Reset - Tere, Kopenhaagen.

Uus algus jälle, ent mõned asjad ei muutu ka kunagi. Loomulikult oli mul pagas ülekilodega. Seega tuli lennujaamas asju ümber pakkida, paar lisamantlit selga ajada, saapad ja litritega peopluus Mihkliga tagasi saata ning turvakontrollist läbi suurte kottidega minna. Pentsik hipi lennujaamas - jalad märjad, seljas matkakott koos magamiskotiga, hambus valge klaar. Teps mitte stiilne lahkumine.
Kohale jõudes tervitas mind järjekordselt üleolev Taani. Jah, neil on villand rumalatest väljamaalastest ja kõiki neile iseenesest mõistetavad toiminguid seletatakse väljamaalastele suure palumise peale. Muidu on kõikjal kõiksugu automaatne tehnika ja sildid jms - et jumala eest keegi inimlikul tasemel ei tülitaks küsimustega. Vaat selline mulje oli mul eelmisel korral ja sai kinnitust ka nüüd.
Vaatamata oma suurtele pampudele jõudsin kenasti Stine poole (taanlanna, kes oli nõus mind paariks päevaks oma tuppa põrandale majutama). Ta elab täiesti kesklinnas! Kuna tal oli sünnipäev, maandusin kohe söögilauas. Rahulik õhtupoolik tema ja ta kahe lähema sõbrannaga. Sõime hot doge.
Täna mõtlesin, et ajan asju, aga tere, bürokraatia. Esmalt läksin ühte vastuvõtukabinetti, kust öeldi mulle, et ma läheksin oma osakonda. Läksin sinna. Sealt saadeti mind aga ühte teise kohta - rahvusvaheliste tudengitega töötava tädi poole. Tema aga vangutas pead ja saatis mu tagasi sinna esimesse vastuvõtukabinetti. Lõpuks sain kätte dokumendi, mis tõendab, et olen kohal ja õpingutele registreerunud. Seda on mul vaja, et saada elamisluba. Vajalik kontor pandi ent täna juba kella 14st kinni - nagu enamus vajaminevaid kontoreid siin. Igatahes, kui olen kätte saanud elamisloa - pean sellega minema ühte uude kohta, kust saab cpr numbri (mis on kõikidel kohalikel..isikukood vms). Et seda numbrit saada, peab aga olema ka juba kindel elukoht, mida mul senini ei ole. Ilma selle numbrita ei saa tervisekindlustust, telefonile sim-kaarti ega pangakontot. Viimast on mul aga vaja, et kätte saada oma stipendium. Telefoni sim-kaarti läheks aga vaja, et otsida elamispinda. Niisiis, suletud ring ja tohutu bürokraatia.
Nüüd istun juba ammu tagasi Stine toas ja üritan netist tubasid otsida. Suurt midagi ei ole.
Ehk on homme asjalikum päev ja olen rohkem tegus?
Sellised need uued algused ongi.

Bangkok, mu lemmik!

Jumaldan Bangkoki - jah, seekord avastasin selle linna enda jaoks ja oi, kuidas mulle meeldib. Ojaa - Bankok on Linn suure algust2hega! Siin saab k6ike kogeda - elu keeb! Ent mitte sellest ei taha ma ainult r22kida - Bangkok on lihtsalt geniaalne - suurep2rased k6rghooned, linnajaod ja oi, milline transpordisysteem - mitmetasandilised teed, fantastiline skytrain, paat m88da j6ge..
Ja loomulikult meeldisid mulle ka l6putud t2navaturud, odav kohalike noorte disainerite looming, suurep2rased t2navatoidud (ainult mango kalakastmega ajas mu napilt oksele)! Jah, v6ib olla lihtlabane turist - juua end t2is ja minna pingpong sh6ud vaatama, ent kui hiilid vahetevahel p6hituristikatest v2lja, v6id avastada ka midagi muud - huvitava globaalse suurlinna.
Ent loomulikult ostlesin ja j6in kokteile ja k2isin enda jalgu pedikyyrimas minagi.

Viimased Vietnami tunnid.

Ja ongi k2es viimane 6htu. Kott on enam-v2hem juba pakitud (viimased asjad vedelevad veel voodil ja ma lihtsalt ei taha end t2na 6htul shokeerida ja t6deda, et need ei mahu tegelikult enam kotti). Nyyd vaatan vist veidi veel teiste vabatahtlikega mingit filmi ja siis varakult magama - olen tegelikult ypris v2sinud. T2na k2isin viimast korda Hanoi kesklinnas, jalutasin ja loomulikult avastasin just nyyd eriti 2gedaid s88miskohti. Aga jah - homme olen juba Bangkokis, kus minu vietnami number enam ei kehti ja internetti ilmselt ka enam ei satu - eesti numbrilt saab k2tte mind niisiis (pereliikmetele infoks:)).
Ja tegelikult ei ole mul kartulisalati v6i rosolje vastu ka midagi.
Kohtume varsti!

Eluolu.

Eile oli selline p2ev, et esmalt l2ks ilma igasuguse hoiatuseta 2ra elekter. Tuli tagasi alles mitme tunni p2rast. Siis l2ks 2ra ilma igasuguse hoiatuseta internet. Tuli tagasi alles t2na hommikul. Ja 6htul avastasin - ohoo - 2ra on ka vesi, mis samuti naases meie torudesse alles t2na hommikul. Selline on Vietnam ja sellega harjub ja kohaneb. Jah, mis luksuses me muidu elame - oleme 2ra hellitatud!

Siin vabatahtlike majas suurt kambavaimu ei ole. Ma ei teagi - ei ole nii, et h2ngiks k6ik 6htuti koos. Osad, kes on kauem siin olnud on rohkem koos ja siis osad, kes tulid paar n2dalat tagasi ja siis mina ja siis k6ige uuemad asukad. Ja yldse - palju on selliseid tsikke ja ma ei teagi - ei ole tohutut perekonnatunnet. Aga mul ei ole sellest midagi - lahkun siit ju juba sellel n2dalal (ema ja 6de, tohmakad, koju j6uan 27ndal).

Siin majas on meil kokk. Hommikuks on ikka sai jms, ent ikka rikkalikum - saab valida kas 3+1 kohv v6i tee ja saia peale on isegi moosi v6i maap2hkliv6id ja isegi kipakas juust!!! (Ainus juust, mida siin syyakse on see prantsuse "punase lehma juust" - need pisikesed kolmnurgad, kus sees sulatatud juust - ent asi seegi!!) Ja isegi yks puuvili on hommikuks. L6una- ja 6htus88gid teeb aga too kokk - niisiis ei pea ise midagi tegema. (6igupoolest ei olegi ma kordagi ise syya teinud siin reisil.) S88k on ikka enamasti riis koos lisanditega. Suht korduv, ent olen harjunud. Ja mulle tegelikult maitseb. Meenub lihtsalt, kuidas t88laagris anti meile paaril korral riisi juurde lisandina lihtlabast keedukartulit. Ja oli, kuidas ma seda ahmisin - keedukartul ei ole kunagi paremini maitsenud kui nyyd! (Eestis on mul kartulist ju teadup2rast kopp ees ja yldse - kes siis, peale imeliku Ege, yldse paljast keedukartulit tahaks!?!) Ka Belgia tyyp ja Hispaanlane ahmisid keedukartulit. Kaks tundi veel ja siin l6unas88giaeg - huvitav, mis s88giks..

Hanoi - the capital of Socialist Republic of Vietnam

Laager l6ppes ja tulin Hanoisse, kus peatun kohaliku organisatsiooni majas. See on selline 3-korruseline pirakas ehitis, kus elab hetkel kuskil 13 vabatahtlikku + allkorrusel on organisatsiooni kontor. T2iesti korralik ehitis ja normaalsed tingimused. Asub too tegelikult aga t2iesti Hanoist v2ljas - kesklinna minekuks kulub korralikult aega ja kui v6tta takso, siis ka raha (muidu v6ib k6ndida ka 1 km kaugusel oleva maantee juurde ja seal suvalises kohas buss peatada ja siis linnas veel teist bussi oodata - minek v6tab kokku aega siis kuskil 2h, aga alati varieerub).
Niisiis, j6udsin siia laup2eval ja kohe kutsusid teised vabatahtlikud mind kesklinna - nimelt ei ole siin 22relinnas, mis on nagu eraldi kylake hoopis, midagi teha ja n2dalavahetusel s6idavad k6ik tavaliselt kas linnast v2lja v6i siis kesklinna, kuhu j22vad hostelisse ka 88bima ja naasevad alles pyhap2eva 6htul. Alguses h2gisin kahe briti tydrukuga, kes ka saabusid alles paar p2eva enne mind, hiljem baaris liitusid meiega ka teised. Olin aga helistaud ka yhele sakslasest vabatahtlikule, kes osaleb hoopis yhes teises projektis ja teise organisatsiooniga ja l6puks vedas ta mu mingisse korterisse, kus oli punt erinevast rahvusest tyype, kes k6ik erinevatel pillidel musitseerisid. Selline syrreaalne hetk. Ja siis 88seks sain selle saksa vabatahtliku korterisse. Hommikul pidin aga kokku saama hoopis kahe vietnamlannaga, kes on hetkel Eestis EstYESi kontoris t88tava vietnamlanna s6brannad. Nad pidid mulle linna n2itama. Pyydsin neile selgeks teha, et tahaksin n2ha kohti, kuhu turistid tavaliselt ei satu, ent siiski vedasid nad mind p6hi-turistikatesse. Aga mis seals ikka siis. Esmalt k2isime Ho Chi Minhi (see on see nende kuulus armastatud "isa") mauseuleumis (kirjutatakse nii v6i?), ent see ei olnud eriti huvitav, sest k6ige t2htsam asi - Ho Chi Mingi surnukeha - oli hoopis kuskil Saksamaal v6i jumal teab kus "parandust88del". Siis tuiasime niisama linnat2navail ja suundusime vanalinna, mis on p6hikoht, kus h2ngida. S6ime k6iksugu erinevaid asju - v2ga maitsvad k6ik. Ja ostsin ka m6ned suveniirid. Selline kena p2ev ja koju j6udsin alles 8 paiku 6htul, sest bussid siin ju enne ei liigu, kui nood on s6itjaid t2is.
Aga jah - mulle meeldib Hanoi. Tean, et enamustele inimestele Hanoi eriti ei meeldi - eelistatakse l22nelikumat Saigoni, ent ma tundsin end siin h2sti. Mulle meeldib siinne atmosf22r ja inimesed. Esimest korda tunnen just siin linnas, et mind tylitatakse v2hem - inimesed, kes mulle "hello" hyyavad on lihtsalt s6bralikud, mitte ei pyya mulle miskit p2he m22rida. Inimesed tulevad pargis ligi ja tahavad sinuga lihtsalt r22kida. V2ga armas! Ja abistavad sind igati, kui n2evad, et oled n2iteks bussi v6tmisega j2nnis.
Jah, loodan, et saan veel korraks kesklinna, ent pole sugugi kindel, sest nyyd "t88tan" iga p2ev. Ega mulle siin midagi organiseeritud ei olnud ja n6nda ma lihtsalt ise otsustasin, et h2ngin nende samade briti tydurkutega nende t88postile kaasa. T88tavad nad majutusest umbes 2km kaugusel asuvas lastekodus, kus systeem on t2iesti sama, kui selles, kus ma eelnevalt olin. Mis on aga erinev, on lapsed! Ma ei tea, kas see on vaid petlik esmamulje, ent siinsed lapsed on nii armsad - soojad ja sotsiaalsed. Eelmises lastekodus ma seda ei tundnud.
Aga jah - t2na s6idutatakse mind ja veel neli vabatahtlikku yhte teise kylakesse, kuhu j22me ka 88seks. Liitume seal "Moon Festival"i pidustustega. Nimelt j2rgib Vietnami kalender kuud, mitte p2ikest ja hetkel ongi t2htis aeg, mil t2histatakse t2iskuud - t2psemalt 22.september on see sellel aastal. Mis see t2pselt on - me keegi veel ei tea. Ent tundub, et tuleb palju kostyyme, draakoneid, tulukesi ja syyakse spetsiaalset "Moon cake"i.

Revolutsioon ja streik!!!

Meie t88laager on v2ga sitt. Vabandust v2ljenduse eest ja tegelikult on meil loomulikult ka tore, ent fakt on see, et korralduslikult on asi v2ga sitt. Meie laagrijuht lahkus paariks p2evaks ja ei andnud meile yheks p2vaks yldse toiduraha - ytles, et ostke ise k6ik. Alati peame mitu korda kysima, et palun, kas saaksime veel joogivett ja wc-paberit. Meie t88ylesanded on kohalike t88tajatega l2bi r22kimata ja yldse - ei mingit organiseerimist ja vabaajav2rki! Jah, me pole lapsed, ent siiski - olles ise samal positsioonil olnud ja kuradima h2id laagreid korraldanud, siis on mul 6igus olla kriitiline ja kobiseda! Meie laagrijuht vaid magab ja s88b. P2h. Niisiis, on meil vaikimisi revolutsioon ja yldse, otsustasime, et otsustame k6ik asjad ise - teeme, mis tahame yhes6naga. Aga me tahame t88d teha ja t2na olen ma r66mus, sest terve hommiku mul oli ka midagi teha - aitasin k88gis (tegelikult ei ole v2ga hea n2ha, kuidas s88ki siin valmistatakse..); v6imlemistoas, kus liikumispuudega lapsed peavad erinevaid harjutusi tegema; s88tsin puudega naist ka.
Loodetavasti tuleb ka aktiivne p2rastl6unak!
Laagrijuht on aga tropp.

Ma olen turist.

Jah, midagi pole parata - ma olen turist ja nii see on. Seega ei saa ma loota, et imbun salaja kohalike sekka ja keegi midagi ei m2rka; ma ei saa loota, et mulle kehtivad samad reeglid, mis kohalikele; ja ma ei saa loota, et mul 6nnestub p6geneda turistil6ksudest. Nimelt, kui oled turist, siis sinult tahetakse RAHA. Jah, tarbi, tarbi, tarbi - "You buy from me!" Kohalikud s6idavad yhistranspordis turistidest erineva piletihinnaga, kohalikud saavad muuseumidesse tasuta, kohalikud maksavad kaupade, toitude eest erinevat hinda. Turistina pead olema valmis, et sind tahetakse pidevalt petta (jah, nii kurb, kui see ka ei ole), pead olema valmis, et pead maksma n2iteks selle eest, et siseneda teatud kylakestesse v6i ronida teatud m2e tippu. Ei, need ei ole tasuta!

N2dalavahetusel s6itsin imelisse m2gilinnakesse nimega Sapa. Jah, ma teadsin, et see on Vietnami yks suurimatest turistil6ksudest, ent ma tahtsin nii v2ga m2gedesse! Sapa on koht, kus elavad erinevad vanad h6imud, kellel on oma keel ja omad traditsioonid. Inimesed kannavad rahvariideid ja k6ik tundub kui muinasjutt. Tegelikkus on aga see, et kui m6nes pisikeses kylakeses nad t6esti rahvariideid veel kannavad (n2gin ise ka), siis enamjaolt on k6ik vaid etendus turistidele. Sapa kubiseb rahvariietes "autentsetest" p2rismaalastest, kes k6ik pyyavad sulle oma k2sit88d v6i giidi-teenust p2he m22rida. Nad j2litavad sind l6putult ja siis k2sivad sul neilt miskit osta - "I came with you, you have to buy from me!" "Autentsete" rahvariiete alt paistavad s2tendavad inglisekeelsed T-s2rgid ja mugavad tossud.
Giid veab grupi loide turiste m88da m2giteid l2hedalasuvatesse kylakestesse, kus yksteise j2rel on suveniiripood ja 6llelaud - v2ga autentne indeed.
Sellegipoolest, ma ei kahetse - teadsin, millega end seon, kui selle teekonna ette v6tsin - ja need m2ed ja vaated - see k6ik oli seda v22rt!! Isegi seda, et v6tsin lolli all-inclusive turistipaketi, sest olin laisk ja mugav ja sain haledalt petta - see k6ik t6esti ei ole seda raha v22rt - soovitan inimestel iseseisvalt tegutseda!
Kontrastina Sapale k2isime eile yhes l2hedal olevas kylakeses, mida reklaamiti meile kui "old village". Ok, ka seal pidi sisenemiseks ostma pileti, ent muidu oli koht autentne! Inimesed tegid oma igap2evatoimetusi, loivasid lehmadega ringi, m2ngisid jalgpalli, l6ikasid riisi jme - see ei olnud meile korraldatud etendus, vaid kylaelanike igap2evaelu. Vot see oli ilus - ja kylake t6esti paistis vana ja v2ga nunnu!