Ypris suur kontrast on tulla 5-t2rni hotellist Vietnami lastekodusse. J6udsin nimelt oma t88laagrisse - lastekodu vaimse ja fyysilise puudega lastele kohalikus pisikeses kylakeses, kuskil 80km Hanoist eemal. Meid on siin koos laagrijuhiga 11 - mina ja Hispaania noormees ja Belgia tyyp ja siis 4 jaapanlast (kolm verinoort tydrukut ja yks noor kutt) ja siis 4 vietnamlast. Niisiis, ei ole just eriti mitmekylgne ja enamus inimestest on ka suht noored..nii 18-20. Vanemad olemegi mina ja Hispaania tyyp ja siis me kahekesi oleme suht vennastunud - k2ime naaberbaaris 6lut joomas ja tunneme suurt igavust - sest siin t6esti ei ole midagi teha..peale pisikese t88aja on s88mine ja koguaeg magamine ja peale 6htus88ki, kui on juba ka pime, ei ole nagu eriti yldse midagi teha. Igatahes - me k6ik 88bime yhes pisikeses ruumis - k6vades puuvoodites. Ruum on v2ga l2mbe ja minu ase on otse ukse ees. Dushiruumid ja wc on v2ga v2ga v2ga primitiivsed..yldjuhul on p6hiteema see, et jumala eest, ei l2heks millegi vastu ja kiirelt sisse ja kiirelt v2lja. S88k on iga p2ev sama!!! Iga p2ev on hommikuks mingi keemiat t2is pisikes magustatud piim (sellise pisikese mahlapaki suurune) ja sinna k6rvale keemiat t2is kilepakendis magus sai..v2ga kuiv..paljas sai. Ja siis v6id saada ka veel yhe kruusi 3+1 lahustuvat kohvi, which I happen to hate:) Selline hommikus88k siis. Ja l6unaks ja 6htuks on iga on iga p2ev riis, tofu, muna, juurvili - yhes6naga mingi tore kraam, aga iga kord t2pselt sama!! Ainult t2na on spets Vietnami p2ev meile ja siis vietnamlased tegid muud s88ki - kala ja ube ja tomatit!! Ja 6htul 6pime, kuidas kevadrulle teha!!
Aga jah - asutus ise on ka suhteliselt masendav. Lastel on siin ikka v2ga kehvad tingimused ja nende kohtlemine on 22rmiselt halb - fyysiline v2givald on igap2evane. Ja need lapsed ka ise - kui ma vaatasin, et mis m2nge nad m2ngivad, siis k6ik on v2givaldsed!! Nad viskavad yksteist ja meidki legoklotsidega, l88vad yksteist jne. V2ga masendav. Aga jah - hommikuti t88tame aias..rohimine ja muud sellised aiat88d ja siis p2rastl6unati m2ngime lastega..ent jah, see on eriti keeruline, sest tegelikult me ei tea, mida me teeme ja keegi ei seleta ka..ja me oleme suhteliselt kasutud. Ma ei teagi..ma pyyan j2rgnevatel p2vadel vahetada ja pigem olla vist fyysilise puudega lastega - aidata neil syya ja vedada neid ratastoolis ringi jms.
Aga jah - ma ei oskagi veel s6nastada, mis ma sellest k6igest arvan ja kuiv6rd ma j22n selle kogemusega rahule..varsti oskan ehk rohkemat 8elda. Fakt on aga see, et t88laagrina on laager jura - liider ei tee absoluutselt midagi, et meie vaba aega v2hegi sisustada ja ausalt 8eldes tunneme me v2ga suurt igavust..siin ei ole midagi teha!! Ja n2dalavahetuseks visatakse meid v2lja - peame oma kulu ja kirjadega ise kuhugi reisima. Ma ei teagi veel, mida ette v6tan.
neljapäev, 9. september 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
tegele jah pigem lastega.
kui nad sind loobivad asjadega, siis tee neile selgeks, et nonono, ja kurb nägu ja siis näita ette, kuidas ilusasti asja anda ja siis tee rõõmus nägu. suht efektiivne õppimsie viis on see, kui nad näevad ja siis teevad järgi.
aga trööstitu jah, kuidas kohati inimesi koheldakse. siis tekib selline abitu tunne. et kuidas nii on, et see võimalik on ja lubatud.
jaksu! kalli
Postita kommentaar