Dalat.

Ja siis ootas mind linnake nimega Dalat. See asub keset m2gesid - seega s6it sinna on v2ga maaliline, samuti ka v2ga aeglane. Dalat ise on aga tuntud sellepoolest, et seal v6ib yhe p2eva jooksul kogeda v2ga erinevaid aastaaegasid. Jah, esimest korda l2ks mul isegi vaja pikki pykse ja pusa!!
Igatahes, bussist maha tulles, haakis mulle sappa yks Briti tydruk, kes esmapilgul tundus ysnagi tyytu (jah, ma olen ylbik). Otsisime siis hostelit koos, sest tegelikult tuleb toa jagamine tunduvalt odavam. Hostelis n2gime veel aga yht Austraalia kutti ja kutsusime tema ka enda tuppa - seltsis segasem! Ja j2llegi odavam. Samuti oli tegu suure toaga - kolm laia kahe-inimese-voodit oli seal.
Aeg Dalatis m88duski kolmekesi. Esmalt kolistasime turule, kus s6ime igasugu kentsakat kohalikku kraami. Siis saime kokku kahe vaikse ja ontlikku vietnamlannaga (austraallasel oli mingi kontakt nendega eelnevalt), ent nende inglise keel ei olnud kiita ja seega peagi lahkusime tagasi linna. Esimest korda s6itsin ka rolleril (tagaistmel kyll), sest austraallane reisib nimelt rolleril. 6htul h2ngisime veel turul (sest 8ine turg on hoopis teine kogemus kui p2evane), ostsin omale posu kuivatatud puuvilju (ooooh - oleks Eestis vaid selline valik!) ja siis passisime veel mingis kohvikus ja j6ime 6lut.
Vaatamisv22rsustega ma Dalatis seega ei tutvunud.

Nha Trang.

Peale Hoi An'i tuli linn nimega Nha Trang. See on selline turistilik kuurort, kuhu s6idavad hea meelega suvitama ka vietnamlased ise. Minu arvates ei olnud aga selles linnas midagi muud peale pika rannariba, aga minu emotsioonitus v6ib olla seotud ka sellega, et ilm oli vihmane ning tegelikult veetsin ma terve p2eva hoopiski linnast eemal - tegin yhe pisikese saartekruiisi. Nimelt v6tsin turistiliku paketti nimega "4 islands trip". See pidavat sisaldama nelja erineva saare kylastust, ent tegelikult oli nii, et maabusin ainult kahel saarel. Esimene peatus oli yhel saarel, kus sai snorgeldada! Kuigi aega oli ainult 1h ja sellest veidi aega kulus mul ka maskiga j2ndamisele - oli elamus suurep2rane!! Imeline veealune maailm - kuldkalakesed ja korallreljeef ja k6ik nagu discovery channel. Super! Selle pisikese aja p2rast tasus see terve tobe kruiis v6tta! Siis teine saar - see t2hendas tegelikkuses aga seda, et paat pargiti teise saare l2hedusse ja siis hypati valju disko muusika saatel vette, kus yks laevnikest serveeris nilbete tantsuliigutuste saatel inimestele veini (peeti, mis segunes kenasti soolase mereveega). Mina (nagu ka enamus teisi s6itjatest) vette hypata ei viitsinud. Kolmas saar oli aga selline, kus tuli yllatuslikult maksta sisenemiseks lisaraha - maksin ka, lootuses, et seal on midagi 2gedat. Tegelikult sai saarel patseerida vaid turistiputkade vahel (edasi oli k6ik v6sa) ja merevees ujuda. Noh, ujusin siis v2hemasti. Kusjuures dushi eest tuleb alati lisaks maksta ja dush t2hendab seda, et poed v2iksesse kuuri, kus sul on vee2mber ja kopsik. Ja vetsud on ju teada - v2ike kuut, kus tihti pole isegi mingit auku ega 2ravoolu - tee siis oma h2da ja p2rast uha kopsikuga vett peale - kuhu see k6ik 2ra voolama peaks..who knows!?
Viimasel saarel oli aga mingi akvaarium vms, aga selle eest tuli ka lisa maksta ja ma otsustasin, et h2ngin hoopis paadis ja loen raamatut. Ahjaa, paadis oli mingi hetk ka l6unas88k + m2ngis paadib2nd - kodukootud b2nd, kes laulis nii Vietnami hitte kui ka m6ned inglisekeelsed coverid. Parimaks oli see, kui v2ike ja k6hna Nirvana T-s2rgiga mees hakkas v2riseva h22lega, ent v2ga hingestatult Cranberries'i "Zombie"t laulma. Sweet.
Ahjaa, paadituurilt j2i mul meelde ka ylis6bralik ja ontlik Vietnami poiss, kes kohe hakkas miskip2rast minu s6braks - jagas k6ik oma s88gid minuga ja yldse proovis olla minu v2ike t6lk ja reisijuht. Alguses ma ei saanud aru, miks ja olin suhteliselt ebaviisakas, ent l6puks leppisin tema s6bralike kavatsustega. 6htul olin t6tt8elda isegi kurb, et suures lahkumistuhinas ei t2nanud teda korralikult ega vahetanud kontakte - yhe 6lle oleks ju ikka v6inud koos juua.

Hoi An.

Mulle meeldib Hoi An. T6esti - eile, kui siia saabusin, tundsin end kohe kuidagi seletamatult h2sti. Linn on rahulikum, v2iksem ja armsam, pisikese vanalinnaga, mis s2rab 8istes tuledes ja kus k2ib vilgas elu. Jah - tegu on v2ga turistiliku kohaga, ent lihtsalt nii sympaatne on see pisike vanalinnake. Loomulikult pakutakse ka siin sulle igal sammul k6ike, ent see on kuidagi meeldivam, kui oli Hue's - need inimesed on siin professionaalsed asjade p2he m22rijad ja selles pagana head. Kuidas muidu seletada fakti, et mulle on 6nnestunud maha parseldada erinevaid maiustusi siit ja sealt ja kaks paari kingi!! Oeh, neile myyjatele annaks alla igayks. Ehk siis jah - terve kesklinn kubiseb jalatsi- ja riidekauplustest, kus v6etakse t2pselt sinu m66dud ja tehakse sulle spets tooted. N6nda saingi kahe uue kingapaari v6rra rikkamaks (vaesemaks?), mida mul tegelikult vaja ei ole, millest yks paar on l6ppkokkuv6ttes ka veidi kentsakas ja mille vastupidavuses Eesti kliimas annab kahelda. Aga mis sellest. Ma ei ole eriline ostlemismaniakk ja vahel reisides v6ib ju endale yhtteist lubada, toetades sellega kohalikke nobedaid vietnamlannasid. Mis v6ib veel parem olla?! Ei, suurfirmadele! Aga jah - oi kuidas oleks tahtnud veel rohkem kingi siit osta - no j2rgmiseks suveks juba kenasti valmis - aga taltsutasin end.

Hommikupoolikul laenutasin aga ratta ja s6itsin 5 km kaugusel olevasse randa. Ka see oli tore kogemus - nimelt s6idavad siin rollerid, autod, rattad ja k6ik muud segamini teed m88da - m6ni hetk oli ypris kaootiline, ent samas tuleb tunnistada, et kuna autoliiklust on siin 22rmiselt v2he, siis tunnen ma siin end rattaga s6iduteel miljon korda turvalisemalt kui Eestis.
Rand ise oli imeilus (teadjad r22givad, et isegi kenam, kui turistilik Nha Trang, kuhu suundun t2na 88sel) - helesinine vesi, palmid, valge liiv. Molutasin veidi p2ikese k2es ja ujusin veidi tulikuumas ja eriti soolases merevees ja siis varsti suundusingi juba tagasi. See on aga siin kyll, et nad ikka igalt poolt pyyavad teenida ja turiste nina pidi vedada. Kuskilt lugesin enne tulekut, et Vietnamis nii ei ole, ent mulle tundub kyll vastupidine. T6esti - see k2ib n2rvidele, kuidas nad ainult kooriks. Tallinna vanalinnas on ka eluhinnad, ent v2hemasti on k6ik out in the open ja kui ei meeldi, 2ra s88. Siin olen aga t2heldanud, et isegi kui toidud on odavad, on nad portsjonitelt ja kvaliteedilt tihti petukaup. N2iteks hommikuks s6in banaanipannkooki ja v2rsket apelsinimahla. Kook oli v2ike ja maitsetu ja kahtlustan, et apelsinimahl kyll v2rske ei olud. L6unaks v6tsin aga Hoi An'i spets roogasid sisaldava set menu - seal oli yks tore supp, m6ned vahvad kevadrullid ja siis veel yhed riisipl8nnid, kus sees v2ike krevett (noh nagu meie pelmeen umbes). J6in kodu6lut. K6ik oli v2ga muhe ja tore, ent ei saanud maitseelamust. Ma ei tea, kahtlustan siiski, et nad teevad tihti turistide pealt ikka haltuurat. Aga mis parata, olen rumal turist ja vaielda ei saa.

Miina Mamman - toidukriitik

Pildikesi Vietnamist.

Juhe koos.

Saabusin just Hue linna ja tahaks karjuda v6i tarbida alkoholi. Hetkel tegelikult juba passin oma tagasihoidlikus guest house's, kus nad koristavad minu 5-dollarist tuba, kuhu ma kohe r2ntsatan ja siis pesen end saastast puhtsaks ja siis l2hen ja otsin yhe eriti priske toidukoha, kus oma rabandused toitu uputada.
Igatahes, seljataga on 15tunnine 8ine bussis6it - buss, milletaolist enne ei olnud n2inud - v2ikeste naridega nimelt. Ronisin siis oma teise-korruse-aasia-inimese-m66tudele-vastavasse voodisse ja proovisin magada ja aknast v2lja vaadata ka. Oh, nende peldikutega on ikka kehvasti siin - pissi, kuhu tahad p6him6tteliselt. Ja liiklus - vaat see on kaos. Bussijuhil on yks k2si ikka konstantselt signaalil, autod, rollerid, rattad, bussid - keegi radasid eriti ei tunne - s6ida, kus ja kuidas tahad. Teed on kehvad - suhteliselt ameerika raudtee on see s6it.
Ja noh - p6hipoint on siis tegelikult see, et Vietnami organisatsioon ostis mulle vale bussipileti ja kui ma proovisin nyyd Hue bussijaamas bussijuhile, kassapidajale ja ka tervele bussile selgeks teha, et mina ei kavatse yhe jutiga Saigoni s6ita ja et mul peaks olema "open bus ticket" (ehk see, kus saad vabalt maha astuda ja hiljem reisi j2tkata), siis keegi ei m6istnud tuhkagi ja mina lihtsalt v6tsin oma koti ja tulin 2ra. Vihaselt.
Nyyd on mul aga juba hostelituba - loodetavasti varsti, sest ma tahaks juba puhata ja m2ngida ja PESTA! Ja kohe asun ka klaarima asjaolusid, et kuidas ma nyyd siiski homme siit linnast edasi saaks.
Buuuuu - n2rv must.

Selline see buss siis oligi.

J6ulud.

T2na on viimane 6htu siin mullis. Osad on kuskil karaokebaaris ja laulavad, ma pakkisin veidi ja tegelikult l2hen vist varsti magama - homme stardime siit kell 8.45 ja siis Hanois l2hevad k6ik juba erinevatele lendudele - ehk siis mina kyll siiski bussile. Niisiis, minu buss lahkub homme Hanoist kell 7 6htul ja edasine ongi k6ik lahtine. Ma ei tea ka, kui palju enam netti saan - loodetavasti millalgi ikka..

Ja t6esti - k6ht on nii vastikult t2is nagu oleks j6ulud. Aga oh need eksootilised puuviljad, l6putud magustoidud ja k6iksugu mereannid..

K6ht muudkui kasvab.

Hotellitoa vaaded.

Ikka natuke veider on olla sellises lukshotellis ja syya Euroopalikku toitu - ei ole tunnet, et olen Vietnamis ja sellest on kahju. Enamuse ajast h2ngime hotellis - ujume siin basseinis, viibime ventikatega ruumides, kus on vahel isegi kylm - no niiv6rd intensiivne on see jahutus. Ok, vaade on imeline ja s88ma minnes kohtame tavaeluolu, ent siiski - oleme veidi mulli, et mitte 8elda vati, sees. Aga olgu siis nii - ilmselt saan seda kohalikku v2rki kamaluga oma reisiteel alla L6unasse ja ka hiljem, kui liitun yhe laagriga, mis toimub kasinas vaimse puudega lastekodus.
Just tulin aga l6unas88gilt, mis oli j2lle selles kohalikus tagasihoidlikus restos. J2lle kuhjati lauale igasugu v2rki, kust sa siis pulkadega (salaja k2ega) omale miskit nina halla haarad. T2na oli k6ik kala ja muud mereannid..mmm..maitsev! Mida aga ei ole, on v2rske salat! Ok, olid mingid aurutatud 6lised juurviljad, aga siiski - keha n6uab v2rsket rohelist! Teine asi, mida juba igatsen, on piimatooted! Oh, kuidas pugiks jogurtit ja jooks petti! Aga mida mul kobiseda - vats kasvab usinalt ja k6ik on eriti maitsev! Jeje.

Nende vetsudega on jah mingi teema - t2na oli n2iteks selline juhtum, et olin hotellivetsus, kus yks kohalik vanem naisterahvas ka j2ttis oma kabiiniukse p2rani lahti ja istus siis seal - sharing is caring?

Grupp on meil kuskil 25-liikmeline v6i nii. On L2ti tydruk ja Leedu tydruk ja Poola tydruk ja Tshehhi tydruk. Ja siis Rootsi poiss ja Itaalia poiss ja Bulgaaria poiss. Ja siis veel Prantsuse tydruk ja Itaalia tydruk ja Kambodza poiss ja Indoneesia tydruk ja Jaapani tydruk ja kaks Vietnami tydruk ja Vietnami poiss ja Filipiinide tydruk ja 2kki keegi veel..? Ei m2letagi kohe. Ja siis on igast Vietnami korraldajad ja Euroopa korraldajad ja koolitajad. Ei, t2itsa tore on. V6ib-olla k6ige suuremat grupiyhtsust ei ole veel tekkinud, ent 2kki kujunebki see alles viimaseks faasiks - siis kui k6ik oma v2lit88delt naaseme ja kogemusi vahetamine. V2lit88dest r22kides, v6in 8elda, (ema ja 6de v6ivad selle l6igu nyyd lugemata j2tta:)) et t2na r22kis yks korraldajatest, et k6ik vastuv6tvad organisatsioonid on v2ga erinevad ja umbes kolm korda nimetas minu organisatsiooni Kambodzas, et selle kohta neil ikka eriti informatsiooni ei ole ja et nad ikka v2ga ei suhtle ja et m6ned organisatsioonid kujutavad endast ilmselt suuremat v2ljakutset. Sweet. Kambodza poiss aga r22kis, et ma peaks kindlasti proovima roiskunud kala. Proovin.

Noor rootslane, kellega on meil aga midagi sarnast - kohe n2ha, et ikkagi p2hjamaalased.

Aga jah - ilmselt saab varsti mu eluolu olema tunduvalt primitiivsem - seega ehk on isegi tore veidi selles v6lts-luksuses supelda..?