Ärkasin tormituulte ja palmilehtede sabina peale. Keeranud duši lahti, kust lõpuks jõudis minuni ka soe vesi, kuulsin ka Lille, Kauri ja Rene samalaadset käitumist (nimelt on meil kõikidel oma toad, ent kanalisatsioon, see reedab, mida keegi oma toas parasjagu teeb). Hommikusöögile, kus pakuti mingit mahla (mis oli küll pulbrist tehtud keemiline lurr), verivärsket (et mitte öelda tooret, ent noh vähemasti ju
local) banaani ja mandariini (keegi oli need vist hommikul noppinud!),
croissant,
cafe au lait ja baguette moosi ja võiga. No kohe näha, ent endine prantslaste koloniaalmaa!
Rene ja Kaur kangutamas toore mandariini koori.
Nüüd nohistame kõik oma tubades arvutis ja ootame, et kohalik kontaktisik, kes pidi meile juba 30 mintsa tagasi järgi tulema, võtaks telefoni vastu.
Meie hotell.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar