Nii, olen täna vitsutanud verivorsti, kartulisalatit, piparkooki ja musta leiba, proovides samal ajal rääkida eesti keelt ja peale rüübata hõõgveini (sest a le coq oli juba otsas). Nimelt käisin siis lõpuks siinse Eesti kogukonna üritusel - verivorstitalgutel. Väga veider, täiesti nagu oleks olnud Eestis. Täiesti eesti toidud ja eesti inimesed (nii heas kui halvas). Ainult et eesti keelel oli enamjaolt ikka pisike aktsent juures.
Enamus inimesi olid keskealised, tulnud siia dekaad või nii tagasi, enamjaolt töö pärast. Pikemalt vestlesin umbes 80aastase arhitektiga, kes oli siia kolinud 50ndatel. Ja samuti 30ndates Meritiga, kes tegi Washingtoni Ülikoolis maastikuarhitektuuri magistri (põhimõtteliselt sama, mis ma teen siin). Ja koju tulin suure toidukotiga, just nagu oleks külas käinud vanaemal. Nüüd on paariks päevaks mõnusalt musta leiba (siin olevat kuskil vene poed!), kartulisalatit, kaneelisaiu ja vorsti.
Ja järgmisel nädalal on neil Läti majas jõulupidu, kus tantsib rahvatantsugrupp ja laulab laulukoor, süüakse verivorsti ja hapukapsaid ja tuleb jõuluvana.
pühapäev, 2. detsember 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
The f*ck, praegu on detsembri ALGUS! Mis jõulupeod? Meil alles üleeile või nii pandi kuusk keset raeplatsi ja peahoonele tulukesed. Õnneks.
Ei no mind on küll juba 2 jõulupidu tabanud ja kolmas kohe tulekul. Tundub nii loogiline - äkki maailmalõpuraputuse eelaimuses...
Postita kommentaar