Kool: ma olen nohik

Nii, k2tte on l6puks j6udnud siis kiire ja stressirohke kooliaeg. K6lab justkui olen seda oodanud, no ju vist olen jah. Ei, mulle ei meeldi stress, liigne pinge, elu koolis, liiga palju kohvi ja kommi, punased silmad, liiga v2he undetunde. Aga mulle vist meeldib teatud pinge. Jah, mul on ilmselt vaja teatud survestust, v2ljakutset ja mulle vist meeldibki hektiline elu, kus koju j6uad vaid magama.
Aga jah, kui EKAs ja Kopenhaagenis oli kool just nimelt selline, siis siin olen ma veidi nagu seda pinget oodanud. Kuidagi liiga lihtne on olnud. Ja kuidagi isegi pealiskaudne. Stuudio 6ppej6ud korrutab, et t88ta effektiivselt, v2ikse aja- ja energiakuluga, produtseeri kiirelt, kiirelt, kiirelt. Ent ma ei n6ustu sellega! Millal siis veel otsida, 6ppida, analyysida, sygavuti minna, kysida, kui mitte nyyd (koolis s.t.)! Tunnen siin vahel isegi piinlikust, et olen pidevalt koolis ja t88tan projekti kallal (teised mul klassis nagu ei ole).
EKAs olles, olin kriitiline. Tundus, et ei syveneta ega analyysita, et k6ik projektid on utoopilised ja ei midagi realistlikku, et ei 6petata meile vajalike 't88riistade' (arvutiprogrammid, visuaalne v2ljendus jms) kasutamist.
Kopenhaagenis olin kriitiline, et kus on teooria!?! Miks inimesed ei tea midagi filosoofiast, arhitektuuriteooriatest, sotsiaalteadustest! K6ik tundus nii visuaalne ja kena, ent ilma igasuguse teoreetilise analyysita.
Igatahes, hindan tohutult EKAs omandatud yldintellektuaalset baasi, Kopenhaagenis 6pitud visuaalset v2ljendusoskust ja maastikuarhitektuurset l2henemist.
Aga eks ma siin ju alles vaatan, mis saab. Esimese semestri ained olid just sellised, nagu nad olid. Uuel semestril pidavat kuuldavasti see pinge peale hakkama juba esimesest n2dalast.
Ent naljakas on jah, et Washingtoni Ylikoolis (yks maailma tippylikoole) tunnen ma, et asjad on veidi pealiskaudsed ja kergelt saab l2bi. Justkui ei peakski v2ga pingutama. Sind ei sunnita viimase piirini.

2hvardus: kui te keegi kylla ei tule, siis panen teid k6iki kooliprojektidesse.