Bologna

Oioi, aeg see lausa lendab. Ühesõnaga, vahepeal oli veel selline kokkusattumus, et Frank oli Bolognas oma sõpradel külas ja siis, hops, ma sõitsin ka üheks päevaks sinna vanasse ülikoolilinna. Alustasime hommikusöögiga tema sõprade pool (ka eestlased), kust ei puudunud ka Prosecco (mis on siin muide väga populaarne ja odav jook). Siis tuiasime mitu tundi õues, kus sadas paduvihma. Õnneks on Bolognale iseloomulik selline katusealuste tänavate tüpoloogia (miks me Eestis neid kangialuseid küll rohkem ei ehitanud?). Väike hea kohv ja rumm lõunaks ning õhtusöök sõprade pool koos Lambrusco (mis on sellele piirkonnale iseloomulik) ja gnocchidega (kartulipasta). Õhtune rong ja tagasi ma olingi täiesti üle ujutatud Veneetsias, paati ja koju. Ja ikkagi oli kuidagi hea olla vahelduseks päris linnas - suured korterelamud, laiad tänavad ja autod! Oh, kui meeldivalt urbaanne.