Roskilde!

Ja ongi Roskildele minek! Linn tühjeneb vaikselt. Tänavail seljakottidega noored. Poodidest kaovad viimsed kummikupaarid ja vihmakeebid. Alkoholilettide ees käib tunglemine.
Ega ausalt öeldes üldse ei viitsigi enam minna. Külmetushaigus tüütab, ilm lubab ainult vihma, massid tekitavad hirmu, nachosid küll teha ei taha, ei jaksa 8 päeva järjest juua.
Aga tuleb siiski minna. Oodatud on kaua, legende on kuuldud ammuilma.
Eks hiljem räägin siis kõigest.