Mendocino on maaliline väikelinnake California rannikul. Ja imekombel ei saa sinna San Fransiscost ühistranspordiga kohe mitte mingil moel. Sestap tuligi mul see väike tuur teha. Muideks bussidega sõidavad USAs ainult eluheidikud ja friigid, sest teistel kõikidel on ju autod. Mind on isegi hoiatatud busside eest. Igatahes, lõpuks jõudsin maalilisse väikelinna, kus seadsime Cory'ga kohe sammud randa, et juua seal mõned maitsvad õlled. Õhtu veetsime aga Cory õe, ema ja ta boyfriend'iga, süües isetehtud fish and chipse. Cory ema on väga tore ja võeti mind kohe ilusti vastu. Suitsetab teine ja ka ta boyfriend jube palju kanepit, kogemata söötis ka Coryle just päev enne minu tulekut hommikul tavaliste küpsiste asemel kanepi küpsiseid. Cory oli väga pahane, et ema teda narkootikumidega mürgitas. Kodu, turvaline paik, võta näpust. Kõik Mendocinos kasvatavad kanepit ja kõik suitsetavad kanepit. Rohke alkoholi osariigist olin saabunud ju kanepi osariiki. See selleks. Ja siis hommikul sõitsin koos Cory ja ta õega tagasi Portlandi, mis oli 12-tunnine roadtrip väikeste peatustega. Ja siis magasin öö Portlandis nende diivanil ning hommikul, mis oligi juba 31.hommik, võtsin bussi Seattle'sse, mis oli järjekordne sõit friikide ja heidikute seltsis.
Cory ja rand ja õlu
ägedad lained
Tagaaias on mets
Ürgse mehe kuju tagasiteel Portlandi
Härg nagu Rakveres
Kohustuslik päikeseloojangu peatus
3 kommentaari:
väga vägev kõik!
polegi muid kommentaare!
elu nagu filmis!
Lugesin just EPList armast kirjutist Portlandist. Ameerika sees on ikka hästi palju erinevaid Ameerikaid, ilmselt. No lihtsalt meie ei ole veel tagasi öko juurde pöördunud niivõrd, me pole sealt ära olnudki. Ehk õnnestub luksusautod ja mõned hüpermarketid vahele jätta.
Tore, et on sõbrad ja perekonnad! ja oma sukk.
muutud iga ajaga aina enam ema moodi
kes ütles seda viimast?
Postita kommentaar