Elukokkusattumus

Reedel läksime Andraga välja. Noh, me reedeti ikka oleme käinud. Kõndisime tüütult kaua, et leida hubaseid ja mitte nii turistilikke baare, juba olime ikka ja jälle samadesse kohtadesse jõudes lootust kaotamas, kui lõpuks leidsime varjatud urka-baari, kus vein oli 60 senti ja spritz 1.20. Kõrvale võtsime ka tagasihoidliku taldriku paari kõrsiku, kahe rasvase pekivorstiviilu ja kahe juustu viilakaga. Viimased maitsesid kui igav eesti juust. See selleks. Sealt edasi leidsime kohe veel paar toredat kohta, kus jõime endalegi üllatuseks veel veini. Ja siis, juba kojumineku mõttega, läksime korraks turistialasse, et minna ühte kindlasse baari viimaseks joogiks. Juhul, kui me selle baari üles leiame, mõtlesime. (Veneetsias on tõepoolest kerge ekselda ja toredat baari nähes, võib olla kindel, et järgmisel korral seda üles ei leia.) Leidsime baari ja istusime leti taha, võtsime joogid ja tundsime nälga ja kuna neil mitte midagi enam süüa ei olnud, siis kaalusime juba lahkumist. Ent siis, mida ma näen aknast????! Näen möödumas oma hollandi bossi Han'i ja tema tüdruksõpra! Meie pilgud kohtuvad, nad tulevad sisse ja me joome veel palju jooke. Ja terve eilse olime me Andraga pohmellis ja käisime üksikul põllumajanduslikul saarel, kus ongi ainult mõned farmid ja siis põllud (sai käidud ka raksus, värsket granaatõuna sai proovitud). Igatahes, mis mõttes ma näen lambist Veneetsias inimest, keda ma tunnen? Et täpselt sel hetkel me ikkagi olime selles piirkonnas, kus me tavaliselt ei käi; et ma istusin akna all (kusjuures minu arust olin ma suhteliselt seljaga akna poole); et me ei lahkunud take away jookidega. Ja et Han ja ta pruta tegid peale õhtusööki just sellise jalutuskäigu sellel tänaval (nimelt nad olid mõelnud, et teeks enne hotelli minekut väikese ekstra tiiru). What are the odds???
Maailm on imeline ja sõpru täis!