Kõht täis võileibu ja nüüd lähme Martini ja Evaga (need on esimene tšehhi poiss ja eile saabunud uus tšehhi tüdruk) Aarhusi. Õues päike.
Ahjaa, hommikul ärkasin üles ja vaatasin lakke ja ennäe, laes tuiab üks hästi suurte koibadega ämblik. Ja siis silm uitas veel ringi ja ohhoo- hoopis 5 sellist ilget pikakoivalist ämblikku. Ei ole mul ämblike vastu muidu midagi, ent tuleb tunnistada, et sellised pikkade jalgadega suured ämblikud on ikka rõvedad ja mõte sellest, et nad mulle pähe sajavad, ajas hirmu nahka. Võehvõehvõeh, elan ämblikupesas.
reede, 14. august 2009
neljapäev, 13. august 2009
Esimene päev.
Just lõppes õhtusöök, milleks olid...VÕILEIVAD!! Mina aga ei söönudki neid imepäraseid võileibu, sest olin vahetult enne just pintslisse pistnud head Eesti rukkileiba ja veel mingeid jääke, mida mul Eestist kaasas oli. Tegelikult leiba saab siin ka. Ja oma leiva üle on nad ka üpris uhked. Aga no päris Eesti rukkileiva maitsega ikka pole.
Laudkond muutub aga iga korraga muudkui suuremaks. Nüüd istus meid lauas 10: mina ja Jesper ja kolm tuttavat tšehhi ja siis ungarlanna koos emaga ja siis veel nüüd üks uus tšehh koos venna ja isaga. (Järgmine kord võtan kaasa näiteks vanaemad ja kassi.) Aga jah, palju tšehhe on korraga ja siis veel üks tšehhi tüdruk tuleb kohe.
Täna tuiasime veidi Odderi tänavail. Väike on ikka see linnake. Pisipisikene südamik väikese ostutänavaga. Ja muidugi leidsime ülesse Lidli, mis ilmselt saab kodupoeks. Kuigi silm jäi peale ka Aldile, mida võiks ju ka külastada. Lidlist ostsin mina ainult 2 õuna ja 2 õlut ja dušigeeli ja see temp läks mulle maksma 40 taani krooni ehk siis 80 eesti raha. Polegi nii kallis.
Ja siis me läksime kahe tšehhiga randa (ühel neist on bronhiit ja ta vajus magama). Ent oodatud 5km kujunesid hoopis 7km..või isegi rohkemaks. Jõudnud lõpuks ometi mere äärde, avanes ilus mere vaatepilt küll. Ja ujuma suundusin ma kohe ka. Tšehhi poiss hüppas ka korraks sisse, ent kurtis, et on külm ja väljus ka koheselt. Veidi jahe oli küll, ent eestlase jaoks mitte ilmselt nii jahe ja siis ma ikka mõned konnatõmblused tegin. Pärast istusime veel kaldal, kuni äkitselt ründas meid lepatriinude kuri parv! Just. Jube palju lepatriinusid olid, kes kõik lendasid pähe ja kätele ja näole ja tükkisid ka silma ja suhu. Täiesti õudne hakkas kohati. Aga siis me harjusime ära. Ja kõmpisime tagasi koju. (Kuigi tšehhid tahtsid jubedalt bussi võtta, mina keeldusin. No teate ju mind küll, mulle ei meeldi minna bussiga, kui saab minna jala. Põhimõttekindlus.)
Selline see rand oligi.
Ja nõnda nägid välja kurjad lepatriinud.
Laudkond muutub aga iga korraga muudkui suuremaks. Nüüd istus meid lauas 10: mina ja Jesper ja kolm tuttavat tšehhi ja siis ungarlanna koos emaga ja siis veel nüüd üks uus tšehh koos venna ja isaga. (Järgmine kord võtan kaasa näiteks vanaemad ja kassi.) Aga jah, palju tšehhe on korraga ja siis veel üks tšehhi tüdruk tuleb kohe.
Täna tuiasime veidi Odderi tänavail. Väike on ikka see linnake. Pisipisikene südamik väikese ostutänavaga. Ja muidugi leidsime ülesse Lidli, mis ilmselt saab kodupoeks. Kuigi silm jäi peale ka Aldile, mida võiks ju ka külastada. Lidlist ostsin mina ainult 2 õuna ja 2 õlut ja dušigeeli ja see temp läks mulle maksma 40 taani krooni ehk siis 80 eesti raha. Polegi nii kallis.
Ja siis me läksime kahe tšehhiga randa (ühel neist on bronhiit ja ta vajus magama). Ent oodatud 5km kujunesid hoopis 7km..või isegi rohkemaks. Jõudnud lõpuks ometi mere äärde, avanes ilus mere vaatepilt küll. Ja ujuma suundusin ma kohe ka. Tšehhi poiss hüppas ka korraks sisse, ent kurtis, et on külm ja väljus ka koheselt. Veidi jahe oli küll, ent eestlase jaoks mitte ilmselt nii jahe ja siis ma ikka mõned konnatõmblused tegin. Pärast istusime veel kaldal, kuni äkitselt ründas meid lepatriinude kuri parv! Just. Jube palju lepatriinusid olid, kes kõik lendasid pähe ja kätele ja näole ja tükkisid ka silma ja suhu. Täiesti õudne hakkas kohati. Aga siis me harjusime ära. Ja kõmpisime tagasi koju. (Kuigi tšehhid tahtsid jubedalt bussi võtta, mina keeldusin. No teate ju mind küll, mulle ei meeldi minna bussiga, kui saab minna jala. Põhimõttekindlus.)
Selline see rand oligi.
Ja nõnda nägid välja kurjad lepatriinud.Täna õhtul vist suurt enam midagi ei tee. Külmkapis ilutsevad küll veel need kaks õlut, ent ei teagi, ei viitsi vist tšehhi klannis ka hängida ja püüda aimata slaavi keele tagamaid.
Olgu tervitatud uus päev.
Ärkasin oma udusulepehmes voodis valgete linade vahel ja piilusin õue ja ennäe imet- päike!
10st oli meile lubatud veidi kohvi ja söögipoolistki, nii et molutasin veidi veel oma toas ja siis kobisingi söökla poole. Alati uues kohas on mul kalduvus ülehinnata oma kõhu mahutavust ja isu ning kuhjata taldrikusse kõike, mida pakutakse. Halb komme. Nii ma siis pidingi meisterlikult terve võileibade laadungi alla kugistama. Nüüd on kõhus sangpomm.
Siis ma maksin ära ka igasugu tasud ja nõnda saingi juba väga suurest hulgast rahast lahti.
Nüüd ma passin niisama ja vist varsti läheme tšehhidega linnakese peale jalutama ja ehk ka mere äärde, mis on siit umbes 5km kaugusel. Võib-olla ma isegi ujuksin veidi, kuigi ega mingi eriti soe küll õues ei ole.
Ja Jasper on tegelikult hoopis Jesper.
10st oli meile lubatud veidi kohvi ja söögipoolistki, nii et molutasin veidi veel oma toas ja siis kobisingi söökla poole. Alati uues kohas on mul kalduvus ülehinnata oma kõhu mahutavust ja isu ning kuhjata taldrikusse kõike, mida pakutakse. Halb komme. Nii ma siis pidingi meisterlikult terve võileibade laadungi alla kugistama. Nüüd on kõhus sangpomm.
Siis ma maksin ära ka igasugu tasud ja nõnda saingi juba väga suurest hulgast rahast lahti.
Nüüd ma passin niisama ja vist varsti läheme tšehhidega linnakese peale jalutama ja ehk ka mere äärde, mis on siit umbes 5km kaugusel. Võib-olla ma isegi ujuksin veidi, kuigi ega mingi eriti soe küll õues ei ole.
Ja Jasper on tegelikult hoopis Jesper.
Saabumine.
Jõudsin kohale Kopenhaagenisse ja käisin vetsus ja võtsin oma kohvri ja siis kohe uurisin, et kuidas saaks Aarhusi ja ostsin rongipileti ka kohe ära. Veidi ootamist ja 3,5tunnine rongisõit võis alata. Rongis kuulasin Vaiko Epliku uut plaati, mis on täiesti erinev ta eelnevast saagast. Selline palju melanhoolsem ja romantilisem ja alguses mulle nii palju ei meeldinudki, aga ma olen seda juba mitu päeva muudkui käianud ja üha rohkem hakkas meeldima ja nüüd juba peale tänast meeldib väga. Siis sõin ka kodust kaasa võetud võileiba rongis ja tahtsin kangesti peale haugata värsket kurki, ent mõtlesin, et äkki ei ole see kohane. Rong oli nimelt täitsa rahvast täis ja mu kõrval istus ka üks naisterahvas. Küpsiseid sõin aga küll ja ajasin ka küpsisepuru igale poole istmele. Aga muidu kulges rongisõit uljalt ja kiirelt. Rong kimas nagu tuul.
Aarhusist pidin veel ühe rongi võtma Odderisse, ent Jasper (või oli ta Jesper?) saatis sõnumi, et minuga samas rongis on ka kolm tšehhi ja et ta tuleb meile ise järgi. Luksus. Kohe jaamas nägin kahte tumedapäist kange silmameigiga kaunitari ja siis veel ühte tšehhilikult soniga tüüpi ja kohe mõtlesin, et nood on vist need tšehhid. Olid ka. Ja Jasper oli ka sõbralikult vastas.
Autosõit kulges vaikselt. Kõik vahtisid lihtsalt aknast välja, kuigi tegelikult midagi väga põnevat ei olnudki. Ja tšehhitarid klõpsasid ka aknast mõned fotod. Aarhusile oleme väga lähedal. Kõigest kuskil 20km. Aga no neetud ühistransport on jällegi kallis. Nõme.
Jõudsime kooli ja siis Jasper hakkas meile kohe majatuuri tegema. Ah kõigepealt sõime ka võileibu, mis oli suhteliselt kahtlane ettevõtmine, sest kõik (s.t. mina ja kolm tšehhi ja Jasper) olid üpris vaiksed. Nii võis kuulda isegi inimeste neelatusi. Üpris ebameeldiv ja piinlik. Muideks tšehhid on kõik tegelikult omavahel sõbrad. Nad oleks siis võinud ju muliseda.
Odder Hojskole on selline mitmest väiksest madalast punastest kividest majade kogum. Majad põhimõtteliselt kõik omavahel ka ühendatud. Siin asub kõik. Klassiruumid ja kontor ja magamistoad ja söökla ja kööginurgad ja kõiksugu istumiskohad ja diivanid ja väiksed nurgakesed. Aga igatahes toimub kõik peaaegu et ühe katuse all. Kogu elu vaat et majast väljumata. Siin on ka jõusaal ja spordisaal. Aga basseini ei olegi! Tahan basseini! Jõusaalis võiksin küll hakata käima nii palju, kui tahaksin, aga ma ei taha. Jõusaal on nõme.
Ja siis me kuulsime veel Jasperilt kõiksugu informatsiooni, mida oli korraga liiga palju ja mu reisiväsimusest peakene (mul üpris pikk reis ikka seljataga: Rapla jaama buss- rong Tallinnasse- tramm Viru keskuse juurde- buss lennujaama- lennuk Kopenhaagenisse- rong Aarhusi- auto Odderisse) peab seda kõike nüüd veel seedima. Programm saab alguse alles aga pühapäeva õhtul kell 18. Seniks oleme vabad. Enamus inimesi saabubki pühapäeval. Minu toanaaber ka (jube hea, et seni olen üksi toas. No tõesti ei viitsiks kellegagi nii palju hetkel veel suhelda), kelleks saab olema poola tüdruk! Praegu on peale minu ja tšehhi kolmiku siin veel ungari tšikk koos emaga ja siis veel mingi ungari paarike koos vanematega (mis värk on ungarlastel, et neil kõigil vanemad kaasas on??), aga toda paari ja nende vanemaid ei ole ma veel näinud. Ja siis homme saabub vist veel kaks tšehhi. Jeebus, mingi tšehhide uputus. See tšehhi tüüp näitas end küll juba tüüpilise tšehhina ja sammus minust just uljalt mööda ning kuulutas, et tema läheb poodi midagi joodavat ostma. Tüpisch ma ütlen. Aga võta näpust, just tuli tagasi nukralt. Lääne-Euroopale iseloomulikult oli pood kinni. Odavaid tšehhi sigarette nad ju võtsid kõik lademetes kaasa. Näe oleks siis võinud ka alksi kaasa tarida.
Muidu tuleb veel posu lätlasi ja leedukaidki. Ja ungarlasi saab ka kokku mingi posu. Olen siin suht üksik hunt. Eksootika noh. Mul on kurb ainult, et Iraagi ja Bangladeshi noormehed ei saanud viisat ja ei tulegi. Ja Islandi poiss ei tule ka, sest on majanduskriis. Kurb. Nii tuleb leppida Ida-Eurooplaste ja muidugi taanlastega.
Nüüd ma vist lähen siis hoopis magama. Oma vängelt dušigeelilõhnalisse tuppa. (Nimelt mul oli dušigeel kotis lekkinud ja kõik voolas uljalt kotti ja nüüd ma just küürisin ja pesin asju puhtaks. Vänget haisu ent tuba täis.)
Vaatab siis, mis homme saab. Ent tõsi ta on, et iga algus on tegelikult veits rets. Noh, kõik on sellised 'ei tunne kedagi-ei tea midagi'. Et pole nagu veel vaba ja kodune. Loodetavasti tuleb see vabaduse ja kodu tunne varsti. Head ööd.
Aarhusist pidin veel ühe rongi võtma Odderisse, ent Jasper (või oli ta Jesper?) saatis sõnumi, et minuga samas rongis on ka kolm tšehhi ja et ta tuleb meile ise järgi. Luksus. Kohe jaamas nägin kahte tumedapäist kange silmameigiga kaunitari ja siis veel ühte tšehhilikult soniga tüüpi ja kohe mõtlesin, et nood on vist need tšehhid. Olid ka. Ja Jasper oli ka sõbralikult vastas.
Autosõit kulges vaikselt. Kõik vahtisid lihtsalt aknast välja, kuigi tegelikult midagi väga põnevat ei olnudki. Ja tšehhitarid klõpsasid ka aknast mõned fotod. Aarhusile oleme väga lähedal. Kõigest kuskil 20km. Aga no neetud ühistransport on jällegi kallis. Nõme.
Jõudsime kooli ja siis Jasper hakkas meile kohe majatuuri tegema. Ah kõigepealt sõime ka võileibu, mis oli suhteliselt kahtlane ettevõtmine, sest kõik (s.t. mina ja kolm tšehhi ja Jasper) olid üpris vaiksed. Nii võis kuulda isegi inimeste neelatusi. Üpris ebameeldiv ja piinlik. Muideks tšehhid on kõik tegelikult omavahel sõbrad. Nad oleks siis võinud ju muliseda.
Odder Hojskole on selline mitmest väiksest madalast punastest kividest majade kogum. Majad põhimõtteliselt kõik omavahel ka ühendatud. Siin asub kõik. Klassiruumid ja kontor ja magamistoad ja söökla ja kööginurgad ja kõiksugu istumiskohad ja diivanid ja väiksed nurgakesed. Aga igatahes toimub kõik peaaegu et ühe katuse all. Kogu elu vaat et majast väljumata. Siin on ka jõusaal ja spordisaal. Aga basseini ei olegi! Tahan basseini! Jõusaalis võiksin küll hakata käima nii palju, kui tahaksin, aga ma ei taha. Jõusaal on nõme.
Ja siis me kuulsime veel Jasperilt kõiksugu informatsiooni, mida oli korraga liiga palju ja mu reisiväsimusest peakene (mul üpris pikk reis ikka seljataga: Rapla jaama buss- rong Tallinnasse- tramm Viru keskuse juurde- buss lennujaama- lennuk Kopenhaagenisse- rong Aarhusi- auto Odderisse) peab seda kõike nüüd veel seedima. Programm saab alguse alles aga pühapäeva õhtul kell 18. Seniks oleme vabad. Enamus inimesi saabubki pühapäeval. Minu toanaaber ka (jube hea, et seni olen üksi toas. No tõesti ei viitsiks kellegagi nii palju hetkel veel suhelda), kelleks saab olema poola tüdruk! Praegu on peale minu ja tšehhi kolmiku siin veel ungari tšikk koos emaga ja siis veel mingi ungari paarike koos vanematega (mis värk on ungarlastel, et neil kõigil vanemad kaasas on??), aga toda paari ja nende vanemaid ei ole ma veel näinud. Ja siis homme saabub vist veel kaks tšehhi. Jeebus, mingi tšehhide uputus. See tšehhi tüüp näitas end küll juba tüüpilise tšehhina ja sammus minust just uljalt mööda ning kuulutas, et tema läheb poodi midagi joodavat ostma. Tüpisch ma ütlen. Aga võta näpust, just tuli tagasi nukralt. Lääne-Euroopale iseloomulikult oli pood kinni. Odavaid tšehhi sigarette nad ju võtsid kõik lademetes kaasa. Näe oleks siis võinud ka alksi kaasa tarida.
Muidu tuleb veel posu lätlasi ja leedukaidki. Ja ungarlasi saab ka kokku mingi posu. Olen siin suht üksik hunt. Eksootika noh. Mul on kurb ainult, et Iraagi ja Bangladeshi noormehed ei saanud viisat ja ei tulegi. Ja Islandi poiss ei tule ka, sest on majanduskriis. Kurb. Nii tuleb leppida Ida-Eurooplaste ja muidugi taanlastega.
Nüüd ma vist lähen siis hoopis magama. Oma vängelt dušigeelilõhnalisse tuppa. (Nimelt mul oli dušigeel kotis lekkinud ja kõik voolas uljalt kotti ja nüüd ma just küürisin ja pesin asju puhtaks. Vänget haisu ent tuba täis.)
Vaatab siis, mis homme saab. Ent tõsi ta on, et iga algus on tegelikult veits rets. Noh, kõik on sellised 'ei tunne kedagi-ei tea midagi'. Et pole nagu veel vaba ja kodune. Loodetavasti tuleb see vabaduse ja kodu tunne varsti. Head ööd.
Esimesed tähelepanekud vol.21
- Siin on väga palju sildasid. Kõikjal sillad.
- Metsa nagu polegi. On palju põlde ja puudesalusid, ent korralikku metsa pole.
- Nad vist tõesti söövad palju võileibasid. (Ema mind hoiatas, et taanlased ainult võileibu söövadki. Ja meil siin esimene õhtusöök ning üllatus üllatus- võileivad!)
- Ühistransport on ikka jube kallis. (Rong Kopenhaagenist Aarhusi maksis mul 355kr. Taani krooni. Kahega korrutades eesti kroonides. No tere talv.)
- Rongid on uhked nagu kõikjal Lääne-Euroopas. Kõik puutetundlikud uksed, millega küll inimestel oli nähtavalt palju vaeva..
- Taani keelt küll selgeks ei saa. Isegi kui kirjapilt miskit meenutab, siis kõnest ei mõika midagi. Ikka väga veider keel.
- Metsa nagu polegi. On palju põlde ja puudesalusid, ent korralikku metsa pole.
- Nad vist tõesti söövad palju võileibasid. (Ema mind hoiatas, et taanlased ainult võileibu söövadki. Ja meil siin esimene õhtusöök ning üllatus üllatus- võileivad!)
- Ühistransport on ikka jube kallis. (Rong Kopenhaagenist Aarhusi maksis mul 355kr. Taani krooni. Kahega korrutades eesti kroonides. No tere talv.)
- Rongid on uhked nagu kõikjal Lääne-Euroopas. Kõik puutetundlikud uksed, millega küll inimestel oli nähtavalt palju vaeva..
- Taani keelt küll selgeks ei saa. Isegi kui kirjapilt miskit meenutab, siis kõnest ei mõika midagi. Ikka väga veider keel.
Esimesed tähelepanekud vol.20 vms
Ma lähen jumala närvi. Blogger ei luba mul üldse asju avaldada. Juba eile õhtust saati püüan asju üles riputada, ent mingi FAIL.
kolmapäev, 12. august 2009
Minek.
- Ilusad ilmad saidki otsa ja nüüd sajab vihma. Vaatan siin just aknast välja ja ladistab. Ent mulle siiski meeldib vihm. Aga vist rohkem ikka, kui olen ise toas.
- Minu arvates on M&M's kommid ikka väga head. Võin teha suure paki lahti ja siis järjest krõbistada. Ent mingi aeg läheb süda natuke pahaks, aga siis ma ikkagi söön edasi.
- Taanis on:
* väike merineitsi
*legod
*H.C. Andersen
*vennad Olssenid
*Lars von Trier
* Aqua ja Barbie girl
Ja igasugu muid asju on ka, aga sellest hiljem.
- Minu arvates on M&M's kommid ikka väga head. Võin teha suure paki lahti ja siis järjest krõbistada. Ent mingi aeg läheb süda natuke pahaks, aga siis ma ikkagi söön edasi.
- Taanis on:
* väike merineitsi
*legod
*H.C. Andersen
*vennad Olssenid
*Lars von Trier
* Aqua ja Barbie girl
Ja igasugu muid asju on ka, aga sellest hiljem.
Tellimine:
Postitused (Atom)