Hanoi - the capital of Socialist Republic of Vietnam

Laager l6ppes ja tulin Hanoisse, kus peatun kohaliku organisatsiooni majas. See on selline 3-korruseline pirakas ehitis, kus elab hetkel kuskil 13 vabatahtlikku + allkorrusel on organisatsiooni kontor. T2iesti korralik ehitis ja normaalsed tingimused. Asub too tegelikult aga t2iesti Hanoist v2ljas - kesklinna minekuks kulub korralikult aega ja kui v6tta takso, siis ka raha (muidu v6ib k6ndida ka 1 km kaugusel oleva maantee juurde ja seal suvalises kohas buss peatada ja siis linnas veel teist bussi oodata - minek v6tab kokku aega siis kuskil 2h, aga alati varieerub).
Niisiis, j6udsin siia laup2eval ja kohe kutsusid teised vabatahtlikud mind kesklinna - nimelt ei ole siin 22relinnas, mis on nagu eraldi kylake hoopis, midagi teha ja n2dalavahetusel s6idavad k6ik tavaliselt kas linnast v2lja v6i siis kesklinna, kuhu j22vad hostelisse ka 88bima ja naasevad alles pyhap2eva 6htul. Alguses h2gisin kahe briti tydrukuga, kes ka saabusid alles paar p2eva enne mind, hiljem baaris liitusid meiega ka teised. Olin aga helistaud ka yhele sakslasest vabatahtlikule, kes osaleb hoopis yhes teises projektis ja teise organisatsiooniga ja l6puks vedas ta mu mingisse korterisse, kus oli punt erinevast rahvusest tyype, kes k6ik erinevatel pillidel musitseerisid. Selline syrreaalne hetk. Ja siis 88seks sain selle saksa vabatahtliku korterisse. Hommikul pidin aga kokku saama hoopis kahe vietnamlannaga, kes on hetkel Eestis EstYESi kontoris t88tava vietnamlanna s6brannad. Nad pidid mulle linna n2itama. Pyydsin neile selgeks teha, et tahaksin n2ha kohti, kuhu turistid tavaliselt ei satu, ent siiski vedasid nad mind p6hi-turistikatesse. Aga mis seals ikka siis. Esmalt k2isime Ho Chi Minhi (see on see nende kuulus armastatud "isa") mauseuleumis (kirjutatakse nii v6i?), ent see ei olnud eriti huvitav, sest k6ige t2htsam asi - Ho Chi Mingi surnukeha - oli hoopis kuskil Saksamaal v6i jumal teab kus "parandust88del". Siis tuiasime niisama linnat2navail ja suundusime vanalinna, mis on p6hikoht, kus h2ngida. S6ime k6iksugu erinevaid asju - v2ga maitsvad k6ik. Ja ostsin ka m6ned suveniirid. Selline kena p2ev ja koju j6udsin alles 8 paiku 6htul, sest bussid siin ju enne ei liigu, kui nood on s6itjaid t2is.
Aga jah - mulle meeldib Hanoi. Tean, et enamustele inimestele Hanoi eriti ei meeldi - eelistatakse l22nelikumat Saigoni, ent ma tundsin end siin h2sti. Mulle meeldib siinne atmosf22r ja inimesed. Esimest korda tunnen just siin linnas, et mind tylitatakse v2hem - inimesed, kes mulle "hello" hyyavad on lihtsalt s6bralikud, mitte ei pyya mulle miskit p2he m22rida. Inimesed tulevad pargis ligi ja tahavad sinuga lihtsalt r22kida. V2ga armas! Ja abistavad sind igati, kui n2evad, et oled n2iteks bussi v6tmisega j2nnis.
Jah, loodan, et saan veel korraks kesklinna, ent pole sugugi kindel, sest nyyd "t88tan" iga p2ev. Ega mulle siin midagi organiseeritud ei olnud ja n6nda ma lihtsalt ise otsustasin, et h2ngin nende samade briti tydurkutega nende t88postile kaasa. T88tavad nad majutusest umbes 2km kaugusel asuvas lastekodus, kus systeem on t2iesti sama, kui selles, kus ma eelnevalt olin. Mis on aga erinev, on lapsed! Ma ei tea, kas see on vaid petlik esmamulje, ent siinsed lapsed on nii armsad - soojad ja sotsiaalsed. Eelmises lastekodus ma seda ei tundnud.
Aga jah - t2na s6idutatakse mind ja veel neli vabatahtlikku yhte teise kylakesse, kuhu j22me ka 88seks. Liitume seal "Moon Festival"i pidustustega. Nimelt j2rgib Vietnami kalender kuud, mitte p2ikest ja hetkel ongi t2htis aeg, mil t2histatakse t2iskuud - t2psemalt 22.september on see sellel aastal. Mis see t2pselt on - me keegi veel ei tea. Ent tundub, et tuleb palju kostyyme, draakoneid, tulukesi ja syyakse spetsiaalset "Moon cake"i.