
Oh sa boss, mul täpitähed. Olen oodanud seda hetke nii kaua. Nüüd võiks kirjutada memuaare.
Mis muidu? Nädalavahetusel käisin jälle veidike trippimas. Sõitsime Sighisoarasse, kus leidis aset keskajafestival, mis põhimõtteliselt on üleriigiliselt kuulus üritus, meie viljandi folgi kehvem variant. Või nagu ütleb festivali kohta Lonely Planet:
"more of a wild drinking party than anything cultural". Jõudsimegi sinna laupäeva õhtuks, kõikjal valitses orgia ning meie kui väsinud rändurid kobisime mingi mõrvalugusid jutustava vanaeide kööki magama. Järgmisel päeval võtsime suuna Brasovisse. Tõesti kena linn, pole midagi halba kosta. Seekord ööbisime ungarlaste pansionaadi vannitoas. Järgmisel hommikul põrutasime Sinaiasse, et kaeda Peles'i lossi. Kuna oli esmaspäev, oli loss suletud, ent samas ei ole ma ka suurem asi lossifanaatik ning eemalt vaatamine oli mulle rohkem kui küllalt. Järgmisena oli plaanis Sibiu linn, ent kuna hääletamine ei õnnestunud järsku enam, siis võtsime prisked kebabid ja ootasime rongi tagasi koju Aradisse. Suure mõttetulva tagajärjel tulin järeldusele, et see 7tunnine rongisõit on vist mu elu pikim rongisõit..Loomulikult nõudis see tähistamist. Kena, et rongis on vagun-baar. Koju jõudsime öösel kella 3st.
Täna on pidu. Lahkumispidu. Minemas on järjekordsed inimesed. Frank näiteks läheb ka tagasi koju. Igatahes, peole on tulemas oioi kui palju inimesi..Nalja, nalja peab saama!
Oh, peaksin koristama korterit.