sunday, bloody sunday

täna on prantslasel uhke lõunasöök plaanis. külla tuleb veel üks prantslane (tore mees Pearl restoranist) ja vist keegi tuleb veel. see minu host prantslane teeb uhkeid sööke ja on erutunud nagu väike laps. mul on elunälg, nii et ootan huviga. suhelda tegelt kellegagi ei viitsi, sest on pühapäev ja ma ei viitsi kellegagi suhelda. aga jummalast hea- alati saab seda põhjendada sellega, et olen tagasihoidlik põhjamaa tüdruk. vaikne ja häbelik (haaah, kui te vaid teaks, kui kuumavereline võin ma olla).
täna suht vist molutan. on vaja tegelt elukohta otsida ja osta must triiksärk jms, aga teen seda kõike homme.
peale eile õhtust sõnumite vahetust le metro manageriga, kahetsen juba ka tegelikult, et ei läinud sinna tööle. ta ikka ootas, tuli välja. ja ma oleks seal ikka s***aks õppinud. aga suva, lähen hoopis siis jooksikuks. buhuuu.
mmm...head lõhnad tulevad alt. järgmises postituses tuleb pikem menüüanalüüs ja toidukriitika.
mis mulle prantslase puhul muide pinda käib, on see, et ta arvab, et ma olen eluhälvik. ta on vist umbes selline tüüp, kes arvab, et ega seal eestis ilmselt ei ole veel 21.sajand.
ja iga 5minuti tagune küsimus: "Are you ok?", paneb mu juba nähvama. Goddamnit, mis mul siis viga peaks olema??
igastahes, täna ma molutan ja söön ja siis molutan veel. ja ei räägi kellegagi ühtki sõna. ma ei taha ja ma ei viitsi.