Ujumine katse 2

Kõmpisin täna uuesti sinna kodukandi ujulasse, kust mulle eelmisel nädalal öeldi, et ujula on vihma tõttu rikkis ja oh seda üllatust, ka täna ei saanud arusaamatul põhjusel ujuda.
Selle ujumisega on siin igavesti keeruline.

Amsterdamis käik

Ma ei tea miks, ent miskipärast pole Amsterdam mind kunagi tohutult paelunud. Kui nüüd Hollandisse tulin, siis kaalusin alguses ka elamist Amsterdamis, peamiselt just samal põhjusel, et sellest linnast rohkem teada saada, avastada tema head tahud ja teda paremini mõista. Ent õnneks peagi loobusin sellest ideest. Nimelt on Amsterdamis elada tohutult kallis, igapäevane sõit Amsterdami ja Haagi vahet oleks lihtsalt tohutult väsitav (respekt Kairele, kes seda teeb) ning tegelikult ei meeldigi ehk mulle Amsterdam ja nii ongi. 

Laupäeval käisime seal Kaire ja Martiniga. Linn kubiseb turistidele mõeldud rõvedustest ja kubises ka turistidest. No ei olnud hubane ja lahe. Ent samas on kindlasti Amsterdamis ka need toredad linnajaod. Siiski leidsime ühe hubase tänava ja õpuks istusime ühes seni minu jaoks parimas Hollandi baaris. 

Muuseum, kuhu me ei läinud, sest järjekord oli paarikümnemeetrine. 

Taamal paistmas muuseum, kuhu ma ka ei läinud, sest ei suutnud otsustada, kas ostame tavapileti või teeme muuseumikaardid. 

Ujumine Hollandi stiilis

Just käisin siis lõpuks ujumas. Väga kummaline kogemus. Riietusruum on meestele ja naistele koos, sest nimelt on seal kapid, kuhu sisse sa ronid ja seal siis vahetad ka riided. Oma asjad surud sa 50 senti maksvasse imepisikesse kappi ja siis loivadki sealt basseini. Bassein on jube väike ja peaaegu et sügavaks ei lähegi. Basseinis hulbivad igatpidi kõiksuguses kaootilises liikumises aeglased kehad (enamjaolt immigrandisugemetega). Parempoolset liiklust ei tunnistata. Korralikku dušši ei olegi, vaid basseini kõrval tuleb end trikooväel tohutu survepesu alla ära loputada (dušist tuleb sellise joana, et nagu nõeltega torgitaks). Ja siis sedasi ronid jälle sinna kappi, märgates nüüd, et riietusruum on jõhkralt külm. Märgates ka, et terve riietusruum kubiseb kaameratest (kapid ehk küll mitte???). Üldiselt on räpane ja oi, vetsu on targem mitte minna.

Jooga ja rabarberinaps

Olen otsinud siin ka võimalusi juba, et end veidigi liigutada (vahelduseks arvuti taga küürutamisele, kusjuures mu silmad pole kunagi veel niimoodi valutanud, pidevalt on tunne, et ma isegi ei näe enam selgelt, et kõik on kuidagi hägune ja virvendav!). Olen ujulaid guugeldanud ja Kairele närvidele käinud, et ta minuga ujuma tuleks, ent siiani pole veel tegudeni jõudnud. Ehkki ühel õhtul juba kõmpisin terve pika vihmase maa ujulani, kus mulle aga rõõmsate nägudega neiud ütlesid, et ujula on sel nädalal rikkis, et helistagu ma enne ette, kui järgmisel nädalal tahan tulla.
Siis käisin kahel korral isegi Voorburgis elades jooksmas, ent nüüd on koledad (külmad ja vihmased) ilmad ja mina koleda ilmaga ei jookse mingi nipiga.
Täna seadsin koos korterinaabriga sammud joogasse, ise mõeldes, et küll sellest tuleb alles lihastreening (sest võrdluseks oli ju ees just Tallinnas kogetud joogatrenn, kus selline tamp peal, et hambad ristis surud ja sunnid)! Joogatrennis ootas meid ees peale meie veel kaks inimest (vanemaaelised) ja valgetes liibuvates riietes 74-aastane joogatreener. Vitaalne ja naljakas tüüp, kes küll enamasti tegi kõik Hollandi keeles. Ja see kõik oli selline rahulik hingamine ja veidi nagu võimlemine ka. Ent enamjaolt lihtsalt lamamine ja hingamine. Vahepeal ta tuli ja hoidis mul ka ise nina kinni, et ma õigesti hingama õpiks. Ja lõpus hõikas, et tema ostis naaberlinnast Poola poest Eesti leiba!
Ei, väga tore, ent mul tema mahlakad lood jäid siiski ju keelebarjääri tõttu kuulmata. Ma ehk katsetan veidi aktiivsemaid joogatunde kuskil veel.
Ja siis me tulime koju ja Rachna andis mulle enda tehtud rabarberinapsu! Jah, tundub, et kodune rabarberinaps on hitt igas riigis!

Esimene Rotterdami nädalavahetus

Ehk sel mu kinnisideel, et mulle sobib elukohana Rotterdam, aga mitte Haag (olen mõlemas linnas väga põgusalt viibinud 2005ndal aastal ja siis Haagis olen käinud ka üks kord 2012ndal aastal), on siiski teatud tõepõhi all. Kohe esimesel õhtul kui rongi pealt maha astusin ja Rotterdami uut elukohta vaatama suundusin, tundus kuidagi mõnus urbaanne atmosfäär. Rongijaam ise on vastuoluliselt laheda arhitektuuriga. Sellist leidub siin Rotterdamis palju. Täna oli aga esimene korralik päev Rotterdamis (sest üldiselt liigun ju hommikul varavalges rongijaama ja siis õhtul komberdan rongijaamas koju), sõitsime Rachnaga ratastega ringi. Käisime turul, ökopoes, mingi ta maastikuarhitektist sõbra kodus ja aias, second hand'ides, hubases ökokohvikus, kus sõime kõrvitsasuppi ja värskelt küpsetatud leiba, kahe maja lahtiste uste päeval, kus arhitektid rääkisid oma lahendustest uute korterite kujundamisel vana maja sees ja siis läks Rachna mingit toidufestivali raames toimuvat loengut kuulama ja mina suundusin arhitektuurimuuseumi raamatupoodi.
Rotterdam tundus täna mulle igati sobilik paik. Võiks siin peatuda mõneks ajaks küll. Ehkki eile õhtul olin ma üksi, oli pime ja vihma kallas ja ma läksin üksi kinno vaatama filmi Blue Jasmine. Oli kuidagi üksik-inimene-üksikus-linnas moment. Sellised need linnad juba kord on.

Kohalik lihapoe kompositsioon

Rotterdami Rachna ja Jaap

Nii, eile õhtul kell 22 oligi mu kohvrisuu jälle kinni ja Kaire ja Martini ja Triibu koduga Voorburgis jätsin selleks korraks hüvasti. Nimelt kutsus töökaaslane Jaap mind nende poole Rotterdami. Elab Jaap koos oma tüdruksõbraga, kel nimeks Rachna (täiesti võimatu muideks seda õigesti hääldada) väga armsas, läbi kahe korruse, korteris. Neil on üks pisike vaba magamistuba, mida üürin nüüd ajutiselt neilt. Nimelt nad üldiselt tahavad siiski paarina kahekesi elada, ent ajutiselt on ju lustakam, kui üks veider väljamaalane ka nende kodus tegutseb.
Nüüd siis olengi Rotterdamis ja täna hommikul kommuutisin teise linna rongiga tööle nagu üks tavaline hollandlane. Nimelt on siin tüüpiline, et elad ühes linnas, ent tööl käid teises. Rongiühendus on kiire ja sagedane. Tihti ei ole inimestel isegi oma kodulinnaga suurt seost, sest töölt tullakse hilja ja minnakse vaid koju magama. Kui ma õpiks hollandis, siis ma kirjutaks sellest oma lõputöö. Ent nüüd tuleb vist ikka Raplast see teha.

Jõulud

Ega need jõulud ei olegi nii kaugel. Poes on juba jõuluasjad ja täna ostsin ära ka lennupiletid. Eestis olen seega 19.detsember - 2.jaanuar. Ema, pane mulle hambaarsti aeg!