Peale puhkuselt naasmist on aset leidnud tormilised pidustused. Palju oleme korraldanud vahvaid ohtusooke, oleme tahistanud erinevaid sunnipaevasid, oleme degusteerinud erinevaid Rumeenia veine ja noh, the usual stuff. Kaks paeva tagasi votsime paeval kell 2 uhked-maitsvad kokteilid teatri taga kohvikus. Ja see pole teps mitte usual stuff, vaid tahistada oli vaja sellist head uudist, et projekt, mille koos saksa tudrukuga siin kirjutasime, kiideti heaks. Molemale oli see esimene projektikirjutamise kogemus ning parjati meid koikide projektide seas korgeimate punktidega. Juhhei! Peale pidustusi saabub aga reaalsus, mis tahendab seda, et nuud tuleb asi toepoolest teostada. Laheb suureks tootegemiseks ning kodumaa pinnale saabun ka seega alles Oktoobri keskel-lopus. See selleks. Muidu on siin jah elu ikka toretoretore, ent hetkel on mul vaike langus. Lihtsalt selline halvem tuju ilma suurema pohjuseta. No tulevad sellised hetked ja siis tuleb lasta neil mooduda. Midagi polegi teha muud.

Jalgade pilt

Jarjekordne dinner
Nadalavahetusel kaisime "Kana mael"


Sulnis ja elegantne daam
Mingid vabatahtlikud kodustasid siin kassipoja

Olin puhkusel.

Just yleeile 88sel naasesin kahe-n2dalaselt puhkusreisilt. K2isin Balkanit avastamas. Pisut Serbiat, Bosnia&Hertzegovinat, Montenegrot ja veidi rohkem Horvaatiat. Ajast j2i puudu. Oleks tahtnud veelgi rohkem taamal ringi kolada ning ka Albaaniasse, Makedooniasse j6uda. Ent sellegi poolest viisin t2ide oma ammuse-ammuse unistuse Balkani tripist. Kunagi l2hen tagasi. Reis ise oli j2rgnev- rongiga Belgradi ja sealt edasi ikka h22letusbossid. Paar v2ikest bussi ka vahepeal ning 88buss Podgoricast Sarajevosse ning siis j2lle rong Belgradist tagasi Aradi. Mul kaks tuttavat Rijekas- nende pool 88bisime, siis kasutasime veel couch-surfingut, Sarajevos v6tsime hosteli ning ylej22nud 88d m88dusid pargis. P6hiteema oli ikka h22letada p2ev otsa p6rgukuumuses (jah, just nyyd oli Balkanil loomulikult kuumalaine, 37 kraadi ja lausp2ike), 88sel j6uda sihtpunkti, otsida park, magada, t6usta ja v6tta hommikune suplus Aadria meres, pesta end puhtaks avaliku rannadushi all ja siis- kohvitama! Terve reis oli 2ge- oma t6usude ja m66nadega (kolm tundi lausp2ikeses passida ei ole eriti motiveeriv). Ja Balkan on huvitav. Rohkem ei viitsi lihtsalt siia trykkida. Panen paar pilti parem.

J22tisebossid Zagrebis.

Rijeka poole.

Vahuvein m2kitopsidest. Stiilikunnid ikka.

Aadria mere v2rk.

Ujuda ikka sai.

Kaunid vanalinnad on Horvaatias. See on Sibenik.

V2ike k6rvalep6ige Aafrikasse. Kalaturg Splitis.

Horvaatial on palju saari. K2isime neist kahel- Brac ja Hvar on nimed.

Ja Dubrovnik. Magasime otse kaljul, meeter maad ja sygavik. Fantastiline vaade, kui silmad avasin.

Tallinnast on ju otselend Dubrovnikusse. Rahvuskaaslased on siin viibinud.

Kaunis Dubrovnik, ent turistidest pungil. P6genesime kiirelt.

Oma neli tundi Montenegro piiril.

Imeline Kotor ja liiga palju treppe. Turistipesa Budva.

Reisi l6pp. Varbavahepl2tatyybid.

Trippida on tore vol. 3

Trippida on tore vol.2

Deva tripp. Uhesonaga on siin nii, et uhistranspordi peale ei saa kunagi kindel olle. Mitte kunagi. Rongid valjuvad varem voi hiljem (1kord rong naiteks hilines 50 minutit vot) voi ei valju uldse, bussidest ei hakka raakimagi. Bussiajad ja -valjumised on lihtsalt taielik mystika. Keegi ei tea kunagi, kas mingi buss ikka l2heb ning mis kellast, p6hiliselt tuleb lihtsalt bussijaama kobida ja passida. Seekord siis Devas. K6igepealt 8eldi meile, et buss l2heb 15:30, kindlat peatust kyll ei ole, et minge ja uurige parklas, kus teie buss v6iks olla. Siis ytles meile mingi mees, et buss tuleb 17:00. Ja siis kui ikka veel bussi ei olnud, saime viimaks mingilt tsikilt teada, et buss l2heb kell 19.00!! No ja siis buss tuligi- 20:00!!! Need 5 tunnikest Deva bussijaama parklas tegime me parajaks lahendades m6ned veinid (Loe: 5 veini + vahuvein) ning kuna sadas vihma, siis suurema aja passisime telefoniputkas..vahelduva eduga kolmekesi telefoniputkas, mille kuhjasime t2is oma asju ja nimetasime ymber oma koduks.

Cookie monster has arrived again.

Trippida on tore vol.1

Uleeelmisel nadalavahetusel kaisime kulas Olwinil ja Egijal ja Ruthil. Covasint on kyla nimi. Sai pisut m2gisel maastikul kolada.

Kylaolustikuga sai tutvutud.

Grilli6htud koos "kasupere" ja nende s6pradega. Palju jooke. Kodutehtud Tsuika ja vein ning poe-6lts.

Ja s88gid, need s88gid!!!!! Nii palju liha ei ole ma kunagi s88nud veel. T2itsa halb hakkas lihast. No vaat ei tahagi enam liha syya (m6ningate erand-momentidega..Loe: kui olen v2ga palju joonud).

I am a cookie monster.

An ordinary night.

Ok. j2lle tuleb alustada postitust halamisega, et mu organism on v2sinud ja roojatud. Aga nii juba kord on. Paraku t2hendab inimestega kohtumine alati ka alkoholi tarbimist. Jah, olla sotsiaalne on nii tervist h2vitav siinmail. Eelmisel n2dalal tulin toime yhe alko-vaba p2evaga. Nii-nii, t2nasest alustan "Tervise N2dalat". Kas t2hendab see telefoni v2ljalylitamist ja teki alla peitmist, veel ei tea.

On see nyyd siis rong v6i rekka..?

Tavap2rane olustik. L2hen villasse, joon 2ra k6ik joogid, s88n 2ra k6ik s88gid ja tekitan palju l2rmi.
Eesti duo.

Mina, Frank, Chris ja siil.

"Tahan seda lugu!"

* Sellest, kuidas ma n2dalavahetusel osasid vabatahtlikke Covasint' is kylastasin ja peale seda trippi taimetoitlaseks ja karsklaseks hakkasin (no peaaegu et) , juba teinekord..