Copenhagen suburbia.

Täna oli meil klassiekskursioon erinevatesse Kopenhaageni ääreala piirkondadesse. Suburbia on suburbia ikka kõikjal. Tutvusime erinevate elamurajoonidega, mis planeeritud erinevatel aegadel, ent eesmärk alati ikka sama - luua mõnus ja hästi toimiv elukeskkond. Miskipärast see alati just nagu ei õnnestu..

Aga bussis sain endale pinginaabriks Ukrainast pärit Yura (jura!:)), kes on selline halva inglise keelega kohtlane poiss/mees. Ta on Taanis olnud juba terve aasta - tegi siin mingi praktika ja töötab isegi maastikuarhitektina kuskil. Nüüd astus ülikooli, et teha siin magistrantuur. Aga ta on selline..ee..noh ta jaoks on kõik uus - tekstid, mida loeme, loenguvorm, teemad ja urbanistika üldse! Ma siis püüdsin seletada talle mingeid asju, aga ma ei tea, kas ta adus. Nemad seal Kiievis õpivad praegu alles taimi ja loomi ja seda, kuidas aedasid kujundada.
Ja tegelikult mind ärritas ka see, et ta kogu aeg nimetas, et "noh, meie ju Nendest riikidest" ja et "Jah, ma arvasingi, kui sind nägin, et sa oled ka Nendest riikidest". WTF, Eesti ja Ukraina võivad olla sõbrad (ja mulle väga Ukraina meeldib), ent me ei ole ühest ja samast Sellest kultuurist - ikka suht erinevad riigid!
Vaene väike Yura, tal on maailmaasjadest nii palju veel õppida!

Halb toitumus.

Kuna ma siiski elan koti otsas ehk siis siiani Stine põrandal, siis ei ole ma saanud korralikke toiduaineid veel muretseda ning pole ka mahti siin süüa teha. Seega - tere, rämpstoit!
Mu uued lemmikud on:
Leib odava pesto, mozzarella (see on kõige odavam juust siin:)) ja tomatiga
Riisikreeker maapähklivõi ja tükeldatud banaaniga

Ja ükski toode ei ole orgaaniline, õiglane kaubandus ega öko!!!

Maapähklivõist tekib vaikselt sõltuvus..
Stine ühika aiast rotin ka tooreid õunu, mis küll panevad mul veits kõhu valutama, aga ma ignoreerin seda.

Tere, kool.

Sel nädalal algas kool. Ja algas põhjalikult. Esmaspäeval 8-12ni oli Urbanismi stuudio tund. See on selline väga intensiivne ja mahukas aine, mis kestab jaanuarikuu lõpuni. On grupitööd ja individuaalseid ülesandeid. On loengud, aga põhiliselt stuudiotöö. Mässame presentatsioonide, postrite, makettide jms kallal. Ja siis teisipäeval oli 9-12ni Urbanistika teooriate tund, mis saab olema selline teoreetilisem. Loeme kõiksugu tekste ja siis räägime nendest, teeme presentatsioone jms. Lõpus on eksam. See aine kestab ainult sellel perioodil, mis lõpeb 11.novembril. Need ongi mu kaks ainet praeguseks. Võtavad need aga täispikad päevad teisipäev ja neljapäev ning poolikud päevad esmaspäev ja reede. Kolmapäev on ametlikult vaba, ent eks see hakkab täis olema grupitööd.
Kõige raskem ongi vahest see, et loengud on pikad. 8(9)-12ni ja siis teine on 13-17ni. Vahele tehakse küll pisikesi 5-10min pause, ent ega see energiat ei anna. Raske on istuda järjest 8-17ni.
Igatahes, esimeses aines jagati meid juba gruppidesse. Ma olen kahe taani poisi ja ühe taani tüdruku ja siis ühe saksa tüdrukuga koos. Ma ütlen teile juba eos, et see grupitöö saab üks väljakutse olema. Ma olen ikka pigem vist selline individualist - nii palju energiat võtab mingis grupis jahmerdamine. Igatahes, juba sel nädalal peame koos grupiga tegema videod - üks rongis ja teine Tivolis! Jeje, tivolisse minek!

Kopenhaagen on äge!

Jalgratast mul veel ei ole, ent vaikselt otsin. Taanlased ise tihti lihtsalt varastavad omale ratta ehk siis otsivad rattaid, mis ei ole lukus. Samuti vedeleb katkiseid rattaid igal pool - on võimalus üks kaasa haarata ja parandusse viia. Või siis lihtsalt osta kelleltki kasutatud ratas.

Kopenhaagenis on väga väga palju väga armsaid ja ägedaid kohvikuid-baare. Kui Tallinnas saab need mõnusad kohad ühel (või äärmisel juhul kahel) käel kokku lugeda, siis siinne linnapilt kihab neist. Täna istusin ühes mõnusas odavas kohas, kus saab 20 taani krooni eest suppi ning 10 taani krooni eest kohvi. Muud neil menüüs ei ole:)

Minu "Taani ema" Stine! Ta on väga tore ja huvitav. Nii mõneski mõttes oleme tegelikult sarnased, mis mingi hetk võib isegi saada häirivaks (sest ma tean ju küll, mis need mu enda vead on:)). Aga ei, tegelikult loodan ma temaga aktiivset suhtlust säilitada ka siis, kui ma ükskord ta põrandalt ära kolin. Ta on sõbraks saamas. Ja ta on väga cool.

Aktiivne elu

Reedel oli koolis väljamaalastest üliõpilastele esimene tutvustav kohtumine. Ülbe, nagu ma olen, otsustasin esialgu seda ignoreerida, ent lõpuks kobisin siiski 10ks kohale. Eks see üks 1h vms kestab. Välja tuli aga terve pikk päev täis programmi. Igasugu erinevad inimesed rääkisid meile Kopenhaageni Ülikoolist, LIFE sciences teaduskonnast, õppeainetele registreerumisest, eksamitest, e-õppest jms. Oli täitsa kasulik ja huvitav. Ent kui lõpus hakati rääkima taani kultuurist ja kultuurišokist, tundsin veidi tüdimust. Siis tehti meile ekskursioon campuses ja mängiti mänge. Oleksin pidanud enne lahkuma, sest mul on kopp ees igasugu nime-mängudest, ent kuna ma tahtsin saada hiljem pakutavat tasuta õhtusööki, hängisin vastumeelselt siiski kaasa. Siis antigi meile see va lubatud söök, mis oli väga maitsev, sest ma ei olnudki saabumisest alates korralikku sööki tarbinud - ikka võileivad ja kommid jms. Peale seda jäime tudengibaari jutlema ja odavat (20 DKK) õlut tarbima. Tutvusin toredate inimestega - üks tüüp näiteks Seattle'st, kes võttis urban design'i aineid juba eelmisel aastal ja nüüd kirjutab siin oma magistritööd. Samuti üks austraallanna, arhitekt, kes on siin elanud juba 2 aastat. Ja siis loomulikult oli seal ka 3 eestlast:)

Eile oli muretu laupäev. Esmalt käisime Stinega mingit vastikut bearnaise kastet degusteerimas, sest selle eest sai tasuta loteriipileti. Me ei võitnud midagi. Siis läksime maailmakultuuride festivalile, mis siin sel nädalavahetusel toimub. Seal oli muusikat, palju rahvast ja kõiksugu häid toite. Ma võtsin Tai nuudlid krevettidega! Nämmnämm. Stine näitas ka oma üht lemmiktänavat, kus on paar mõnusat kohvikut ja baari. Õhtu lõppeski seal ühes baaris Stine sõprade, ohtra õlle ja briti vanamehe seltsis, kes elab siin juba 30 aastat, õpetab akadeemilist inglise keelt, ent on vist suhteliselt üksik. Teda nähtavat sel tänaval restoranides-baarides tihti.

Elukohta mul siiani ei ole, ent täna lubasin ühele naisele helistada, kes üürib oma kodus üht tuba välja. Natuke mind häirib kellegi kodus elamine, ent ehk võtan siiski ent kokku ja kobin seda tuba vaatama.

Õues paistab päike ja homme algab kool kell 8!

Õhtune melanhoolia.

Ma muudkui istun Stine ühikatoas ja loodan, et imeväel jookseb tuba mulle kätte ära (einoh, tegelikult jälgin ka vastavaid interneti-lehekülgi). Stine ise hulgub ringi - eks tal ole ka villand, et ta pisikeses toas passib üks eesti kodutu, suur kohver keset ta põrandat avali, maas madrats ja paberid. Ma arvan, et varsti ta kupatab mind välja.
Õues on juba pime, miskipärast kostub ilutulestikukära, ma mõtlen, et ma ei viitsi liigutadagi.
Ega mul veel musta masendust ei ole - 'õhtune melanhoolia' kõlab lihtsalt pealkirjana hästi.

Rotielu.

Nüüdseks olen sisse andnud elamisloataotluse. Samuti on mul tänasest taani number - 71542521. Ette käib ilmselt ka kood 0045. Aeg-ajalt kiikan ilmselt ka eesti numbrit.

Ent siiani olen kodutu. Päris raske on neid kortereid siin uurida, tihti on takistuseks juba keelebarjäär. Ja üldse - siin on ikka väga hull nende vabade tubadega. Ma ei oleks seda ette kujutanudki, et selline tung võib olla (muidu poleks ju juunikuus ühikakohast loobunud:)).

Täna tuiasin oma teaduskonna - LIFE sciences- ümbruses. Tegu on suure campusega, kus pargid ja muud rohelist värki. Jeje, öko, mu lemmik!

Ja siis käisin odavtoidupoes Netto, kust ostsin pisikese brie juustu ja tomatit ja pisikese leiva. Maksma läks see 26 taani raha, mis on siis kuskil 50 eeku. Polegi kõige hullem, sest vaateakendelt on silma hakanud, et kõige pisem jäätis või saiake on enamasti 20. taani krooni kanti. Cafe Latte on odavamates kohtades 30 taani krooni, väljas söömisest ärme üldse räägigi:)

Niisiis, reegel on see, et kes mulle külla tuleb, see toob kaasa ka koti täie maitsvat ja odavat eestimaa toitu. Mu ema käest saate ka hoidisepurgid :D