Esimene rattaõnnetus:)

Nii, tuli ka see pauk siis ära. Oligi juba imelik, et kuidas on võimalik, et mul polegi veel ühtegi rattaõnnetust olnud, sest õnnetusi siin ikka juhtub. Kuigi on kõik rattateed ja -süsteemid, on liiklus VÄGA tihe ja sellest lähtuvalt tihti ka kokkupõrked jms. Jah, rattasõit on siin nagu auto juhtimine - kõiksugu foore ja teisi liiklejaid ja kõike peab koguaeg jälgima. Päris rets.
Kolmapäeval kutsusin ühe ungarlanna rattasõidule (Eszter, kes minuga Odder Hojskole's koos õppis on praegu paariks päevaks Kopenhaagenit väisamas. Tuli Maj'le külla, ent kohtusin temaga juba ka kahel korral ja nüüd täna saan ka kohe kokku) ja ausalt öeldes hoidsin hinge kinni, tema pärast, sest kui sa oled siin "uus" liikluses, siis sa ikka üldse ei adu, mida teha.
Igatahes, eile siis vedasin keset ööd üht austerlast oma pakikal (Lukas oli samal ajal Rumeenias vabatahtlik, kui mina. Praegu on ta paariks päevaks Kopenhaagenis world music expo'l) ja noh, eks me vingerdasime pisut teel ees, aga siiski, kammoon, vihaga otsa sõita ei ole normaalne! Nii aga tegi üks tropp - sõitis meile lihtsalt hooga küljelt sisse ja siis pani edasi! Me lendasime siruli, rattakorv lömastatud, põlved marraskil. Muud hullu ei midagi.
Jah, üldiselt on taanlased mõistvad ja ei kisenda ega pasunda sulle rattateel sajatusi, kui sa millegagi eksid. Ent alati leidub ka troppe. Rattateel ees koperdavad hiina turistid ärritavad ka mind, aga ma siiski ei ole veel selle peale tulnud, et sõidaks neile õige otsa.