Ahjaa..

..linnulaul kõlab ka rõduukse vahelt.

Ning mida ma siin nii ootamatult teen, küsib ehk mõni? Olen arhitektuuribiennaalil vabatahtlikuks, valvan Eesti paviljoni näitust st. Veel pole tööl käinud küll.

Buongiorno

Olen juba nüüd kaks päeva siin Veneetsias kohapeal olnud. On päikseline ja soe, noh, selline kampsiku ilm (ehkki õhtul on siiski vaja ka kerget jopet). Elame Lidos, mis on turistialast eemal, üle vee. See mulle sobib hästi, sest kuidagi mõnus ja rahulik on siin. Turistialas ehk Veneetsia nö. keskusalal olen käinud ainult põgusalt eile õhtul. Olen juba söönud jäätist, joonud head kohvi, tabinud vahvaid nisutooteid, tummist kuuma šokolaadi, head juustu ja kuivatatud sinki. Njomnjom. 

Ei, täiesti selline artist in residence tunne on. 

vaade meie rõdult

jalutuskäik kodust poodi

Kes siis ei tahaks pimedat ja halli novembrit veeta Rapla asemel Veneetsias?

Või noh, ega ma eriti ei viitsi kusagile minna. Ent kuna mul püsivat töökohta ei ole, siis mis siin Eestis ikka passida, süüa teha ja kassiga mängida (olgem ausad, tegelt ma ei viitsi Kituga mängida). Pigem hängin tuulises ja vihmases Veneetsias, why not!?
Igatahes olen ma ilus, tark ja osav (hahaha, einoh, tõsilugu, ema sundis eile poole ööni mind mingit  intelligentsustesti tegema. Küsimused stiilis "mis on sarnast kärbsel ja puul?"), lihtsalt lähen käin ja korra võrgustun itaallastega. Ja detsembris olen juba tagasi, siis saame koos piparkooke teha!

Miina Mamman is back!

Oh seda piinlikust - viimane postitus pärineb talvest 2014.
Vahepeal on Miina Mamman ju reisinud küll.

Miina Mamman käis Ameerikas.

Korraks põikas naaberriiki Rootsi. 

Ja puhkas Hispaanias..

..ning roadtrippis Marokos. 

Igavaim blogi ja reuma

Kellel on kõige igavam blogi? Minul!
Sest mul ei ole mahti üldse enam kirjutada. Ja ega millestki väga kirjutada ka ei ole, sest ehkki ema pidevalt käsib mul elada noore inimese elu, ei ela ma seda teps mitte hetkel. No ei ole selleks aega!
Vahepeal töötasin ka veidi üle ja siis pidin veidikeseks aja maha võtma. Nimelt kujunes piinav parema õla-käe-sõrmede valu, mis kõik on ju selle konstantselt arvuti taga passimise süü.
Igatahes, stressi ja parema külje hälvet trotsides, lähen muudkui oma lõputööga ja praktikaga edasi. Ja koju tulen 21.märts. Just ostsin pileti ära. Isegi imelikult kurb, ehkki ma väga seda Hollandit südame lähedale ju ei lasknudki.

Heeringas

Hollandlased söövad ka toorest heeringat. Ja kuna mul vahel tuleb väga suur heeringa isu, siis ostsin üks päev klaaspurgi heeringafileedega. Ent oh seda ilgust! Kui Eestis on heeringas tavaliselt soolatud, sibulaga ja õlis, siis siin ujub heeringas magusas äädikamarinaadis. Süda läks pahaks!

Kiired ajad

Ahjaa, mul on ees hullud kiired ajad, et selles suhtes postitusi ilmselt palju järgmistel kuudel ilmselt ei tulegi. Nimelt tööl on kiired ajad ja siis ikkagi püüan kõik vabad hetked teha lõputööd. Kõik päevad, õhtud, nädalavahetused pühendan järgnevad 3 kuud urbaansetele teemadele. Et selles suhtes midagi põnevat ilmselt kirja panna ei olekski.

Mõningaid pildikesi hoopis jõuluaegsest kodumaast: