Jooga ja rabarberinaps

Olen otsinud siin ka võimalusi juba, et end veidigi liigutada (vahelduseks arvuti taga küürutamisele, kusjuures mu silmad pole kunagi veel niimoodi valutanud, pidevalt on tunne, et ma isegi ei näe enam selgelt, et kõik on kuidagi hägune ja virvendav!). Olen ujulaid guugeldanud ja Kairele närvidele käinud, et ta minuga ujuma tuleks, ent siiani pole veel tegudeni jõudnud. Ehkki ühel õhtul juba kõmpisin terve pika vihmase maa ujulani, kus mulle aga rõõmsate nägudega neiud ütlesid, et ujula on sel nädalal rikkis, et helistagu ma enne ette, kui järgmisel nädalal tahan tulla.
Siis käisin kahel korral isegi Voorburgis elades jooksmas, ent nüüd on koledad (külmad ja vihmased) ilmad ja mina koleda ilmaga ei jookse mingi nipiga.
Täna seadsin koos korterinaabriga sammud joogasse, ise mõeldes, et küll sellest tuleb alles lihastreening (sest võrdluseks oli ju ees just Tallinnas kogetud joogatrenn, kus selline tamp peal, et hambad ristis surud ja sunnid)! Joogatrennis ootas meid ees peale meie veel kaks inimest (vanemaaelised) ja valgetes liibuvates riietes 74-aastane joogatreener. Vitaalne ja naljakas tüüp, kes küll enamasti tegi kõik Hollandi keeles. Ja see kõik oli selline rahulik hingamine ja veidi nagu võimlemine ka. Ent enamjaolt lihtsalt lamamine ja hingamine. Vahepeal ta tuli ja hoidis mul ka ise nina kinni, et ma õigesti hingama õpiks. Ja lõpus hõikas, et tema ostis naaberlinnast Poola poest Eesti leiba!
Ei, väga tore, ent mul tema mahlakad lood jäid siiski ju keelebarjääri tõttu kuulmata. Ma ehk katsetan veidi aktiivsemaid joogatunde kuskil veel.
Ja siis me tulime koju ja Rachna andis mulle enda tehtud rabarberinapsu! Jah, tundub, et kodune rabarberinaps on hitt igas riigis!