I'm bäääkkkk!!

Niisiis saabus laupäevase kolimisega ka internetipõud. ehk siis uues korteris puudub siiani lubatud nett (nüüd siis vannutakse, et ikka järgmise nädala kolmapäevaks saab olema). Samuti on uues "kodus" pesumasin katki, mis on aga väga halb, sest ma higistan nagu loom töö juures ja tahaks seega oma tööriideid pesta. Samuti on korteris kõigil oma noad-kahvlid, potid-pannid, taldrikud-kausid. Minul pole midagi neist- pean seega kõik omale hankima. deem, boikoteerin sellist asja. (väga suur kiusatus on näiteks tööl tuuri panna 1 nuga, kahvel, lusikas..sest mis kahju neile saaks sellest olla..?võin kasvõi kunagi tagasi tuua. ent siiski, ma ei suuda midagi varastada..ei suuuuda..). samuti pold korteris ei tekki ega patja. padja ostsin, tekki pole veel jõudnud muretseda. Korter ise hästi pisike. Kolm tuba. Kahes toas paarid- 1 paar bangladeshist vms ja teine soomest (!!!). ent suhtlust selles korteris tubade vahel ei toimu. võib-olla on süüdi selles kõigi väga kiire töögraafik. soomlased on ilmselt veelgi külmemad kui meie, eestlased. olen kumbagi näind korra, et öelda tere. ent sellega on ka asi piirdunud. suhtlust suurt ei toimu tegelikult ka minu ja mu toakaaslase vahel. Tütarlaps valgevenest on mu toanaaber. hästi asjalik ja armas. elanud Londonis juba aasta. töötab ettekandja ja vene keele eraõpetajana. järgmisest nädalast alustab ka õpinguid (kadestan teda!)..hakkab õppima arhitektuuri vist. muidu üldse selline fotograafia- ja kunstitagapõhjaga neiu. ENT- ta ei räägi üldse. ta jummalast vaikne. ok, ma ka hommikuti ei taha rääkida inimestega. Aga kui õhtul töölt tulen, tahaks hullult pikalt seletada. ta aga vastab mu küsimuse peale, et kuidas ta päev oli, napisõnaliselt "Ok". Ja loeb süvenenult edasi. oeh, väike suhtlus kuluks marjaks ära.
Mis siis veel on toimunud? peale terve eelmise nädala kestnud oma keha rüvetamist, otsustasin ma sel nädalal alkoholi mitte pruukida. ja igal õhtul peale tööd ilusti koju kobida. muidu on see tänaseni õnnestunud, v.a. esmaspäeval. sest siis oli viimane kohtumine armsa tšehhi poisi Liboriga, kes nüüdseks juba tšehhimaal. jõime pargis pudeli veini (muideks pargid on siin kõik taratatud ja pannakse ööseks kinni, mis on väga häiriv. sest meid aeti pargist ära juba 7st) ja pärast ka õlled. ei, tšehhid on mulle alati meeldinud.
ülejäänud nädala olen rüganud tööd teha. on olnud paremaid päevi ja on olnud halvemaid. ehk siis eile näiteks, ettekandja Karl (koreast pärit gay-mees. arvasin, et ta vihkab mind, sest ta alati mingi eriti vangutab pead, kui ma milleski veidi saamatu olen. ja tigeda näoga on ta ka) otsustas, et proovigu ma ettekandjana veidi kätt. Ja...I SUCKED. BIG TIME. ehk siis tegelikult, õppisin palju asju vaid selle ühe päevaga. ent, olen liiga bloody aeglane. ok, saaksin kõigega hakkama, kui oleks tegu vaikse rahuliku kohvikukesega, kus aega klientidega rahulikult keskendunult tegeleda. ent Med Kitcheni puhul on tegu restoraniga, mis teatud kellaaegadel täitub klientidega. ettekandja peab olema mingi superkiire. mina aga olen aeglane. sest kõik on mulle uus. ning ma tegelikult olen alati olnud aeglane. et mitte lausa öelda mul on pikk juhe. niisiis, vangutasid kõik ettekandjad oma päid, mina olin stressis ja ei saanud korralikult öösel magada.
Muidu siin restoranis on täitsa toredad inimesed. kuigi ilmselt peakokk Chris on kokaiinisõltlane. ilmselt ka manager Billy tarvitab miskit. ning 1 kokkadest Marcus suitsetab pidevalt kanepit.
ent muidu täitsa tore. kuigi hüüatused "Bella", "Darling", "Princess" hakkavad ära tüütama. ning ei meeldi mulle ka see, et ilmselt on osadel jäänud must mulje kui eriti nõrgast pisikesest hädisest blondiinist. Mis on aga vale mulje. TEGELT KA. mina olen iseseisev naisterahvas. üleskasvanud peres-suguvõsas, kus alati naised on pidanud üksi kõigega hakkama saama. nii et oodake te vaid! (missest, et ma võib-olla kõiki kaste ei jaksa tassida. mõnda pudelit ei saa lahti ja mõnda purki avatud. häh. kah mul asi).
Muideks õnnestus mul ka esimene pudel maha pillata. kliendile otsa. õnneks oli tegu veega kõigest. samuti olen paar korda andnud sisse valesid tellimusi. ühe korra pillasin maha tervenisti ja suure kolinaga nugade-kahvlite kasti. vat sedasi ma õpin siin ettekandja rasket elu. mis muide on jah raske. nii et hakake aga heaga ettekandjaid austama. ja ei mingit vingumist, kui tellitud apelsiniviilakaga siidris,on apelsiniviilakas puudu.
praegu olen ka muideks tööl. lõunapaus. töötan täna kuni südaööni. homme sama- 11st südaööni. pühapäev vaba päev õnneks. siis saan kokku Timiga! ta Pearl restoranis kokk. austraaliast pärit. suundub sinna varsti tagasi. pole näinud teda aga ma aasta (ok, nägin teda ka nüüd põgusalt, kui seal söömas käisin). ta väga sõbralik tore sell. ootan kohtumist.
olen veidi haige siiani. kõik sudafedi tabletid sõin ka ära juba.
vot selline elu siis hetkel.