Plaan oli minna päevaks Veronasse ja siis sealt õhtuks/ööseks mägedesse, kus järgmisel päeval matkata. Kuna me ent jäime hommikul nibin-nabin maha nii rongist, kui ka bussist, siis alustasime me hoopis Vicenzaga, kust juba siiski suundusime lõunaks Veronasse.
Verona: siin hängisid ka Romeo ja Julia.
Siin on muide kõikjal aedades ja parkides ja linnaruumis hurmaapuud, mis tundub, et jätavad kohalikud täiesti külmaks. Keegi kohalik oli öelnud ka, et hurmaasid küll ei saa süüa, kõht läheb ju lahti. Ma ei tea, meie sööme neid kõikjal, kus leiame.
Reisiseltskond.
Veronas on käes jõuluaeg.
Ka itaalias võib leida hapukapsast.
Ja nüüd me oleme dolomiidi mägedes, mis on siis nagu pre-alpid. Me ööbisime seal all orus väikses linnakeses, kus võõrustas meid noor eestlanna oma itaallasest mehe ja kahe lapsega. Tõesti nunnu ja õnnelik perekond.
Kohvik väikeses mägilinnas, mis oma olekult meenutas juba rohkem Austriat.
1 kommentaar:
Kuna ema enam ei kommenteeri (miks, ema, miks?), siis olen ma hüüdja hääl kõrbes. Kiidan pusavalikut. Vist.
Postita kommentaar