeltsin.

Igasugu asju on juhtunud ja aeg läheb tõepoolest väga kiiresti. Juba jälle on homme ju neljapäev, mis on peaaegu nagu nädalalõpp ju. Niisiis, ikka tunnid-tunnid ja tihe graafik ning koolimajast välja pääseb harva, sest peale õhtusööki on ka alati midagi toimumas (isegi kui see on ainult filmiõhtu) ning niisama tuiamisaega nagu ei olegi. Täna näiteks läksin peale õhtusööki savitöökotta ja mätsisin valmis veel ühe kruusi. Õpetaja on selline vanaldane hipi. Naisterahvas, kes kangesti meenutab mingit head nõida kuskilt muinasjutust. Aga miskipärast mulle too südamlik nõiamoor ei sobi. Ta ei õpeta ise üldse ja kui küsid midagi, siis ta kahmab su saviplönni ja hakkab sellest ise lõppsaadust vorpima. Tahaks karjuda, et ta lõpetaks ja pigem õpetaks. Oh, milline riim.
Ja siis eile oli meil üritus, mida kohalikud pidulikult kutsusid 'International cafe', mis tähendas seda, et me proovisime taani noortele oma kauneid ida-euroopa riike tutvustada. Mul olid mõned kommid ja ikka loomulikult ka pudel Vana Tallinnat. Ja mingise filmiklipi vorpisin ka valmis. Kunsti ja huumori nimel tuli selline veidi liialdatud tõdedega filmike. Aga keda kotib. Eesti kohta ju keegi eriti midagi ei tea. Teiste riikide noored näitasid igavaid turistivideosid ja powerpointe. Ei, tegelikult poolakas oli vahva filmi ka teinud ning tšehhid isegi tantsisid! Selline muhe ja lustlik õhtu oligi.
Ja nädalavahetusel käisime me hoopis ära. Läksime viiekesi (mina ja kaks ungarlannat ja poolatar ja üks taani tsikk) üles põhja. Magasime taanlanna kodus, kus meid tema vanemad väga soojalt vastu võtsid ja usinalt meid toitsid (arvasid vist, et oleme vaesed ida-eurooplased, mis tegelikult ka tõsi oli) ja olgem ausad, ka jootsid. (Tasuta alkohol ei ole aga kunagi hea diil, sest isegi, kui usud, et oled juba täiskasvanud ja tead oma kõiki piire, siis vot tasuta alkohol, va saatan, võib sind ikkagi halvale teele viia. Nii ka juhtus. Suurimaks süüdlaseks imal punane viin/vein, millel nimeks Boris Jeltsin. Nojah.)
Ja siis külastasime Taani kõige põhjapoolsemat tippu, millel on nimeks Skagen. See on selline tore punkt, kus kohtuvad Läänemeri ja Põhjameri ja siis lained tulevad sedasi toredasti kahelt erinevalt poolt kokku. Ja siis vaatasime üht üüratut liivakuhja (pigem nagu mäge), mis liigub igal aastal umbes 50m edasi. Ja siis käisime Taani suuruselt 4ndas linnas, millel on nimeks Aalborg. Suht suvaline tööstuslinn. Ja ratsutamas käisime! Jah, esimest korda elus ronisin hobuse selga. Islandi hobuse sort. Head rahulikud loomad. Tuiasime nende hobustega aasadel ja mererannas. Suht ebamugav oli. Selg hakkas valutama ja jalad tulitasid. Aga muidu oli ikka äge!

Nii väsinud olen, lähen ära magama. Kell on ju peaaegu pool 10!