No regrets.

Kui ma olin 2005ndal aastal Hollandis, ütles mulle üks tore tüdruk, kellega kahjuks suhtluskeeled on veidi katkenud, et "Ei kahetse midagi". Olid sellised väikestviisi pöörased ajad ja tekkis kuhjaga asju, mida kahetseda. Ja siis ütleski. Olen hiljem tihti meelde tuletanud seda loosungit. Ja ka täna püüan omale neid kuldseid sõnu korrata. Ent siiski tahaks hoopis suurt kotti, mida pähe tõmmata..

staff christmas party

Rosinsilmne Rosario.
Kitchen Porter- jumal-teab- mis-nimi.
Khaled. Alkohoolik ja muidu pervo.
Õujee, once again.
Tšehhi poiss Lukas, kes käib mulle vahel ilgelt pinda, ent on muidu hea sõps. Lahkub Taimaale kohe varsti.
Ja Paulina Poolast. Samal ajal tõid meie jalakesed meid imepärasesse Med Kitchenisse.


Eile siis oli üks hilinenud jõulupidu. Mu tööandja-firma kõikide restoranide staff party. Kuna töötasin, jõudsin kohale alles südaööks. Palju erinevat rahvast, suured tähtsad kardetud bossid ringi siiberdamas, tasuta alks, suupisted ja diskens. On ennegi ajaloos juhtunud, et tasuta alks paneb inimesed hulluma ja tobedusi tegema..noh, rohkem vast ei kommenteerikski..

ohsaa vaba reede õhtu

Meenutus Eestimaa tripist. Ehk kui mina alles paar päeva tagasi soojas köögis istusin ja kodustega hängisin..

***
Mis võib-olla veel parem tagasitulekukink, kui see, et avastad, et sinu tööjalatsid on tuuri pandud..?! Jep, läksin siis neljapäeva hommikul uljalt tööle ja avastasin, et mida ei ole, on minu kingakesed. Eino jah, olin vihane. Ent minu kingad ei olnud siiski ainsad kurjuse ohvrid, vaid puudu olid veel mõningate jalavarjud ja oh sa imet, mõnel inimesel olid salapäraselt riietusruumist kadunud ka kõik tööriided alates pükstest lõpetades põllega. Jumalale tänu, et ma oma riided koju olin tarinud. Müstika. Kes võtaks kaasa posu inimeste suhteliselt kantud ja musti tööriideid ja veel naljakam, posu haisvaid ja vanu jalatseid??? Tõeline Med Kitcheni müsteerium. Siin küll tööpõli Hercule Poirot'le. Hämming.

Estland.

Riinimanda 15. Selline üritus leidis aset 5ndal jaanuaril Pirgu mõisas.

Tantsu ja tralli sai rohkem kui rubla eest.

Palju toredaid inimesi sai nähtud.

Polka, polka, polka.
Ja Eestis oli ju talv. Jepikajee. Me love snow.

Snow is fun.

Lumilumilumi.

Selline sovjetlik olustik.
Tere, eskimo.

Eestis käidud. Nüüd tagasi juba oma Londoni kodukeses. Istun voodis, kuulan Riinimanda plaati (ausalt see Biebli Ave Maria on liiga ilus lugu!) ja pugin veidi kopitand maitsega piparkooke (nimelt ootasid mind tagasitulles voodi peal jõulupakid Eestist. Hea teada, et nii kaua aega võttis). Nüüd tagasi siinsesse ellu. Homme kella 10ks tööle näiteks. Juhuuu. Aint nüüd puhanuna ja priskena (jäävad väiksed kahtlused, kas mu tööriided mulle ikka selga lähevad..?).

Back to USSR

Esimene asi, mida Eestisse saabudes tegin, oli külastuskäik Tallinna bussijaama vastas olevasse toitlustusasutusse "Kodused toidud" ja kehakinnitus kartuli ning heeringaga. Esimene asi, mida tegin Raplas, oli külastuskäik kodukoha juuksurisse. Noh, väike "90ndad on tagasi ja Best B4 oli moes" juuksevärv nüüd. Eile oli päev täis koorimuusikat ehk siis vana hea koolikoori 15aasta juubel. Väga tore, v.a. tõik, et sõin liiga palju. Aaah, see liha ja need singid!!
Nüüd olen juba veidi kodus molutanud. Ausalt öeldes, polegi tunnet, et oleksin ära olnud. Täiesti sama kõik, v.a. muidugi see, et üllatuslikult on vahepeal lõpule jõudnud 5aastat (või rohkemgi) kestnud vannitoaremont. Hämming.

kodulaul

Pakin siin. Üldse pole tunnet, et homme olen väikses armsas Eestis ning veel pisemas Raplas. Istun köögis Kitu poolt ära retsitud tugitoolis ja puhun emaga juttu, samal ajal rüübates teed ja raudselt midagi süües. Aga noh, ei tohi ma hõisata enne õhtut, sest viimati siit kallist united kingdomist lahkudes, juhtus ju see fenomenaalne sündmus, kus ma lennukist maha jäin ja 24h va stanstedi lennujaamas passisin. Nii et noh, ikka veidi ärevus mul. Ütleme nii, et enne kui ma ei istu easyjeti lennukis ja enne kui lennuk pole õhus, pole miskit kindel.
Igastahes. Täna juhtus selline imelik lugu, et läksin ma bussipiletit välja printima ja mees tahtis, et ma maksaks suudlustes. Was a temptation, ent pole ma nii odav. Pähh, maksin ühe naela ja tulin tulema. Nüüd siin molutan..ei tea täpselt mida kaasa võtta..no umbes nii nelja tunni pärast lahkun kodust. Jeei.

aasta uus

Olin eile tööl. Inimesi oli ilgelt palju, nõnda me siis kõik jooksime. Ent kuidagi ikka juhtus nii, et baarmänil valmisid kogemata eksitus- moijtod või siis pudenes veidi veini limonaadiklaasi. Kui aus olla, siis alates mingist hetkest meid kedagi enam ei kottinud (vabandust, ent see väljend tundus siia kohane), et klientidel oleks kõik hästi. Persse need kliendid. Asjad tundusid naljakad, aga vähem-naljakas tundus tõdemus, et kell on kohe 12 ning ma passin ikka veel tööl. Südaööl avasime naljaka seltskonnaga, mille moodustasid mõningad Med Kitcheni ustavad töötajad ning nende sõbrad, šampused. Ent see uus aasta tuli kuidagi kiirelt..ilma tundeta..rohkem nagu klaasi kummutades, kui uusaastalubadustele vms mõeldes. Jooksin õue, ilutulestikku näha ei olnud. Tänavatel ent rahvamassid. Klaasid tühjenesid veelgi. Ja juba ma olin mingis klubis koos Janaga..tasuta tekiila? Ning siis juba kooserdasin tänavail, kus olid tohutud rahvamassid. Nuiasin, et mu chicken samosa tehtaks ka soojaks..sest varem on see soojaks tehtud, miks siis see õhtu ei tehta..?Rääkisin mingi imeliku iirlasega, kes pärast jooksis mulle järgi. friiki. Ja otsisime väikese rosinsilmse Rosarioga kohta, kus napsu võtta. Ei leidnudki. Kõik kinni või mingid klubid või siis "te peate sööma, siis võite istuda"kohad. Mõned tundeavaldused või siis pigem suurest hulgast alkoholist ajendatud teod Trafalgar square'l. Ja kodu. Maandun voodis kella 6st hommikul. Ongi aasta uus. Proovida tuleb nüüd kõike, mida varem proovinud ei ole. Algus paljutõotav..Teha tuleb ainult toredaid asju ja jätta kus kurat kõik vähemtoredad tegevused. Praegu voodis küüslauguleibasid süüa on tore, missest et kõnnin libedal teel, sest toanaaber aka värske õhu friik võib koju tulla iga hetk. Igatahes, 2008 tuleb uus ja huvitav. Uued mõtted. Uued sihtpunktid. Uued sündmused. Future can't wait.