Olgem ausad, suurt patriooti minus siiski ilmselt pole. Tõusin üles ja kobisin kooli nagu igal teiselgi päeval. Ühtki rahvuseset, -riiet mul ka pole, lipust rääkimata. Ent kella 2ks kobisin kaugele Northgate'i linnaossa, kus asub Läti maja. Nimelt pidas seal Seattle' Eesti Selts EV Sünnipäeva. Kohal oli omajagu inimesi, enamuses vanurid. Kuuldus eesti keelt, suure aktsendiga vigast eesti keelt ja inglise keelt. Lauldi USA hümni ja Eesti hümni, olid nõretavad ja mineviku taaka meenutavad kõned, laulis 6-liikmeline segakoor, tantsis rahvatantsurühm ja söödi kooki. Oli natuke pentsik, natuke naljakas ja natuke võõristav. Ent natuke ka armas.
Eestlaste pidustused toimusid Läti majas, sest eestlastel siin oma maja pole.
Keegi oli teinud sellise koogi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar