Lõpp

Täna hommikul lahkus mu üks parimaid sõbrannasid siin - hästi tore ja oluline norra tüdruk Hanna. Ja see tegi mind väga kurvaks. See, et tema lahkus ja meie jäime ja läksime Amager randa hängima ja siis arhitektuurikeskusesse näituse avamisele, kus tasuta joogid ja snäkid ja siis jõime kanali ääres õlle..ja noh, et elu jätkus täpselt nii nagu enne ja alati, aga teda enam ei ole meiega. Sellega tuli tunne, et ongi lõpp. Et see eluperiood ongi igaveseks läbi. Mina olen ju järgmine, kes läheb. Ent ju nii peabki olema. Kaua sa ikka jaksad jaurata. Aga siiski, see lõputunne tegi mind täna väga nukraks.