Kids, don't do drugs

Jajah, see pühapäev ikka läks veidi käest ära. Olin üksi kodus ja täiesti täiesti pilves (pole kunagi nii pilves olnud), kõndisin ühest toast teise, püüdsin leida tegevusi, mida teha, filmi vaadata, pikutada, tantsida, ent ei suutnud midagi teha, kätte hiilis ka paha paranoia. Neli kõige aegluubisemat tundi minu elust. Ja terve öö oli ka veel veider ja järgmine hommik kah. Jajah, mu küpsise(magusa)sõltuvus ei ole ikka väga normaalne enam - drug myelf to have a bite of sweets..

Muidu olen siin veidi napisõnaline viimasel ajal olnud. Vististi ilmselt midagi väga suurejoonelist lihtsalt ei olegi juhtunud - selline igapäeva rutiin (võeh) on kujunenud. Hommikul ajan end vara voodist üles, kobin kooli, asjatan koolis tavaliselt terve päeva (tunde mul eriti ei olegi, lihtsalt püüan ühtteist kodutööd teha) ja siis õhtul nii üheksa paiku jõuan koju, passin veel veits üleval ja enne südaööd juba põõnutan. Reedeti võtan tavaliselt ülemäära napsu, laupäeval olen selline uimane, ent tavaliselt teen päeval Jarediga mingeid asju ja siis alati teen ikka ka laupäeval või pühapäeval mingeid kooliasju ja algabki uus nädal. Suhteliselt igava täiskasvanu päevaplaan. Aga ei, stuudio läheb ilmselt raskemaks juba järgmisel nädalal ja siis passin ilmselt koolis südaööni vms. Aga jah, hirm, et see semester on ülemäära hull oli vist veidi liialdus, praegu tundub kuidagi aega nagu ülegi olevat, juba kahetsen, et sellest ühest õppeainest loobusin. Ent vist on ka see, et nüüd töötan grupis ja see laseb mul käega lüüa, muidu ma ju olen veidi hull ja pressin end nii kaua, kui suht end rahuldav tulemus käes (mis tähendab, et kaua kaua).

Ja Liina ostis piletid ja tuleb mulle külla aprillis! Eriti laheeeeee!