Printsess ja Pärl

The Pearl Restaurant

Med kitcheni peakokk on üks lahe inglise mees Chris. kutsub mind printsessiks. Ja reedel ma end nõnda ka tõepoolest tundsin ehk käisime Teddy'ga Pearlis söömas. Saabusime sinna nagu tõelised uhked külalised. Esiteks kohe kokteilid. Ja siis tohutu õhtusöök kogu kupatusega. veinid. et siis täismäng. täpselt nii nagu restorani tava vip-kontingent. aga ütleme nii, et nüüd ma mõistan, et see elamus ongi seda tohutut raha väärt, mis Pearlis välja käia tuleb. Töötades ise seal, tundusid mulle need toidud nii naeruväärsetena. suurel taldrikul pisike lihatükike, natuke kunstipärast kastet. so what's the big deal. hunnik kartuleid ja lihakäntsakas on alati mulle sümpatiseerinud. Ent peale seda reedet nüüd, pean tunnistama, et sain tõelise maitseelamuse. ja kuna neid sööke (starterid ja veel mingi miljon erinevat isutekitajat) on nii palju, siis lõpuks on kõht nii täis, et ägised. oeh, need toidud olid niiiii head. Ja teine asi on teenindus. Jah, Pearlis on ikka superteenindus. Nii et kõik on seda raha väärt ja elagu rikkurid, kes saavad seda endale lubada (3käiguline õhtusöök 50naela+ veinid ja kokteilid. mina endale igatahes seda lubada ei saa).

Menu
Canopies. Starters. Foie gras.
Main course. Roast saddle of rabbit with truffled baby vegetables and asparagus puree.
Pre-dessert.
Desserts. Profiteroles (Baileys parfait with profiteroles orange and yuzu foam).

Aga söök söögiks. Põhiline oli see, et Pearlis nägin nii palju vanu tuttavaid. vanu sõpru. ja see oli nii tore. paljud on muidugi lahkunud ja nende asemel on uued rõõmsad silmapaarid. ent palju inimesi on siiski veel minuaegsed ja neid oli kuradima tore näha.
raske on leida teist nii head uut töökollektiivi. jah, ka med kitchenis hakkab mulle üha rohkem meeldima. ja ka seal on toredad inimesed. ent see pole see. pole Pearl.
Igatahes minu printsessiks moondumise õhtu lõppes kojusõiduga klassikalises londoni taksos. Ja väga hea tujuga.

Eile seevastu töötasin terve päeva. Väga palju rahvast käis, nii et tööd oli palju. koju jõudsin kella 2st. Nüüd tahaks lihtsalt jalad seinale visata ja küpsiseid pugida (muideks custard creami asemel on mul uued lemmikud- chocolate digestive biscuits. jummalast head. terve pakk on juba hommikusöögiks läinud). Aga ma ei saagi kunagi ära kolida, kui ma ei lähe täna kortereid vaatama. mis tähendab muide metsikut bussiga ringi tuuritamist ja aadresside otsimist, mis on londonis nagu nõela otsimine heinakuhjast. Ja tegelikult meeldib mulle siin elada (v.a. prantslase toa ja voodi jagamine). Mulle meeldib see korter. Mulle meeldivad selle inimesed- tšehhi tüdruk Jenna, veel 1 prantslane gaypoiss Max. ja siis on 1 sakslane ka, aga teda pole praegu siin.
Aga ma vist pean ikka end välja ajama. Õues muide suvi. 23kraadi ja lõõmav päike.