laupäeva hommikul camberwellis

ärkan jälle kella 7.paiku. mis värk sellega on, et ma nii vara tõusen, ei saa ma aru..kas mängib rolli siiani kahe-tunnine ajavahe eestiga või voodis laiutav prantslane, ei teagi. igatahes, peaks mul täna olema jälle siis trial. kell 1. täpset aadressi pole, kusagil trafalger square'i lähedal see resto. alguses mõtlesin, et ei viitsigi sinna kohale minna, ent kuna ma eilsest kohast siiski telefonikõnet ei saanud, siis parem kindlustada seljatagune.
hommikusöögiks sõin muide terve paki kalevi teeküpsiseid. jõin põieteed. halb on see, et eesti maiustused on peaaegu et otsas.
tahaks juba elukohta otsida. tõesti villand sellest külaliseks olemisest ja viisakustest.
vaatan aknast välja, õues hall. see mulle isegi meeldibki, sest viimastel päevadel on siin liigagi palav olnud..pole mul aga ju ühtki õhukest ürpi selga panna.
üldse poodidesse muide ei saa minna, sest riided ju siin nii odavad mõnes kohas ja superkhuulid, et tahaks kohe osta kõike. enne oktoobrit ei saa aga midagi osta ilmselt..
selline seosetu jutt siis laupäevasel hommikutunnil lõuna-londonist.